Otto von Kotzebue (1787-1846) Otto von Kotzebue on sündinud 30. detsembril 1787. a. Vardi mõisas. Ta oli 19. sajandi üks edukamaid maadeavastajaid, I järgu kapten. Ta võttis osa aastatel 1803-1806 Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermailmareisist. Ise juhtis ta kahte ümbermailmareisi prikil "Rjuruk aastail 1815-1818 ja fregatil "Predprijatie" 1823-1826. avastas mõlemal reisil saari, teise reisiga pandi alus Vaikse ookeani okeanograafilisele uurimisele. Otto von Kotzebue järgi on nimetatud tema avstatud laht Alaska looderannikul. Viimased eluaastad elas Otto von Kotzebue oma kodumõisas Triigil Harjumaal. Ta suri 15. veebruaril 1846. a. Tallinnas ning on maetud Kose kirikuaeda.
Otto von Kotzebue. Otto von Kotzebue (30. detsember 1788 Tallinn 3. veebruar 1846 Tallinn) oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser (1. järgu kapten). Ta oli August von Kotzebue ja Friederike Julie Dorothea von Esseni poeg. 18031806 osales ta Adam Johann von Krusensterni juhtimisel toimunud ümbermaailmareisil. 18151818 juhtis ta ümbermaailmareisi prikil "Rjurik" avastades mitusada saart Vaikses ookeanis. 1815 asus Kotzebue Krusensterni instruktsioonide järgi ekspeditsioonile ,,Rjurikul", meeskonnas 27 liiget. Eesmärkideks olid Loodeväila otsimine Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini, Alaska (Vene-Ameerika) põhjaranniku detailse kirjelduse koostamine, Kirde-Venemaa uurimuste täpsustamine, Venemaa positsiooni tugevdamine Tsuktsi poolsaarel ja Alaskal. Marsruut: Plymouth; Tenerife; Rio de Jainero; Hoorni neem; Tsiili;
Otto von Kotzebue oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser .18031806 osales ta Adam Johann von Krusensterni juhtimisel toimunud ümbermaailmareisil. 18151818 juhtis ta ümbermaailmareisi prikil "Rjurik", avastades mitusada saart Vaikses ookeanis. Rjuriku meeskonnas oli 27 liiget, kelle hulgas olid ka Johann Friedrich Eschscholtz, Adelbert von Chamisso ja Louis Choris. Eesmärkideks olid Loodeväila otsimine Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini, Alaska (Vene-
veebruar 1846 Tallinn) oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser (1. järgu kapten). Ta oli August von Kotzebue poeg.On sündinud Vardi mõisas ja talle on püstitatud ausammas Kose kirikaias. Viimastel eluaastatel elas Kotzebue oma kodumõisas Triigil Otto von Kotzebue oli 19. sajandi edukamaid maadeavastajaid. Võttis 16-aastase junkruna 18031806 osa A. J. von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist, juhtis ise kaht ümbermaailmareisi: 18151818 prikil Rjurik ja 18231826 fregatil Predprijatije. 1815 alanud ekspeditsiooni eesmärk oli hollandlaste 17. ja 18. sajandil Vaikses ookeanis tehtud avastuste lähem uurimine ning Beringi väina läheduses läbisõiduvõimaluste e. Loodeväila otsimine. Ekspeditsioonil avastati Chamisso, Sarõtsevi ja hulk teisi saari, Kotzebue, Sismarjovi ning Eschenholtzi lahed, Krusensterni neem ning Hea Lootuse abajas. Ta uuris Kaliforniat ja Havaid ning jaanuaris 1817 avastas Rumjantsevi arhipelaagi
Järvamaa, Piibe mõis-28. 11. 1876 Tartu Otto von Kotzebue 30. Triigi mõis Venemaa Osales Krusensterni juhitud ümbermaailmareisil 1803 1 detsember 1788 Talli 1806, 1815 1818 juhtis ise ümbermaailmareisi prikil nn 3. ,,Rjurik" veebruar 1846 Tallin n Milline neist maadeavastajaist elas Rannule kõige lähemal? ... - Reasta need maadeavastajad sünniaja järgi. ...1. Adam Johann von Krusenstern, 2. Fabian Gottlieb Benjamin BELLINGSHAUSEN 3. Otto von Kotzebue 4. Karl Ernst von Baer 5. Alexander Theodor von Middendorff 6. Eduard von Toll 7
laevastikus. Admiral Adam Johann von Krusensterni eestkostel osales 1817 1819 Vassili Mihhailovits Golovninijuhitud ümbermaailmareisil sõjalaeval "Kamtsatka". 1820 1824 juhtis Kirde-Siberi rannikuekspeditsiooni (nn. Kolõma ekspeditsioon), kus kogus andmeid Põhja-Jäämere jääreziimi kohta, kirjeldas Siberi rannajoont ning tegi ilmastikuvaatlusi. Oletas saare olemasolu Põhja-Jäämeres.1867 avastatud saar nimetati tema järgi Wrangeli saareks. 1825 1827 juhtis ümbermaailmareisi prikil"Krotki" ülesandega teha eeltöid Kamtsatka muutmiseks Vene kolooniaks. 1829 abiellus Wrangell Elisabeth von Rossilloniga. Neile sündis kokku kaheksa last, kellest neli surid lapseeas. Samal aastal määrati Wrangell Venemaa Põhja-Ameerika kolooniate kindralkuberneriks Alaskal, kuhu ta jäi 5 aastaks, jätkates ka loodusteaduslikke ning etnograafia-alaseid uuringuid. 1836 1849 teenis Wrangell Peterburis laevastikus. Läks erru viitseadmirali auastmes ning kolis
kapten Grant koos kahe Britannia madrusega. Ayrton jäetakse üksinda saarele, et ta seal oma süütegude üle järele mõtleks ning meelt parandaks. Ayrtoni edaspidisest elukäigust annab ülevaate Jules Verne'i hilisem romaan "Saladuslik saar". "Kapten Hatterase seiklused" on Jules Verni seiklusromaan. Romaani tegevus algab 1861. aastal, mil kapten John Hatterase juhitud Briti ekspeditsioon suundub prikil Forward põhjapoolust avastama. Ülimalt raskete tingimuste, karmi talve ning Hatterase kinnisideede tõttu puhkeb mäss, mis päädib priki püssirohukambri plahvatuse ning laeva hävimisega. Hatteras koos paari kaaslasega jätkab teekonda pooluse suunas. Uus- Ameerika saare rannikult leiavad nad Ameerika Ühendriikide laeva vraki ning talvituvad sellel saarel. Karmides oludes ellujäämine õnnestub neil peamiselt tänu doktor Clawbonny
linnades nagu näiteks Peterburi. Siin on kolm tuntuimat Eesti maadeavastajat ja nende avastused. 5 2.1 Otto von Kotzebue (1787-1846) Otto von Kotzebue (1787-1846) - Sündis Vardi mõisas Nissi kihelkonnas. Võttis jungana 1803–06 osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. Juhtis ise kaht ümbermaailmareisi: 1815–18 prikil Rjurik uurimaks Loodeväila (purjetati ümber Hoorni neeme). ja 1823–26 fregatil Predprijatije. Avastas mõlemal reisil saari: esimesel Tuamotu ja Marshalli saarestikus, teisel Tuamotu ja Samoa saarestikus; teise reisiga pandi alus Vaikse ookeani okeanograafilisele uurimisele (Britannica.com: “Otto von Kotzebue | Russian explorer” 03.04.2016). Mõlemad Kotzebue juhitud ümbermaailmareisid tegi laevaarstina kaasa Johann Friedrich
kogus andmeid Põhja-Jäämere jääreziimi kohta, kirjeldas Siberi rannajoont ning tegi ilmastikuvaatlusi.(Olnust olevale) Wrangel oletas loodete, ahelhangede, tuulte suuna, rüsijää kuhjatiste välimuse jt. loodusnähtuste ning Tsuktside pärimuste põhjal, et neemest põhjas on meres maad.(SIRP 11.06.2004) 1867 avastatud saar nimetati tema järgi Wrangeli saareks. 1.3.3 1825- 1827 1825 1827 juhtis Wrangel ümbermaailmareisi prikil "Krotki" reisi ülesanne teha eeltöid Kamtsatka muutmiseks Vene kolooniaks. 1.4 Kamtsatka laht On laht Vaikse ookeani laht Euraasia kirdeosas Kamtsatka poolsaare idarannikul. Lahe pikkus on 74 km, laius umbes 148 km, sügavus kuni 2000 m. Looded kuni 2 meetrit. Rannik on madal. Lahte suubub Kamtsatka jõgi.(Vikipedia 2009) 5 1.5 Kindralkuberneriks 1829 määrati Wrangell Venemaa Põhja-Ameerika kolooniate kindralkuberneriks Alaskal,
veebruaril 1846 a. Tallinnas. Ta oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser. Pani aluse Vaikse ookeani okeanograafilise uurimisele. Juba 8-aastaselt läks ta Esimesse Kadetikorpusessem et saada armeeohvitseriks. 18031806 osales ta Adam Johann von Krusensterni juhtimisel toimunud ümbermaailmareisil. Pärast ümbermaailmareisi sai ta transpordilaeva komandöriks, 1811. aastal 23-aastaselt juhtis jahtlaeva Valgel merel. 1815-1818. aastatel tegi ta ise teise ümbermaailmareisi prikil "Rjurik", avastades mitusada saart Vaikses ookeanis. Reisi eesmärk oli Loodeväila otsimine Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini, Alaska (Vene-Ameerika) põhjaranniku detailse kirjelduse koostamine, Kirde-Venemaa uurimuste täpsustamine. Ta tegi suure sõidu, möödudes paljudest saartest ja väinadest. Teel Kamtsatkale õnnestus Kotzebuel avastada mitu uut saart. Peale selle valmistuti uueks retkeks- Põhja-Jäämerele. Sõideti mööda Beringi merd, siis kurss lõunasse
annaabi.ee 
