Ning sellepärast tegelevad erinevate paradigmadega seotud teadlased erinevate konkreetsete laboratoorsete menetlustega. Teadlastel ei saa olla mingisugust abiallikat selle üle, mida ta silmadega ja oma instrumentidega näeb. Kui eksisteeriks mingi kõrgem autoriteet, kelle poole pöördumisel võiks tõestada, et tema nägemisviis on muutunud, siis muutuks too autoriteet ise teadlase andmeteallikaks ja tema nägemisviisi käitumisest saaks probleemiallikas. Samalaadsed probleemid tekiksid, kui tealdane võiks katsealuse kombel ümber lüsituda ühelt tajupildilt teisele. Periood, mille jooksul valgus valgus on laine või osake, on kriisiperiood, ajajärk, kus miski oli korrast ära ja see lõppes assel lainemehhaanika arenemisega, et valgus on nii lainetest kui ka osakestest erinev enesekooskõlaline kategooria. Seega ümberlüsitustega teaduses kaasnevad paradigma muutused ja ei saa oodata, et teadlased tunnistaksid neid muutusi otseselt.
ühe või teise protsessi kujundamisel. Just-in-time rakendamisel on protsesside standardiseerimine aga toimimise eelduseks. Kolmanda just-in-time süsteemi puudusena nimetaksin tarnijate valiku ohu. Kui tarnijatega tekib probleemi siis uue tarnija leidmine ja tarnija vahetuse korraldamine on väga keeruline ja aeganõudev tegevus, kuna samade koostöösüsteemide juurutamine uues ettevõttes tekirab kindlasit probleeme. Muudatuste juhtimine oma ettevõtte sees on teine probleemiallikas ning uue tarnijaga süsteemi juurutamise ala on ohuks kaotada palju olulisi kliente. Merida jalgrattatehases just-in-time süsteemi peamiseks eeliseks oleks kulude säästmine. Kuna jalgratta tehases on komponente väga palju ning enamasti tehakse suurtellimusi, siis kasutades just-in-time spsteemi suudetakse kokku hoida ladustamise ja varude hoidmise kulusid, mis moodustavad kogu tehase kuludest suure osa. Seega JIT kui
võib öelda, et sa solvasid/ärritasid mind) tunnete põhjuste välja toomine häirivast käitunisest rääkida võimalikult konkreetselt (asjast tuleb konkreetselt rääkida mitte laialivalguvalt) efektiivsema kommunikatsioon suunas: verbaalse ja mitteverbaalse info kokkulangevus mitme kanali kasutamine tagasiside küsimine olla arusaadav omapoolsete hinnangute ja tõlgenduste vältimine Rääkija ''kohustused'' sama keele kasutamine öelda mitut moodi(verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas) erinevate kanalite kasutamine ja nende kokkuviimine vastutus endale tagasiside küsimine Kuulaja ''kohustused'' püüda mõista tähendust (kuulamistõkete kasutamise oht) teema ja emotsioonide fikseerimine kuulaja kehakeel (otsa vaatamine jne) tagasiside andmine Tähelepanu väljendamine kuulamise ajal: tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks (oma kogemuse pakkumine võib olla ohtlik!) huvi teise inimese vastu kehakeel ja distants vestlejate vahel sünkroonsed liigutused
(X, kellel on eelarvamus Y ja on hetkel väga ärritunud, ütleb rahuliku häälega Y-le: "Sa oled mu nii välja vihastanud, et ma võin plahvatada"). Sõnumite vahetamisel (nt vestluse käigus, probleemi lahendamisel) on oluline tagasiside küsimine (nt. "Kuidas sa aru said?") ja andmine (nt. "Ma sain praegu nii aru, et ....") Rääkija "kohustused": · sama keele kasutamine (nt. erialast terminoloogiat ei mõisteta) · eneseväljendamine mitmel viisil (verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas), · erinevate kanalite kasutamine ja nende kokkuviimine, · vastutus endale (minust sõltub, kas ta sai aru), · tagasiside küsimine. Kuulaja "kohustused": · püüda mõista tähendust · teema ja emotsioonide fikseerimine (millest ta räägib ja mida ta tegelikult mõtleb sellega?), kuulaja kehakeel (otsa vaatamine jne.), · tagasiside andmine ka siis, kui seda ei küsita. Kommunikatsiooniprobleemid suhetes väljenduvad saadetud sõnumite ebaõnnestunud
Kommunikatsiooniprotsess on dünaamiline, pidevalt muutuv. Vastuvõetud sõnumite tõlgendused, tekkinud emotsioonid, muutuvad keskkondlikud tingimused ja olukorra taju loovad eelhäälestuse ajas järgmise sõnumi saatmiseks ning vastuvõetava tõlgendamiseks. Rääkija kohustused: kasutada kuulajaga "sama keelt" (släng, eri tähendusega sõnad jms), ühte asja öelda mitut moodi (verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas), erinevate suhtlemiskanalite kasutamine (ka mitteverbaalset kanalit kasutada, vastutus endale (minust sõltub, kas ta aru saab), tagasiside küsimine (mitte eeldada, et öeldut mõistetakse nii nagu ütleja seda arvab). Kuulaja kohustused: püüda mõista öeldu tähendust (kuulamistõkete kasutamise oht), teema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine ka siis, kui seda ei küsita (klassikaline "Kas ma sain õigesti aru, et ..")
lõppemisega. Kommunikatsiooniprotsess on dünaamiline, pidevalt muutuv. Vastuvõetud sõnumite tõlgendused, tekkinud emotsioonid, muutuvad keskkondlikud tingimused ja olukorra taju loovad eelhäälestuse ajas järgmise sõnumi saatmiseks ning vastuvõetava tõlgendamiseks. Rääkija kohustused: kasutada kuulajaga "sama keelt" (släng, eri tähendusega sõnad jms), ühte asja öelda mitut moodi (verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas), erinevate suhtlemiskanalite kasutamine (ka mitteverbaalset kanalit kasutada, vastutus endale (minust sõltub, kas ta aru saab), tagasiside küsimine (mitte eeldada, et öeldut mõistetakse nii nagu ütleja seda arvab). Kuulaja kohustused: püüda mõista öeldu tähendust (kuulamistõkete kasutamise oht), teema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine ka siis, kui seda ei küsita (klassikaline "Kas ma sain õigesti aru, et ..")
tõlgendamises ja ebatäpses eneseväljendamises. Efektiivne kommunikatsioon on toimunud, kui sõnumi saaja on aru saanud, mida öelda taheti (mida mõeldi). Kommunikatsiooni õnnestumise eest vastutavad kõik osapooled (kuulaja ja rääkija. NB! Nimetatud rollid vahetuvad interaktsioonide käigus pidevalt). Verbaalne kommunikatsioon Rääkija ,,kohustused": kasutada kuulajaga "sama keelt" (släng, eri tähendusega sõnad jms), ühte asja öelda mitut moodi (verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas), erinevate suhtlemiskanalite kasutamine, vastutus endale (minust sõltub, kas ta aru saab), tagasiside küsimine (mitte eeldada, et öeldut mõistetakse nii nagu ütleja seda arvab). Kuulaja ,,kohustused": püüda mõista öeldu tähendust (kuulamistõkete kasutamise oht), teema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine ka siis, kui seda ei küsita (klassikaline "Kas ma sain õigesti aru, et ..") Suhtlemistõkked vt. ,,Igapäevaoskused" (Bolton, 2002)
annaabi.ee 
