Kogutud praht, mumifitseerunud õunad ja väljalõigatud oksad põletatakse. 5. Müügikõlblike õunte saamiseks tuleb haigusi ja kahjureid ka keemiliste vahenditega tõrjuda. Soovitatud pritsimissüsteemis on täies kandeeas aedades kuni 5 pritsimist. Vajalikumad neist on varakevadine, õitsemiseelne ja õitsemisjärgne pritsimine. Noortes aedades kus haigusi ja kahjureid vähe, piisab mõnel aastal ainult varakevadisest ja õitsemisjärgsest pritsimisest. Võra kujundamisest ja selle edasisest hooldamisest olenevad suurel määral valgusolud ja mikrokliima viljapuude võras, puude vastupidavus, kasv, saagikus ja saagi kvaliteet. Tugeva- ja keskmisekasvuliste ning enamasti ka poolnõrgakasvuliste õunapuude lõikuse eesmärgiks on kujundada tugev, saagivõimeline ja optimaalse tihedusega võra ning seda edaspidise kujundamisega säilitada. Noorte puude tugevama lõikuse tõttu võib nende viljakande algus
Põllu- preparaate kasutada EI VÕI Nõuded metsanduses · Eelnevalt kooskõlasta kohaliku metsavalve ja keskkonnakitse talitusega · Kasutada võib ainult selleks otstarbeks ette nähtud preparaate · Mõned päevad enne tk töödega alustamist tuleb teavitada kohalikku elanikkonda (raadio, ajaleht). · Peale tööde lõppu metsaserva ja teedele hoiatusmärgid tehtud tööde kohta Taimekaitsevahenditest tulenevad ohud inimesele: ohutusnõuded · Tööoode aeg päevades pritsimisest kuni käsitsitööde alguseni (kõblata ka ei tohi) Tavaliselt 1-7 päeva, katmikalal kuni 3 päeva · Ooteaeg aeg päevades pritsimisest kuni saagi koristamiseni (põllul enamasti 30-40 päeva, on ka erandeid!!!, kasvuhoones tavaliselt 7 päeva) Individuaalsed vahendid · Ülikonnad ( Peab olema kapuutsiga (hädapärast asendab müts) juuste eripind on kõige suurem, sealtkaudu tungib organismi kõige rohkem mürgiseid aineid
taimekaitseseadme kasutusjuhendis toodud tehniliste andmete kohaselt lubatakse taimekaitsevahendit kasutada suurema tuule kiiruse puhul. Pritsimisel arvestatakse tuule suunda lähedal asuvate ehitiste ning aia-, põllu- ja metsakultuuride suhtes, et hoida ära nende võimalik saastumine taimekaitsevahendiga. Töölahuse tugeva õhku hajumise vältimiseks on keelatud taimekaitsevahendit pritsida, kui õhutemperatuur on üle 25 °C. Pritsimisest ülejäänud töölahust ei jäeta taimekaitseseadme paaki, vaid see lahjendatakse mitmekordselt veega ja pritsitakse hajutatult põllule. Kui isik on teavitanud taimekaitsevahendi kasutajat oma mesila olemasolust, teavitab taimekaitsevahendi kasutaja kavandatavast taimekaitsetööst vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendiga pritsimise alustamist seda isikut, kelle mesipuud asuvad kuni kahe kilomeetri kaugusel põllust, kus taimekaitsevahendit kavatsetakse kasutada.
valada pritsi paaki. Tühja taarat ei tohi muuks otstarbeks või korduvalt kasutada, vaid tuleb viia ohtlike jäätmete kogumiskohta. Mahavalgunud taimekaitsevahend kogutakse kokku spetsiaalsesse anumasse ja antakse üle ohtlike jäätmete käitlejale. Töölahuse valmistamiseks tuleb kasutada selleks otstarbeks mõeldud ning märgistatud mõõteanumaid ja seadmeid. Pritsimislahuse valmistamisel arvestatakse välja vajaminev töölahuse kogus, et vältida ülejääke. Pritsimisest ülejäänud lahust on keelatud jätta pritsi paaki, see tuleb mitmekordselt veega lahjendada ja pritsida hajutatult töödeldud alale. Töölahust on keelatud valmistada lähemal kui 50 m kaevudest ja muudest veevõtu- kohtadest. Taimekaitsevahendiga pritsimine on keelatud juhul, kui tuule kiirus on üle 4 m/s. Pritsida ei tohi, kui õhutemperatuur on üle 24°C. Pritsimisel peab arvestama tuule suunda lähedal asuvate ehitiste ja aia-, põllu- või metsakultuuride ning veekogude
Kõrge temperatuur suurendab herbitsiidi mõju. Ohutustehnika : a) töötada tohivad täiskasvanud ja terved inimesed b) herbitsiidid peavad olema kindlalt suletud ruumides c) töötamisel tuleb kasutada kaitsevahendeid d) herbitsiitidega töötamisest tuleb teavitada mesinikke 1km raadiuses ja elamutest tuleb hoiduda 500 m kaugusele e) herbitsiitide taarat ei tohi kasutada vee, sööda ja toidu säilitamiseks f) herbitsiidiga pritsimisest toidu kasutamiseni minimaalne vahe 30 päeva 19) N taimetoitelemendina ja N- väetise liigid N on mineraalväetis. Esineb taimeded rakutuumas ja rakuplasmas nukleiinhapete, valkude, fermentide, ensüümide ja vitamiinide koostises. Taimedes olev üldlämmastik jaguneb kahte rühma : a) valklämmastik jaguneb lahustumise järgi nalja fraktsiooni : albumiinid, globuliinid, gluteliinid, prolamiinid
kilele. Kogutud praht, mumifitseerunud õunad ja väljalõigatud oksad põletatakse. Müügikõlblike õunte saamiseks tuleb haigusi ja kahjureid ka keemiliste vahenditega tõrjuda. Soovitatud pritsimissüsteemis on täies kandeeas aedades kuni 5 pritsimist. Vajalikumad neist on varakevadine, õitsemiseelne ja õitsemisjärgne pritsimine. Noortes aedades kus haigusi ja kahjureid vähe, piisab mõnel aastal ainult varakevadisest ja õitsemisjärgsest pritsimisest. 63 Võra kujundamine Võra kujundamisest ja selle edasisest hooldamisest olenevad suurel määral valgusolud ja mikrokliima viljapuude võras, puude vastupidavus, kasv, saagikus ja saagi kvaliteet. Tugeva- ja keskmisekasvuliste ning enamasti ka poolnõrgakasvuliste õunapuude lõikuse eesmärgiks on kujundada tugev, saagivõimeline ja optimaalse tihedusega võra ning seda edaspidise kujundamisega säilitada
annaabi.ee 
