muutustele. Säästev areng areng, mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastata nende vajadustele. Ei kahanda eluks hädavajalike ressursside nagu puhas vesi ja õhk kättesaadavust, et need säiluks ka tulevastele põlvedele. Säästva arengu põhiprobleem kõikide ressursside (loodus-, inim-, aja-, info-) kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. Säästva arengu printiibid: · Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena · Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast · Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal poliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest · Loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust
Pakkumisega seotud kulud ei sõltu tarbijate arvust · Avalike hüviste pakkumise otsustab valitsus, lähtudes Valitsussektori tuludest Ühiskonna (valitsuse) eelistustest Riigieelarve · Riigieelarve on valitsussektori mingi perioodi tulude ja kulude finantsplaan (seadus) Valitusprogrammi rahaline väljendus Planeeritud tulud ja kulutused Määrab avalike hüvite pakkumise · Eelarve koostamise printiibid Eestis Iga-aastaselt tasakaalustatud eelarve Suhteliselt madalad maksud Eesti Pank: kiire majanduskasvu korral vahalik EA ülejääk (min 2% SKP-st) Avaliku sektori tulud ja kulud Kulud: · Tarbimiskulutused (G) · Investeeringud (Ig) · Tulusiirded (TR) (pensionitoetused, lastetoetused) · Võlaintress (rDg) (r reaalintress, D debt, g government) Tulud: · Maksutulud (To, Tk) · Riigiettevõtete kasumid · Riigivara võõrandamine
Kui ühel pool on väljendusvabadus, siis teisel pool on au ja väärikus. Puutumatu au, rikkumatu au. Mõlemad nõuavad võimalikult palju väljendusvabadust. Nüüd on tarvis leida tasakaal, iusticia. Paremas käes on mõõk, vasakus käes on kaalud. See on printiipide rakendamise viis. Need erinevad selle poolest, et reeglitel on all or nothing passion, printiipidel on dimension of weight. Kõik normid on kas reeglid või printiibid ja kolmandat reeglit ei ole. Nad võivad olla vastassuunalised, aga nad annavad meile eesmärgi, mida peame maksimaalselt võimalikul moel järgima. Mida põhilisem on teema, seda suurem on vaidlus. RIIGIKOHUS Riigikohus on olnud võrdlemisi kidakeelne. Õigusriik kui aluspõhimõtted. §28 lg2, §10 sotsiaalriik ja inimväärikus põhiseaduse põhiprintiibid = aluspõhimõtted · Inimväärikus · Demokraatia · Õigusriik · Sotsiaalriik
sellega nõustuma? 11. Kuidas kritiseerib Nozick malli ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? Eesmärkide põhised printsiibid on õiglane vaid siis, kui on 1% rikkaid vms. Malli põhised printsiibid ei ole ausad, sest mis saab siis nendest inimestets, kes ei ole andekad, ei oma head töökohta või ei saagi üldse tööd teha? Kas tema jäetakse siis kõigest ilma? Peab neid ajaloolise õiguse printsiibi kõrval vääradeks. Sest need printiibid muutuvad vabaduse tingimustes õige pea paratamatult ebaõiglaseks. Kes paneb raha kasvama, aga kes joob maha. Ebaõiglast olukorda saaks päästa, kui vaba toimimine keelata või siis teha ümberjaotamine mingi aja pärast, aga mõlemal juhul oleks tegemist tungimisega inimeste vabadusse. 12. Iseloomustage Nozicku libertaarset õigluskontseptsiooni ja vähemasti ühte vastuväidet sellele! Õigused isiklikule vabadusele ja eraomandile on absoluutsed ja ülimuslikud
Esimene jõuline printiibi sissetulek on seotud 19.sajandi ja rahvuslike õiguskordade tekkimisega, kus õiguskorrad muutusid ebaülevaatlikuks, tõlgendamise olulisus. Teine meetod, mille abil toona hakati seda ebaülevaatlikkust kõrvaldama, oli printiipide leidmine õigusnormide maailma pinnalt. Õigusnorm ise on üldistatud käitumise mall. Õiguse printiip on veel üldistatum ja veel abstraktsem kui üldine õigusnorm. Õiguse printiibid ei seisa lahus õigusnromide maailmast, nad kõrguvad õigustnormide maailma kohale, aga pole neid lahus õigusprintiibid ammutavad oma sisu sama kvaliteediga normidest enestest. Nii võib õigusele vastavuse otsustuse langetada ka õiguse printiibi kaudu. See meetod on olnud omane üsna pikka aega. See on tingitud ka common law ja mandrieuroopaliku õiguskultuuri kokkusaamisest. Common law kujutab kohtuotsusest kohtuotsuseni õigust. See on õiguse kujundamine
väest [dynamis], mis vaatleb ja jälgib ka seal kõikset sümmeetriat mõistuslikus. Ja kindlasti oleks kogu muusikasest selle mõttesisuks on rütm ja harmoonia samalaadne, täpselt nagu kunst, mis mõtleb mõistuslikest arvudest. Kunstid, mis teevad kunstlikke tajuobjekte, nagu ehituskunst ja puusepakunst, kuuuluvad mõistusega hõlmatavsse maailma sedavõrd, kui nad kasutavad proportsioone ja mõistuslikke printsiipe. Kui nad aga segavad need printiibid meelelisse, ei kuulu nad enam sinna. Sinna kuulub siis veel üksnes see, mis on meistri peas. D. Platonil oli kaks kõige olulisemat techne predikatiivi äraõpitavus ja puudulikkus, siis Plotinosel on techne küll äraõpitav, aga mitte puudulik. Techne ise kui selline on täislik, sest ta ei vaja midagi. Platonil vajasid techned üksteist, Plotinosel ei vaja, ehkki nad võivad kasutada üksteist. Aga inimene rakendab sageli technet puudulikult, mistõttu techne teosed
annaabi.ee 
