tuulik, kirik), Kurgja (C.R. Jakobsoni Talumuuseum), Tori põrgu, Kihnu saar (Liivi lahe suurim). Läänemaa: Haapsalu (piiskoplinnus, kirik, raekojahoone, Suur Promenaad), Vormsi, Noarootsi kalurikülad, Osmussaar (tuletorn, kivikabel, rand), Lihula linnus ja mõis, Matsalu RP (linnud). Saaremaa: Kuressaare (piiskoplinnus, vanalinn, linnapark, rand), Panga pank, Viidumäe LKA, Kaali met kraater, Vilsandi (Eesti läänepoolseim saar) RP, Muhu. Hiiumaa: Kärdla (keskväljak ja Pritsimaja, rannapark, Ristija Johannese kirik), Pühalepa kirik, Suuremõisa mõis, Reigi kirik, Kõpu ps, Kõrgessaare mõis (viinaköök, restoran, külalismaja).
See kuulus esimeste emakeelsete keskastme koolide hulka kogu Eesti ulatuses. Kiiresti kasvava aleviku elu nõudis teistegi asutuste rajamist. 1895. a. asutati Nuustakule postijaam. Juba 1889. a. moodustati siin iseseisev politseijaoskond ja Nuustakule asus ka rahukohtunik. 1892. a. toodi Nuustaku alevikku üle Vastse-Otepää vallas 1890. a. asutatud karskusselts ,,Edasi", mis sai aleviku kultuurielu keskuseks. 1900. a. ehitatud pritsimaja hävis sõjatules, selle asemele on ehitatud kultuurimaja. 1919. a. lahutati Nuustaku Pühajärve vallast ja talle anti iseseisva alevi õigused. Linna nimetust kannab Otepää alates 1. aprillist 1936, tänapäeval elab siin ca 2500 inimest. Teise Maailmasõja keerises sai Otepää rängalt kannatada. Enne taandumist linnast süütasid fasistid Otepää 21. Augustil 1944 põlema, mille tagajärjel hävis üle poole hoonestusest. Sõjajärgsed aastad olid otepäälastele töörohked
A. Kotlil polnud kunagi erabürood, kuid just konkursivõitude alusel tulid mitmed eratööd. Kogu oma jäägitu erialase pühendumuse kõrval oli A. Kotli tõsine perekonnainimene. 1931. a. abiellus ta Ilse Heimbergiga, kes oli 1905. a. sündinud Kalvi vallas ja töötas Tallinna Kodumajanduskoolis õpetajana. 1932. a. sündis neil tütar Malle, 1933 järgnes poeg Viido-Peep ja 1937 poeg Tõnu. 2.2. Looming Tagasihoidlik hoone on ilmselt 1934.-35. a. projekteeritud Haapsalu pritsimaja, mis valmis aastal 1937. Oma tööde loetelus A. Kotli tuletõrjehoonet ei maini, kuid ehitis on talle atribueeritav ajalehtede alusel. Algselt oli pritsimaja teine korrus puuvoodriga, praegu katab krohv kogu maja. A. Kotli andis ühe väljapaistva tippteose, mis kindlalt kuulub eesti funktsionalismi paremikku. See on 450 õpilasele mõeldud Rakvere Gümnaasium. Kool peab A
Aja pikku tekkis koolis ruumipuudus ja alustati uue koolimaja ehitamisega (1968. aastal pandi nurgakivi), mis valmis 1973. aastal. Uus koolimaja on kahekordne ja sellele ehitati juurde ka spordihoone, mille avamine toimus 1975. aastal (K. Jalakas 2009). Aja jooksul hoone luitus ja kippus lagunema, mis leidis lahendust renoveerimise teel. 2007. aastal avati kaua oodatud renoveeritud ja juurdeehitusega koolihoone (vaata Foto 3). Kultuurikeskus 1910. aastal valmis Avinurme Tuletõrje Seltsi pritsimaja, kuhu koondus kogu ümbruskkonna kultuurielu ligi üheksakümneks aastaks (K. Jalakas 2009). Uue kultuurikeskuse (vaata Foto 4) ehitust alustati 1988. aastal, kuid hoone valmis raha puuduse tõttu alles 1999 (tere tulemast avinurme). Uude kultuurikeskusesse on tänaseks koondunud kogu kultuurielu. Varem paiknes praeguse kultuurikeskuse maa peal laululava (uus laululava,ühtlasi neljas, paikneb staadioni ääres, koolimaja taga olevas lohus), kus peeti 30-te aastate piirkondlikke laulupäevi.
Oma följetonide eest sai ta Pinkovskilt soliidse honorari, nimelt 10 kop. realt, mis oli tolle aja kohta kõrge reatasu. 1908. aastal ilmus tal ajalehe ,,Elu" kaasandes ,,Kirjandus ja teadus" kaks följeton-jutustust: ,,Unenägu" 62. numbris ja ,,Pungad" 70. numbris Esimeses palas jutustab ta peost ja joomingust pritsimajas ja pidusöögist, mis oli korraldatud uue pritsi ostmise puhul ja senise pritsi juubeli puhul, mis oli saanud 500 aastat vanaks. Pidutsemised lõppesid sellega, et pritsimaja hakkas põlema, põles maani maha ja temaga ühes ka kõik pritsimehed, välja arvatud kaks, kes pääsesid. Teises följeton-jutustuses kõneldakse punase ninaga vanamoorist, kes käis igal laupäeval apteegis reeglipäraselt raha mangumas, saades iga kord 5 kopikat. Kuid kui saabus kevade, ei andnud apteeker enam raha, vaid käskis vanamooril tuua kasepungi, mille eest lubas maksta tasu. Vanamoor punnis vastu, kuid oli siiski viimaks nõus
TALLINN TURISTIDELE 2 ROCCA AL MARE Rocca al Mare paikneb linna lääneservas. Piirkonna nimi tähendab itaalia keelest tõlgituna kaljut mere ääres. Selle nime pani oma siia rajatud suvemõisale 1863. a kohalik parun Arthur Girard de Soucanton. Praegu laiub mõisa alal Eesti Vabaõhumuuseum. See parkmets tutvustab traditsioonilist Eesti külaelu. Muuseumi valduses on 74 viimasest kahest sajandist pärit hoonet, sh talud, veskid, võrgumajad, külakool, kabel, pritsimaja. Ajastutruult riietunud muuseumitöötajad tutvustavad vanu töövõtteid ja möödunud aegade eluviisi. Teine peamine vaatamisväärsus piirkonnas on Põhja- ja Baltimaade parima kollektsiooniga Tallinna loomaaed. Adrenaliiniotsijad saavad end proovile panna FK Keskuse kardirajal ja värvisõjas ning tervisesportlased teha piirkonnast alguse saavaid ja Tallinnast kaugele Harku valda ulatuva rulluisuringi.
annaabi.ee 
