- Kohalik eliit pidi valima Venemaa, Poola, Taani ja Rootsi vahel A. Eestimaa hertsogkond Rootsi allvuses 1561-1712/1721 - Algus 1561/1581, ametlikult 1584 - Tallinn, Harjumaa, Virumaa, Järvamaa, Läänemaa - Piirkonna saksa eliit allus vabatahtlikult Rootsile: aadliprivileegide kinnitamine 1561 ja Rootsi pidi loobuma oma keskvõimu kehtestamiskatsetest B. Liivimaa Poola allvuses (1561-1629) - Lõuna-Eesti (endised muinasmaakonnad Ugandi ja Sakala) ja Läti alad - Privilegium Sigismundi Augusti 1561: Ordu/Liivimaa aadel sai endale soodsad privileegid: luteri usk ja saksa õigusele põhinev omavalitsus Baltisaksa aadli eriõiguste alusdokument uusajal - Hiljem tsentraliseerimis-, poolastamis- ja rekatoliseerimispüüded - Poola kaotas piirkonna Rootsile sõja tulemusena (1600-1629) C. Liivimaa kindralkubermang Rootsi alluvuses 1629-1710/1721 - Algus 1629 pärast Altmargi vaherahu sõlmimist
väärtushinnangute järgi olema vastand rajamisele. Tol kaugel ajal tuletati moskoviidi poolt poole aastatuhande tagused sündmused järjepidevuse faktiks… Igatahes läks tol kaugel viiesaja aasta tagusel ajal nii, et saadikud saadeti tagasi, kimbutati teel isegi vangistusega ja kui nad lõpuks Narva jõudsid oli juba sõda alanud. Heiki Liivat. Liivi sõja algusest. www.telegram.ee. 7.07.2013 3. Liivimaa mõisnike seisuslikud eesõigused Refereeringuid ürikust “Privilegium Sigismundi Augusti” (1561) ja Maapäeva otsustest Kogu ühiskondlike koormiste ja maksude koorem lasub eranditult talumaadel, mis kuuluvad mõisale, ja ei puuduta ei aadliku isikut, kes on vabastatud kõikidest maksudest, ega mõisa põlde ja maad. [---] Iga matriklisse kantud aadlik omab oma mõisas: 1) ainuõigust viina põletada ja õlut pruulida; 2) õigust rajada igasuguseid vabrikuid; 3) õigust veskeid ehitada; 4) õigust vabalt metsa kasutada; 5) õigust kõrtse pidada;
Loodi ilmalik maarahu sanktsioonisüsteem, mida viisid ellu kuningad ja maarahukohus. Maarahu erines jumalarahust oma vägivaldsuse poolest. Maarahu rikkumisel rakendati sanktsioonisüsteem, mis nägi ette, et nt kui keegi varastas 5 killingut või suurema summa raha, pidi ta silmad või käe kaotama. Territoraalriikide teke: Territooriumi, kindlalt piiritletud maa-ala avastamine riikluse alusena toimus ootamatult 12. sajandi II poolel. Klassikaline näide on Austria Privilegium minus aastast 1156. Marchia Austriae´st sai Ducatum Austriae, Idamargist sai Austria hertsogiriik, Terra Austriae, tänase Austria põhiosa Viini ja Salzburgi vahel. Keiser Friedrich Barbarossa I pidi võimule tulles lahendama vana tüli Püha Rooma Riigi kaguosas. Tuli lõpetada riid Staufide ja ja Welfide koja vahel. 1156. aastal näis, et vaevalistes poliitilistes läbirääkimistes saavutatud kompromiss lahendab asja alatiseks.
selle pärast, et ta oli andnud mitmeid väljapaistvaid ohvitsere Rootsi kuninga väkke. 1689. aastaks oli 5/6 Liivimaa mõisatest krooni valdusesse läinud, nende endised omanikud said neid kasutada kui rentnikud. Kuningas polnud kunagi Liivimaal käinud, kuid pidi ilmselt Hastferi ettekannetest olema aru saanud olukorrast maal. 1689. aasta sügisel nõudis ta kaht rüütelkonna esindajat Stockholmi. Saadikud pidid olema seadusi tundvad ja nad pidi kaasa võtma "Privilegium Sigismundi Augusti" originaali. Delegaatide valimiseks kutsus kindralkuberner kokku Maapäeva. Ka oli maamarssali ametikoht vabaks jäänud ja sellele kohale tuli uus inimene valida. See polnud esimene Maapäev, millest Patkul osa võttis. Tema üllatuseks pakkusid kaaslased teda maamarssaliks. Patkuli auahnust tundes on väga imelik, et ta seda suurt au ei tahtnud ometi vastu võtta. Küll aga võttis ta vastu pakkumise olla Stockholmi saadetav delegaat. Seejuures
staatuse.1581 lõplikult allutatakse poolale. Kui riialased loobusid truudusvandest, siis ka peapiiskopkonna vasallid seda ei tee. Hiljem hakkab ka see teataval määral probleeme tekitama. 28. Nov sünnib ka kaks dokumenti pacta subjectionis oli Liivimaa alistumise leping. Allkirjastamine toimub hiljem. 3 märtsil 1562 annab Kettler sellele allkirja. II dokument oli Sigismund Augusti privileeg, mille annab liivima ordu vasallidele. Nim Privilegium Sigismundi Augusti.Pidulik allutamine toimub 5.märtsil 1562 aastal.5.märts 162 kvalifikatseerub ka Vene-Liivi sõja I etap lõpudaatumina 1562 aastal saavutavad peapiiskopi vasalllid kokkuleppe poola kuningaga, et ka neile laiendatakse Sigismund Augusti privileeg. Pol väheolulised. 4 veebr 1563 a suri peapiiskop Wilhelm , kes oli eelnevalt juba haige olnud. Tema surma eel hakkas Koadjuutor Cristophia piiskopkonda mängima Rootsi kunings kätte
Olles küll poola kuninga läänimeheks, jäi tema sõltuvus tagasihoidlikuks, pidi oma võimu pigem jagama kuraamaa-aadliga, mille moodustasid ordu vasallid, orduvennad, see vasallkond oli küllaltki iseteadav ja võitles algusest peale oma õiguste ees. Poola kuningas reeglina ise Gottharid võimule ligi ei kippunud, aga kasutas ära vahekonflikte mis Gottil ja aadlikkonnal oli. Pidi alla kirjutama Gotthardi privileegile -Privilegium Gotthardinium 1570-2 tähtsamat punkti: 1) kõik Gotti vasallid said nende käsutuses olnud mõisad endale päriseks, andis aadlile tugeva majanduspõhja ja tugevndas nende funktsiooni, 2) vasallid sai imuniteedi õiguse, neil oli õigus täita riigivõimu funktsioone, koguda makse ja mõista kohut. Kuuludes liiviordusse oli ta poissmees, abiellu astus alles 1566 aastal Kuramaa hertsogina, olles tol ajal 49 aastane, sai ta siiski printsess Annaga 7 last
annaabi.ee 
