Punavetikad Rannikumeres Rohevetikad Rannikumeres Kõrgemad taimed Zosteracea nt Rannikumeres merihein Mikrofütobentos Bacillariophyceae Rannikumeres Cyanophyceae Kemosünteesivad Anaeroobse ja aeroobse veekeskkonna piirialal. bakterid Rannikumere primaarprodutsendid: mikrofütobentos Mikroskoopilised vetikad koos bakterite ja mikroseentega moodustavad perifüütoni matid. Levik: madalatel merealadel, 0-5 m sügavusel. Primaarprodutsentidest domineerivad · Ränivetikad: peamiselt sulgränivetikad · Niitja ja kokkoidse ehitustüübiga sinivetikad Perifüütoni matid tekivad enamasti tugevasti eutrofeerunud või reostunud rannikumere piirkonnas. Vetikamatid toimivad filtrina. Bentilised vetikad kasutavad setetest eraldunud toiteaineid. Joonis 2
taimed, loomad või seened. Algloomadega tegelevat bioloogiaharu nimetatakse vahel protoozoloogiaks (rühma ladinakeelse nimetuse Protoza järgi. Kuigi protistid kindlasti ei ole taimede, loomade ja seentega võrreldav rühm, kasutatakse terminit "protistid" tihtipeale lihtsustava üldnimetusena eukarüootide kohta, kes ei kuulu kolme eelpoolmainitud riiki. Protistid elavad pea kõikjal kus on vaba vett. Paljud protistid, eelkõige vetikad, on olulised primaarprodutsendid ning moodustavad tähtsa osa ookeanide planktonist. Laias laastus jääb nende arvele kuni pool planeedi Maa primaarproduktsioonist. Teised, tsiliaadid, bodoniidid, foraminifeerid, etc. on olulised herbi- ja bakterivoorid maailmamere või mageveekogude ökosüsteemides. Kolmandad -- osad kinetoplastiidsed, apikompleksa, põhjustavad raskelt ravitavaid haigusi inimesel (malaaria, unitõbi). Eestis on protiste umbes 3000. rohevetikad– 690 mändvetikad– 27
Mageveekogudes esineb peale vetikate palju ka kõrgemaid taimi ja samblaid. Suuruse järgi jagatakse fütobentos sageli mikro- ja makrofütobentoseks. Mikrofütobentose moodustavad enamikus veekogu põhjal kasvavad mikroskoopilised vetikad (näiteks räni-, rohevetikad ja tsüanobakterid), makrofütobentose hulka kuulub aga veekogu põhjal kasvavad suuremad taimed, mis silmaga on nähtavad, näiteks puna-, pruunvetikad ja õistaimed.8000 liiki makrovetikaid maailmas.Eufootiline vöönd Primaarprodutsendid on autotroofid, s.t. nad valmistavad orgaanilist ainet anorgaanilistest lähteainetest. Fütobentos ( põhjavetikad ja soontaimed) maailma veekogudes. Kui räägime fütobentosest laias mõistes, saame eristada makrofütobentose ja mikrofütobentose. Neist esimese moodustavad makrovetikad ja õistaimed, teise aga mikrovetikad. Makrofütobentose eestikeelse nimetusena kasutatakse mõisteid põhjataimestik või suurtaimestik. Need on ökoloogilised mõisted. Täpses
rohkem liike kui jahedates vetes. Tavaliselt 1 liik (tugevam) domineerib nii biomassilt · Tähtsamad bentostoidulised kalad kui energiavahetuselt. meie veekogudes: latikas, angerjas, kiisk, 2 Pelagiaali kooslused: sügaval puuduvad PÕHILISED VEEKOGUDES ON primaarprodutsendid PELAGIAALI JA BENTAALI produtsendid (tootjad): fütopankton; KOOSLUSED. redutsendid (lagundajad): bakterplankton; Erandlikud: pagon-jäässe esmased konsumendid (taimtoidulised külmunud, pelon-kuivanud mudas, loomad): zooplankton; krüoplankton-jäälohkudes ja teisesed konsumendid (röövloomad): lumekõrbetes. nekton jne
Ookean on tunduvalt vähem produktiivne kui maismaa. Upwelling toitainete pidev väljapuhumine. See toimub peamiselt maismaa äärealadel. Ookeanikeskalad on nn kõrved. Seal on populaarseim limiteeriv element Fe. Raua allikaks peamiselt Sahara. Ookeani summaarne produktsioon on umbes 2 korda väiksem kui maismaal. 47. Energiavoog ökosüsteemides. Troofilised tasemed, ökoloogilised püramiidid, toiduahel, toiduvõrgustik; Ökoloogiline püramiid: Primaarprodutsendid ehk esmased tootjad. Rohusööjad, herbivoorid. Nendest omakorda kümnendik liigub edasi kolmandale. Sekundaarsed tarbijad kiskjad, püramiidi tipus on tippkiskja, neid biomassi poolest väga vähe. Toiduvõrgustik primaarsed produtsendid on kõige all ja nende otsas käib meeletu sagimine. Troofilised tasemed: · DOM surnud orgaaniline aine, kasutamata energia, läheb fondi · In tarbitud energia, rohusööjad söövad selle sisse
16.Vee-ökosüsteemide toiduahelate eripärad. Toitumisahel e. toiduahel ·Toiduenergia ülekandmine primaarprodutsendilt(roheliselt taimelt) mitut järku tarbijatele iga ülekande kasutegur10-20% ·max. võimalik4-5 etappi(ahela lüli) mida lähemal on organism ahela alguseni, seda rohkem jõuab temani primaarprodutsentide poolt fikseeritud energiast. taimedest ühesuguse arvu etappidekaugusel olevad organismid on samal troofilisel tasemel Veekogu toiduahelate komponendid ·Primaarprodutsendid ·Taimtoidulised loomad-herbivoorid ·Detriidi ja bakterite tarbijad ·Kiskjad ·Orgaanilise aine lagundajad ·Fütoplankton- (fütoplankton, väävlibakterid, veetaimed)peamine toiduahelate alglüli koosneb põhiliselt mikrovetikatest paiknevad ülemises veekihis,kuhu ulatub valgus ·Makrovetikad(mänd-ja pruunvetikad)ning kõrgemad veetaimed madalates veekogudes küllaltki olulised ·Anaeroobsed fotosünteesivad bakterid
Upwelling - toitainete pidev väljapuhumine see toimub peamiselt maismaa äärealadel. Ookeanide keskalad on nn kõrbed. Ookeani kõrbetes on populaarseim limiteeriv element Fe (järgmisena P) Raua allikaks on peamiselt Sahara. Ookeani summaarne produktsioon (GPP) on umbes 2 korda väiksem kui maismaal. 62. Energiavood ökosüsteemides. Troofilised tasemed , ökoloogilised püramiidid, toiduahel, toiduvõrgustik? Energiat vt. Eelmisest küsimusest Ökoloogiline püramiid: 1. Primaarprodutsendid, esmased tootjad. Kui mingi hingamine juba maha arvatud, siis see hingamine on NPP. Selle klotsi selga joonistatakse järgmine troofiline tase. Energia, mis ühelt troofiliselt tasemelt teisele liigub, jääb tavaliselt 10% piiridesse. Need on esmased tarbijad rohusööjad, herbivoorid. Nendest omakorda kümnendik liigub edasi kolmandale, kes on teisesed, sekundaarsed tarbijad, kiskjad (võivad ka nt seened olla, peaasi, et keegi sööks)
kogutoodang - mingis ajavahemikus fotosünteesil assimileeritud energia kogus või sellele vastav orgaanilise aine hulk. Netoproduktsioon e. puhastoodang - mingis ajavahemikus assimileeritud energiakoguse ja sama ajaga kulutatud energiakoguse (hingamiskulude, R) vahe või sellele vastav biomassi muut. Sekundaarproduktsioon- teistoodang on toiduahela teise astme (esimene aste on primaarprodutsendid) organismide talletatud energiahulk. Seda energiahulka, mis kandub edasi kolmandale toiduahela astmele, nimetatakse teiseseks puhastoodanguks. Sekundaarprodutsendid on tavaliselt taimedest ja vetikaist toituvad loomad (fütofaagid). Heterotroofid ehk tarbijad on organismid, kes toituvad valmis orgaanilisest ainest. 110. Toiduahelad, troofilised tasemed. Troofilise struktuuri kujunemine ja ökoloogilised
annaabi.ee 
