Kogu elu kõrvalseisja rollis Elus privileege, mida paljud kadestasid Võimalus saavutada kõike, mida tahab Vähe eneseteadvust ja puudub kuuluvustunne, huumoritundetus Sõbrad naeruvääristavad, hoiduvad sageli eemale Suur erinevus teistest: elab naiivsetes lootustes ja uskudes armastusse Jake ja tema sõbrad on õppinud elutarkused elust enesest, Cohn on saanud oma teadmised raamatutest Aktsepteerib illusioone, eitades reaalset elu Usub helgesse tulevikku Armastus poksimise vastu (Princetonis poksitsempion ) Kakelnud Jake'i, Mike'i ja Romeoga (uskumuste eest, põhimõtteliselt tühi võitlus) Südamepiinad Põhiteemad Sõjajärgne uus olukord Maailmavaadete radikaalne muutus Usu kaotus, veendumustest lahtiütlemine Kohastumine Elu teadlik raiskamine Tänan kuulamast
Albert Einstein Albert Einstein, kes sündis 14. märts 1879 Ulmis ning suri 18. aprill 1955 Princetonis, oli Saksamaal sündinud ja hiljem Sveitsi ning Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi füüsikateoreetik. Tema varajases lapsepõlves ei viidanud miski sellele, et temast võib sirguda suurmees. Üldteada on, et rääkima õppis mees alles kolmeselt. Kui tema isa elektritarvete äri 1890dail pankrotistus, kolis tema pere Milanosse. Albert ise aga siirdus Sveitsi, et jätkata enda haridusteed. Ülikooli sisseastumisel põrus ta esimesel katsel läbi. 1896. aastal loobus
Kui Schoenberg sõja ajal Austriast Ameerika ida kaldale põgenes, sai Babbitt võimaluse kohtuda. Kohtumine jäi lühikeseks, kui Schoenberg kolis Los Angelasse, kus oli soojem kliima. Peale New Yorki ülikooli lõpetamist 1935, hakkas ta õppima eratundides Ameerika komponeerija Roger Sessionsi käe all. Samal ajal hakkas ta ka õppima ja õpetama Princetoni ülikoolis. Töö ja looming Teise maailmasõja ajal õppis Babbitt matemaatikat, töötas Washingtonis ja õpetas matemaatikat Princetonis 1948-1984. Babbitti sõjaeelne kompositsiooni eriti ei mängita. Pärast sõda hakkas Babbitt uurima võimalusi üldistada ja täiendada Schoenbergi töö dodekafoonia organisatsiooni. Babbitt ei olnud ainuke, kes oli sellest huvitatud. Sellest olid huvitatud ka Euroopa muusikud, kes uurisid seda teisel viisil kuid lõpetasid selle tegevuse järsku. 1950-ndate alguses huvitus dodekafooniast ka Igor Stravinsky ja ta otsis välja Babbitti, et selle kohta rohkem infot teada saada
soovitas USA-l endalgi alustada sellesuunalisi uuringuid. Lõpuks viis see Manhattani projekti loomiseni. Maailmasõjas toetas Einstein liitlasi, aga mõistis hukka äsjaavastatud tuumalõhustumise kasutamise relvana. Hiljem kirjutas ta koos filosoofi Bertrand Russelliga alla Russelli-Einsteini manifestile, milles rõhutas tuumarelvade ohtlikkust. Kuni oma surmeni 1955 töötas Einstein New Jerseys Princetonis Perspektiivsete uuringute Instituudis. Kokkuvõte Albert Einstein oli ravhuselt juut, kes sündis 14.märts 1879 Saksa keisririigis.. Enda elu jooksul omas ta nelja erineva riigi kodakondsust ning viis aastat oli ta isegi ilma kodakonsuseta. Peamiseks tegevusalaks oli tal füüsika. Töökohti oli tal nagu Hunt Kriimsilmal, küll ta oli Sveitsi patendiametis, Karli Ülikoolis Prahas, Keiser Wilhelmi Instituudis, Leideni Ülikoolis ja mõnes teises kohas veel. Tema tundmatuteks töödeks
sõda hävitanud süütuse, armastuse ja usalduse. Ta usub, et öö veetmine Brettiga tähendab, et nende armastus kestab igavesti. Jake ja tema sõbrad on õppinud elutarkused elust enesest, Cohn on saanud oma teadmised raamatutest. Ta aktsepteerib pigem illusioone kui reaalset elu ning see toob talle kaasa probleeme. Kuna Cohni jaoks pole maailma täiesti tuhmunud, on temal rohkem lootust ning usku. Ta ei arva, et kõik on hävinud. Cohni tugevaks küljeks on poksimine. Princetonis oli ta poksitsempion ning kui ta on sunnitud kaklema, teeb ta seda vihaga. Ta ründab Jake'i, Mike'i ja Romeot. See võitlus on õilis, sest Cohn seisab oma uskumuste eest, kuid samas ka mõttetu, sest tulemus ei vii teda kusagile. Cohn ei suuda pärast kaklust asju sinnapaika jätta ning palub Jake'il andeks, kuna tunneb kohutavaid süümepiinu. Jake andestab talle, kuid kahtleb, kas talitlab õigesti. Raamatus pole märkigi õnnelikust armastusest. Kaks peategelast, Jake ja Brett, ei saa
Suured relatiivsusefektid meile inimestele silma ei jää, sest meil puuduvad hiidmassid ja hiidkiirused, aga meie ümber on need efektid täiesti olemas. Gravitatsioon toimub aegruumi kooldumise tulemus. Muuhulgas järeldus Einsteini üldrelatiivsusteooriast, et Universum peab olema, kas paisuv või kokkutõmbuv. Kuid Albert ei olnud kosmoloog ja ta jagas üldist arvamust, et Universum on jäik ja igavene. Albert Einstein suri 18.aprill 1955 Princetonis, kuhu ta oli 1933. aastal emigreerunud juutide tagakiusamise tõttu. Minu arvates olid film ja Einsteini tegeliku elu ikka väga erinevad, kuigi mõne sarnasuse leidsin neist siiski. Kairi Press 12.klass
Kuid Albert ei olnud kosmoloog ja ta jagas üldist arvamust, et Universum on jäik ja igavene.Kuni Hubble avastas, et Universum paisub, kiiresti ja ühtmoodi igas suunas.Ei nõudnud erilist kujutlusvõimet, et mõista:siis pidi ta kunagi alustama paisumist mingist keskpunktist.Universumil pidi olema algus, teda ei saanud enam käsitleda stabiilse, jäiga ja igavesena, nagu kõik senini olid arvanud.Samahästi võis saabuda ka selle lõpp. Albert Einstein suri 18.aprill 1955 Princetonis, kuhu ta oli 1933 aastal emigreerunud juutide tagakiusamise tõttu.
Vaid Don Buchla arendas hiljem välja kommertsiaalse moodulsüntesaatori (modular synthesizer). Robert Moog ja revolutsioon süntesaatorite ehituses 1964 demonstreeris Robert Moog, kes oli ühe RCA Mark II ehitanud inseneridest Peter Mauzey õpilane, Audioinseneride Ühingu (Audio Engineering Society) koosolekul esimest tõelist revolutsiooni teinud süntesaatorit, mida pop-muusikas kasutatakse praeguseni. Moog kasutas oma süntesaatori puhul ideid, mida ta oli saanud Columbia-Princetonis. Nagu RCA Mark II, nii ka Moogi süntesaator võimaldas uute tämbrite loomist, kuid see oli väiksem ja palju tundlikum. Alguses vähem masin ja rohkem muusikainstrument, peeti Moogi süntesaatorit alguses kurioosumiks, kuid aastal 1968 tekitas see täieliku sensatsiooni. 1967 kasutas Moogi süntesaatorit ansambli "The Monkees" liige Micky Dolenz, kes oli ostnud ühe kolmest esimesest Moogi süntesaatorist. Ta salvestas Moogi heli "The
Lõpuks kui Holden takso pealt maha tuli, leidis ta ühe sobiva hotelli. Holden juhatati ome uude tuppa. Tema toast avanes vaade teisele hotelli tiivale. Vastastiival nägi ta mingeid kahtlaseid tegelasi. Näiteks üks mees kes seal oli pani enale kleidi selga, kingad jalga ja paruka pähe. Ühesõnaga riietus naiseks ja kõpsutas oma toas ringi. Holden ei osanud ajaga midagi peale hakata. Siis võttis ta rahakoti ja hakkas otsima aadressi, mille oli andnud talle üks poiss, kes õpib Princetonis. Ta leidis selle lipiku üles ja läks sellele aadressile. Ta helistas sellele tüdrukule (Faith Cavendish) ja üritas teha võimalikult mehe häält. Holden ütles, et ta on Edmund Birdselli sõber. Alguses ei saanud Faith aru, keda Holden silmas peab. Lõpuks ta taipas kuid oli ikkagi pahur, et Holden talle nii hilja oli helistanud. Holden soovis Faithiga mõned kokteilid teha, kuid Faith ei saanud. Holden ei suutnud magama jääda. Seega pani ta uue puhta särgi ja läks alle
Lõpuks kui Holden takso pealt maha tuli, leidis ta ühe sobiva hotelli. Holden juhatati ome uude tuppa. Tema toast avanes vaade teisele hotelli tiivale. Vastastiival nägi ta mingeid kahtlaseid tegelasi. Näiteks üks mees kes seal oli pani enale kleidi selga, kingad jalga ja paruka pähe. Ühesõnaga riietus naiseks ja kõpsutas oma toas ringi. Holden ei osanud ajaga midagi peale hakata. Siis võttis ta rahakoti ja hakkas otsima aadressi, mille oli andnud talle üks poiss, kes õpib Princetonis. Ta leidis selle lipiku üles ja läks sellele aadressile. Ta helistas sellele tüdrukule (Faith Cavendish) ja üritas teha võimalikult mehe häält. Holden ütles, et ta on Edmund Birdselli sõber. Alguses ei saanud Faith aru, keda Holden silmas peab. Lõpuks ta taipas kuid oli ikkagi pahur, et Holden talle nii hilja oli helistanud. Holden soovis Faithiga mõned kokteilid teha, kuid Faith ei saanud. Holden ei suutnud magama jääda
jäädvustada oma lemmiklaulud lindile. Seda linti (mille koopia on tänu H. Speegile siinkirjutaja käsutuses) kuulates, eriti kui mõelda end ajas 60 aastat tagasi E. Raudsepa hiilgeaegadesse, ei ole midagi imestada, et ta publiku hulgas nii populaarne oli. Oma laulustiililt oli E. Raudsepp täiesti kaasaegne, soomlaste arvates sarnanes tema stiil Bing Crosby stiiliga, Kuno Lareni hinnangul aga rohkem Frank Sinatra stiiliga. Eugen Raudsepp suri 6. mail 1995 Princetonis. 117 tippudest 287 . Kuna ta kontserdilaval enam ei esinenud, ei ole temast ka rohkem mingeid muusikaga seonduvaid jälgi jäänud. Hans Speek elab Stockholmis ja pidas tänavu veebruaris oma 88. sünnipäeva. Eeltoodu valgusel selgub pisut ootamatu tõdemus, et käesolevas töös vaadeldava perioodi (1918–1945) paaril lõpuaastal pälvivad Eesti džässmuusikud välismaises džässiajakirjanduses
annaabi.ee 
