Põhja poolsel alal asuvad alad on Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa, Austraalia ja Jaapan. Need on rikkamad ja arenenumad piirkonnad. Lõuna poolsel alal on Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia ning need on vaesemad ja vähem arenenud alad. Termin "arengumaa" võeti kasutusele ÜRO poolt peale Teist Maailmasõda, kui endised koloniaalriigid hakkasid üles ehitama iseseisvaid riike. Arengumaade üldjoonteks võib pidada suhtelist vaesust riigis, põllumajanduse suurt primaartoodete eksporti ja osakaalu SKP-st ning sõltuvust teistest riikidest. Rahvastiku kasvu ja urbaniseerumise tendents on suur ja esineb kultuurilisi vastuolusid, kuid tehnoloogia areng madal ning tulud on sageli ebavõrdselt jaotunud. (Parts 2000:46) Üldiselt tehakse vahet majanduskasvul, majandusarengul ja ühiskonna üldisel arengul. Majanduslik kasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on
Väärtust alla 0,5 on madal, 0,5-0,8 on keskmine ja üle 0,8 on kõrge inimarengu tase. Eesti inimarengu indeks on 0,858, mis näitab, et Eesti kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka.(40. kohal) Eesti peamised inimarengu probleemid on madal keskmine eluiga ja suhteliselt madal SKP. Kuid kirjaoskuselt on eestlased maailma mastaabis kindlalt esirinnas 8. Arengumaade sarnasused: madal keskmine tulutase ühe elaniku kohta, põllumajanduse osakaal SKP-s suur; Väliskaubanduse struktuur (nt primaartoodete eksport); Rahvastiku kasv arengumaades tunduvalt kiirem: sellest tulenevalt erinev rahvastiku struktuur; Urbaniseerumine: 1995. aastal elas linnades 39% arengumaade ja 81% arenenud riikide elanikkonnast. Hetkel toimub arengumaades kiirem linnastumine kui arenenud riikides; Tulude jaotus: arengumaades varad ja sissetulekud jaotunud väga ebavõrdselt; Tehnoloogia: tehnika elaniku kohta. Sõltuvus ja haavatavus: maalilmmajandust juhivad peamiselt arenenud riigid, kellel on ka domineeriv roll
rahvusvahelistele elustandardi erinevustele. 7. Mida iseloomustab inimarengu indeks? Missugune on Eesti inimarenguindeks ning mida saab sellest järeldada? Missugused on Eesti peamised inimarenguprobleemid? Inimarengu indeks mõõdab elukvaliteeti oodatava eluea, haridustaseme ja materiaalse elatustaseme alusel. 8. Tooge välja arengumaade sarnasused? Missugustes Maa piirkondades asuvad arengumaad ja miks? Lk47 51 Suhteline vaesus, Põllumajanduse suur osakaal SKP-s, Primaartoodete eksport, Rahvastiku kasv, Urbaniseerumine, Tulude ebavõrdne jaotus, Tehnoloogia madal areng, Sõltuvus teistest riikidest, kultuurilised vastuolud. Aasia, aafrika, ladina-ameerika, lõuna-euroopa, lähis-ida, araabiamaad. Lk56 9. Missugused on arengumaade mahajäämuse peamised põhjused? Ebapiisav varustatus tootmisteguritega (loodusressursid, inim- ja füüsiline kapital, tehnoloogia,kliima). Arengu astmelisus (traditsioonilise ühiskonna muutumine kaasaegseks). Dualistlik majandusstruktuur
elustandard, mida mõõdetakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurusega isiku kohta Ameerika dollarites (USD). EESTI Inimarengu indeks on 0,858, mis näitab , et Eesti kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka.(40. kohal.)Eesti peamised inimarengu probleemid on madal keskmine eluiga ja suhteliselt madal SKP. Kuid kirjaoskuselt on eestlased maailma mastaabis kindlalt esirinnas 8.Arengumaade sarnasused: 1.suhteline vaesus 2.PM suur osakaal 3.Primaartoodete eksport(tooraine) 4.Linnastumine suur 5.Enamus neile vajalikust kaubast peavad nad importima. Seega on teistest riikidest sõltuvuses 6.hariduse halb kättesaadavus 7.koloniaalminevik 8.Elanike kehv tervis 9.Majanduslik ja poliitiline ebastabiilsus 10.Kõrge töötus 11.Kõrge välisvõlg.Arengumaade asukoht- olnud kunagi koloniaalmaad. Asuvad peamiselt Aafrikas. Klimaatiliselt ja geograafiliselt ebasoodne asukoht majanduslikuks arenguks. 9
neli kohta, asudes 44. kohal. 3 Inimarenguprobleemid: Tervisenäitajad ehk keskmine eluiga (78. kohal maailmas) 8. Tooge välja arengumaade sarnasused? Missugustes Maa piirkondades asuvad arengumaad ja miks? Arengumaade ühisjooned: kultuurilised vastuolud, suhteline vaesus, põllumajanduse suur osakaal SKP-s, primaartoodete eksport, rahvastiku kasv, urbaniseerumine, tulude ebavõrdne jaotus, tehnoloogia madal areng, sõltuvus teistest riikidest, kultuuriline orientatsioon. 9. Missugused on arengumaade mahajäämuse peamised põhjused? 1)Ebapiisav varustatus tootmisteguritega;2) arengu astmelisus; 3)dualistlik majandusstruktuur; 4)rahvusvaheline kaubandus Olulisimateks tootmisteguriteks on loodusressursid, inim-ja füüsiline kapital ning tehnoloogia.
SKP-s); HIV-i kiire levik, madal keskmine eluiga (suur varieeruvus ühiskonna erinevate gruppide vahel), madal elukestvas õppes (25-64aastased) osalevate % (6,5% madal meeste ja vähese haridusega inimeste osavõtt) 8. Tooge välja arengumaade sarnasused? Missugustes Maa piirkondades asuvad arengumaad ja miks? ARENGUMAADE ÜHISJOONED: kultuurilised vastuolud, suhteline vaesus, põllumajanduse suur osakaal SKP-s, primaartoodete eksport, rahvastiku kasv, urbaniseerumine, tulude ebavõrdne jaotus, tehnoloogia madal areng, sõltuvus teistest riikidest, kultuuriline orientatsioon. 9. Missugused on arengumaade mahajäämuse peamised põhjused? 1)Ebapiisav varustatus tootmisteguritega;2) arengu astmelisus; 3)dualistlik majandusstruktuur; 4)rahvusvaheline kaubandus Olulisimateks tootmisteguriteks on loodusressursid, inim-ja füüsiline kapital ning tehnoloogia.
vähenemine. Eesti peamised inimarenguprobleemid (näitajad, mis on EL-i keskmisest madalamad): oodatav eluiga, tervelt elatud aastad, töö tootlikkus, rikkus ja palgatase, eluga rahulolu, sallivus ning sooline tasakaal. 8. Tooge välja arengumaade sarnasused? Missugustes Maa piirkondades asuvad arengumaad ja miks? Arengumaade ühisjooned: · kultuurilised vastuolud · suhteline vaesus · põllumajanduse suur osakaal SKP-s · primaartoodete eksport · rahvastiku kasv · urbaniseerumine · tulude ebavõrdne jaotus · tehnoloogia madal areng · sõltuvus teistest riikidest · kultuuriline orientatsioon. Suur osa arengumaid asub Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas, kuid arengumaadena klassifitseeritakse ka mitmeid üleminekuriike, nt Balkani, SRÜ ja Ida-Euroopa riike. Arengumaade praeguse olukorra põhjuseks on paljud ühiskonnakriitikud pidanud kolonialismi, neokolonialismi ning üleilmastumist 9