EI 4. Teadmiste hankimine neid omavatelt ettevõtetelt või organisatsioonidelt JAH 5. Koolitus innovaatiliseks tegevuseks EI 6. Tooteuuenduse turule toomine EI 7. Tootekujundus EI 8. Muud tegevused EI a) Kui jah, siis millised? 9. Milline neist eelpool nimetatud tegevustest on teie arvates olulisim? 1 10. Milline neist eelpool nimetatud tegevustest on probleemseim? 2 VII. TOOTE- NING PROTSESSIUUENDUSEGA SEOTUD AVALIKU SEKTORI TOETUSED 1. Kas teie ettevõte on saanud avalikult sektorilt (sh sihtasutustelt) rahalist toetust innovaatiliseks tegevuseks? EI a) Kui jah, siis kes andis toetust, kas KOV, riik, sihtasutused ja/või Euroopa Liit? VIII. TEABEALLIKAD JA KOOSTÖÖ TOOTE-NING PROTSESSIUUENDUSTEKS Hinnake järgneva teabeallika tõhusust teie ettevõtte innovaatilisele tegevusele. Hindamisel
valdade olulisimad (teenindus)keskused; kõige enam uusasulaid; ENSV perioodil kõige kiiremini kasvanud ja noorima rahvastikuga asulate rühm; en vähemalt 200 elanikuga; asulates palju põllumajanduslikke tootmisobjekte; dom palju- korterilised elamud 5. Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad (N: Nõgiaru)- 1960 ja 70ndatel likvideeritud põllumajanduslikud kesk-asulad; en 50-200 elanikuga; vananenud palju-korteriline elamufond; sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemseim asularühm (tööhõive, toimetulek); kiire rhavstikuvähenemise tõttu enamik teenindusasutusi likvideeritud. 6. Teeninduskeskused (N: Esna)- mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused; piiratud kasvuga ENSV perioodil, nüüd oma keskuspositsioone taastavad; suhteliselt vanemaealise rahvastikuga; vähe palju-korterilisi elamuid. Maa-asustuse kujunemise etapid ja nende muutuste põhjused etappide lõikes. 1. 1950ndad- 1980ndad. Põhjused: põllumajandustootmise iseloom;
• Tänapäeval pigem tühjenevad ja vananevad; 3a. Sotsiaalasulad • Enamasti 200-1000 elanikuga; • Välisilme sarnane endiste põllumajanduskeskustega; 4a. Endised põllumajanduskeskused • Külanõukogude ja valdade olulisimad (teenindus)keskused; • Kõige enam uusasulaid • Domineerivad paljukorterilised elamud 5a. Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad • Vananenud palju-korteline elamufond • Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemseim asularühm 6a. Teeninduskeskused • Mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused; • Suhteliselt vanema-ealise rahvastikuga; • Vähe paljukorterilisi elamuid. 3. Maa-asustuse kujunemise etapid ja nende muutuste põhjused etappide lõikes: 2 põhilist etappi: 1) 1950ndad – 1980ndad 2) 1990 ja hiljem MAA-ASUSTUSE KUJUNEMISE – kontsentratsioon ja haja-asustuse hääbumine – PÕHJUSED: 1. ETAPP: • Maa-asustuse kontsentratsioon
Enamasti vähemalt 200 elanikuga (Eesti NSV lõpuks); Asulates palju põllumajanduslikke tootmisobjekte (hooneid) Domineerivad palju-korterilised elamud o Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad: 1960ndatel ja 70ndatel likvideeritud põllumajanduslikud kesk- asulad; Enamasti 50-200 elanikuga asulad Vananenud palju-korteline elamufond Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemseim asularühm (tööhõive, toimetulek) Kiire rahvastikuvähenemise tõttu enamik teenindusasutusi likvideeritud o Teeninduskeskused: Mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused; Piiratud kasvuga Eesti NSV perioodil, nüüd oma keskuspositsioone taastavad; Suhteliselt vanemaealise rahvastikuga; Vähe palju-korterilisi elamuid
ja tänane vallakeskus; välisilme sarnane endiste põllumajanduskeskustega) Nt Tihemetsa, Luua. 4. Põllumajanduskeskused (kõige enam uusasulaid, asustussüsteeme enim mõjutanud asulate rühm; domineerivad palju-korterilised elamud) Nt Ülenurme, Kambja. 5. Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad (1960ndatel ja 70ndatel likvideeritud põllumajanduslikud kesk-asulad; tööhõive ja toimetuleku mõttes probleemseim asularühm) Nt Nõgiaru 6. Teeninduskeskused (mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused; suhteliselt vanemaealise rahvastikuga) Nt Esna. * Suuremate asulate puhul piisavalt segatüüpi asulaid * Alatüübid. Nt kalurikülad, suvituspiirkonnad jne. Erinevat suurusjärku maa-asulate elanike arvu muutused suurusjärkude ja perioodide lõikes (kasvavad, vähenevad): Eesti NSV periood, 1990ndad, 2000ndad aastad
(antud juhul teise arvutina). Kui aga kasutada sellist piirangut koos teiste turbemeetmetega, siis tõstab see võrgu turvalisust veelgi. Küll aga eeldab see, et kõik võrgu kasutajad on enda arvuti varem registreerinud pöörduspunkti haldaja juures. See muudab kogu protsessi kohmakamaks ja seetõttu ei ole see väga populaarne. Aegunud krüpteerimisstandardid Nüüd juba langevas trendis, aga siiani kasutusel olevad ebaturvalised Wifi turbemeetodid on suureks probleemiks siiani. Probleemseim on olnud WEP krüpteeringu ebaturvaliseks muutumine ja sealt üleminek WPA-le. Tihti ei luba seda teha aegunud seadmed, mis uut turbemeedet ei toeta või kodukasutajate puhul ei olda üldse teadlikud, et seda peaks tegema. Kui ei leidu ka ühtegi inimest läheduses, kes antud probleemile viitaks, siis üldjuhul ei osata ohtu kartagi. Wifi võrgu sisse/välja lülitamine Kuna pidevat võrguliikluse jälgimist ei ole mõistlik teha, siis näiteks ettevõtete puhul
Maht inimese kohta oli EL-is umbes 10 tonni CO2 ekvivalenti aastas. EL riigid on suutnud kasvuhoonegaaside emissiooni lahti haakida majanduskasvust. Näiteks aastatel 1990-2007 vähenes kasvuhoonegaaside emissiooni ühe SKT ühiku kohta EL-is enam kui 1/3 võrra. Suurimat tähtsust omasid trendi kujundamisel EL-i 2 seni suurimat saastajat Saksamaa ja Suurbritannia. Samas on Hispaania, KREEKA ning Itaalia poolne saastamine kasvuhoonegaasidega hoopis suurenenud. Probleemseim sektor on transport, kus 1990-2008 kasvas kasvuhoonegaaside emissioon 24 % võrra (Euroopa Keskkond 2010) 25 Maailma metsavarud ja nende kasutamine. Maailma metsade pindalas toimunud muutused viimastel aastakümnetel. Troopiliste- ja parasvöötme metsade, riigi- ja erametsade, looduslike metsade ja istanduste, tulundusmetsade ja kaitsemetsade osakaal maailmas.
annaabi.ee 
