ei pea midagi ise tegema, et kõik on sinu eest juba valitud. Nõrk külg on see et riik ei saa jälgida kõike õpeasutusi, sest õpetajad võivad kasutada õpekava << vabas vormis >> . 4. Mida uut õppisid, said teada? a. Uus oli gi minu jaoks see et Estis on tegelikult väga õhuke õpekava ja sellele ei raisata väga palju resurse. Ja sain teada hea kava esitamiseks, peab raisata palju aega ja palju raha. 5. Kasvukeskkonna loomise printsiipid alushariduses, millest peab tänapäeval õpetaja kindlasti lähtuma.(teema V) 1.KODU JA LASTEASUTUSE KOOSTÖÖ Lapse kehalist, vaimset ja sotsiaalset arengut soodustab kodu ja lasteasutuse lapsest lähtuv koostöö, mis on suunatud tervikliku arengukeskkonna kujundamisele. Lasteasutuse tegevus on perekonnale avatud. Õppimine on vastastikune aktiivne protsess lapse ja täiskasvanu vahel, teiste laste ja ümbritseva keskkonna vahel
püsivuse. 43. Staabiorganisatsioon vt. Punkt 28. 44. Frederick Taylor On saanud tuntuks oma raamatutega ,, Vabriku juhtimine ,, ja ,,Ettevõtte teadusliku juhtimise alused" Alustas mehaanikatöökoja õpilasena,läbis kõik juhtimise astmed kuni suure metallurgiatehase juhatajani.Tema tööde avaldamine pani aluse juhtimise alasele kirjandusele ja juhtimise teoorias teilorismile.Tema ,,Töö organiseerimise printsiipid".: 1) Iga töö tegemisel tuleb traditsioonilised võtted asendada teduslikega. 2) Töölisi tuleb teaduslikul alusel valida , treenida ja õpetada. 3) Töölistega tuleb teha koostööd ,selleks et iga töö saaks tehtud parmal teaduslikult põhjendatud viisil. 4) Töö ja vastutus jaguneb tööliste ja juhtkonna vahel ligilähedaselt võrdselt.Juhid teevad neid töid,milleks neid on paremini ettevalmistatud kui töölised. 45. Organisatsiooni struktuuri eesmärgid. On 5 eesmärki:
· Keelud (otsene jur kohustus jätta teatud toiming sooritamata) · Õigustused (jur luba sooritada oma äranägemisel teatud toimingut) Haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära: · Haldusõigusele on iseloomulikud käsud ja keeled · Avaliku võimu käsud on ühepoolsed Haldussuhete õiguslikule reguleerimisele on omane kohustuslikkus ja ühepoolsus. Õigustatud subjektiks on haldusorgan. 6. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiipid 1. Õigusriigi printsiip · Eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste süsteemi olemasolu (Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele) · Võimude lahususe e riigi funktsioonide korraldusspsteemi olemasolu (Eesti PS-s on sätestatud riigivõimu funktsioonide lahusussüsteem) · Õigusnormi täpne kujundamine · Proportsionaalsus rakendatavad abinõud peavad olema vastavuses kavandatavate eesmärkidega. · Õiguskindlustus on: i
mida ta jaatab) vastab tegelikkusele. Väide on väär, kui selle sisu ei vasta tegelikkusele. Loogiliselt õige(formaalselt kehtiva) arutluse käigus saame tõestest eeldustest paratamatult tõese tuletise(lõppjärelduse). Loogika püüab leida reeglite komplekti, mille järgimine tagab arutluskäigu kehtivuse. Formaalselt kehtiv arutlus ei taga tõest tuletist, kui vähemalt üks eeldustest on väär. Sel juhul öeldakse, et arutlus on FORMAALSELT KEHTIV, aga sisult ebaõige. Loogika PRINTSIIPID, mille abil saab eristada õiget ja ebaõiget arutlust, neid nimetatakse loogika AKSIOOMIDEKS, põhireegliteks või seadusteks. TRADITSIOONILISES LOOGIKAS TUUAKSE ESILE 4 LOOGIKA PÕHISEADUST: 1) SAMASUSSEADUS : ühes ja samas arutluses peab kõiki väljendeid(märke, sõnu, fraase, lauseid) kasutama ühes ja samas tähenduses ehk ÜHE ARUTLUSE VÄLTEL EI TOHI MÄRKIDE, SÕNADE JA FRAASIDE TÄHENDUSED MUUTUDA. 2) VASTUOLU VÄLTIMISE SEADUS e
· Keelud (otsene jur kohustus jätta teatud toiming sooritamata) · Õigustused (jur luba sooritada oma äranägemisel teatud toimingut) Haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära: · Haldusõigusele on iseloomulikud käsud ja keeled · Avaliku võimu käsud on ühepoolsed Haldussuhete õiguslikule reguleerimisele on omane kohustuslikkus ja ühepoolsus. Õigustatud subjektiks on haldusorgan. 6. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiipid 1. Õigusriigi printsiip · Eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste süsteemi olemasolu (Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele) · Võimude lahususe e riigi funktsioonide korraldusspsteemi olemasolu (Eesti PS-s on sätestatud riigivõimu funktsioonide lahusussüsteem) · Õigusnormi täpne kujundamine · Proportsionaalsus rakendatavad abinõud peavad olema vastavuses kavandatavate eesmärkidega. · Õiguskindlustus on: i
Asendatavad määratakse käibes arvu, mõõdu või kaalu järgi ja neil puuduvad tunnused, mis eristaksid neid teistest sama liiki asjadest. Kinnisasjad ei ole asendatavad, sest need on õiguslikult kordumatud. Asendatavad: käibivad rahatähed ja sama äriühingu väärtpaberid, seeriaviisiliselt toodetavad asjad, teatud aastakäigu veinid kokkulepitud veiniperekonna piires. Asendamatud on tellitud erisoovide kohaselt Printsiipid: · Fikseerimise põhimõte (AÕS par 5) SEMINAR 1 Kaasus 1. Kes kellelt mida nõuab? E nõuab asja üleandmist P-lt, ta tahab asja kätte saada. Nõude aluse leidmine toimub edasi. E esitab vindikatsioonihagi, ta nõuab asja välja võõrast valdusest. Kaasuste põhitüüpidest kolmas. § 80 alusel. Küsimus sellest, kas ta sai omandi? Omandi üleminek eeldab valdust. § 94 puhul peaks olema konkreetne asi määratletud asi, mille hoiule jätame, peaks olema identifitseeritud
Promulgeerimisaluste eiramise tagajärjeks on, et õigusakt ei jõustugi - teda ei ole veel justkui olemaski. Peale promulgeerimisreeglite eiramise võib esineda juhtum, mil uus seadus sätestab mingi käitumiseeskirja teisiti, kui varasem seadus seda tegi, samas aga ei sisalda varasemat seadust tühistavat sätet selge sõnaga (expressis verbis). See tähendab, et vastavad rakendussätted puuduvad. Üldtunnustatud on ülaltähendatud juhul rahvusvaheliselt levinud printsiipid ehk põhimõtted (vrdl PS § 3), mis omakorda on actus contrarius printsiibi sisuks: 1) lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt või -norm on ülimuslik madalama suhtes ehk vastuolu puhul kõrgema ning madalama õigusjõuga õigusakti (-normi) vahel lähtutakse kõrgema õigusjõuga õigusaktist (-normist); 2) lex specialis derogat legi generali - erinorme eviv õigusakt on reeglina ülimuslik
annaabi.ee 
