naersid Arese ja Aphrodite üle, nende häbi oli kirjeldamatu. Iginoor Adonis Aphrodite kõige suuremaks armastuseks peetakse kaunist noorukit Adonist. Adonist imetles ka surnute kuninganna Persephone. Nende riiule Adonise pärast tegi lõpu peajumal Zeus, kes otsustas, et kolmandiku aastast veedab Adonis omaette, kolmandiku koos Persephonega ning kolmandiku koos Aphroditega. Aphrodite järeltulijad: Eros Aeneas Harmonia Priapos Hermaphroditos Aphrodite ja kunst Antiikajast on säilinud Aphroditet kujutavaid skulptuure, vaasimaale ning tema kujutisi peeglitel, peeglite käepidemetel ja muudel esemetel. Sageli kujutatakse teda end korrastamas või ratsutamas luige, härja või mõne muu looma seljas. Samuti kujutatakse teda sageli koos Erose, Arese või Parisega. Arhailisel ja klassikalisel ajastul kujutati teda noore rõivastatud naisena, hiljem muutus üldiseks tema kujutamine alasti.
tagasihoidlik, Hestiat peeti üheks armastatuimaks jumalannaks. Ta ei olnud huvitatud oma jumala staatusest ja tahtis sellest lahti öelda. Temast sai ainult veidi vähem jumal. Tema staatus ei kadunud täielikult. Hestia sümboliserib pühakute ja tavainimeste liitu. Hestia oli oma loomu ja olemuse poolt ihaldatud. Hestia lemmikloomaks on eesel, mis tuleb järgmisest müüdist: ,,Ühel õues peetud pidusöömingul, kui kõik kohalviibivad jumalad olid magama jäänud, püüdis Priapos teda purjuspäi vägistada. Õnneks hakkas üks eesel kisama ja Hestia ärkas ülesse ning avastas, et Priapos kavatseb temasse tungida, mille peale Hestia nii kõvasti karjatas, et viljakusjumal hirmuga põgenes." Hera Hera oli kreeka kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi õde ja abikaasa. Hera kiivus ning raev jälitasid tema võistlejaid ning isegi nende lapsi halastamatult. Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele,
Aphroditel on iluvöö ning tema sümboliteks on eriti viljakad või ilusad loomad ja kaunid lilled mis viitavad võimule looduse üle. Aphrodite valitseb osalt ka merd ja võib tagada head mereilma. Aphrodite oli abielus sepp- Hephaistosega kellele ta ei olnud truu. Aphroditel oli palju armukesi näiteks Ares ja Dionysos. Aresega oli Aphroditel kolm last ja nendest tuntuim oli Eros. Hermes oli väga sissevõetud Aphroditest. Hermesel ja ilujumalannal sündisid ka last Hermaphroditos ja Priapos. Hermaphroditos oli esimene naissoost poiss ja Priapos oli tuntud oma erakordselt suure peenisega. Zeus pani Aphrodite armuma Anchisesse. Anchis oli surelik jumalanna mitte. Neil oli poeg Aineias kes oli kangelane ja keda roomlased peetsid oma esiisaks. (Aphrodite ja Eros) Artemis Vana-Kreekas oli Artemis jahijumalanna. Ta pärines Zeusist ja Letost. Jahijumalanna sümbolid olid vibu ja nool
Ta ei olnud huvitatud oma jumala staatusest ja tahtis sellest lahti öelda. Temast sai ainult veidi vähem jumal. Tema staatus ei kadunud täielikult. Hestia sümboliserib pühakute ja tavainimeste liitu. Hestia oli oma loomu ja olemuse poolt ihaldatud. Hestia lemmikloomaks on eesel, mis tuleb järgmisest müüdist: ,,Ühel õues peetud pidusöömingul, kui kõik kohalviibivad jumalad olid magama jäänud, püüdis Priapos teda purjuspäi vägistada. Õnneks hakkas üks eesel kisama ja Hestia ärkas ülesse ning avastas, et Priapos kavatseb temasse tungida, mille peale Hestia nii kõvasti karjatas, et viljakusjumal hirmuga põgenes." Hera Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna. Ta oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja kui kasünnitusjumalanna. Ta kandis alati kuldset peaehet laubal ja ta kaitses abielu ja naisi.. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine
Nende kindel poeg on Hermaphroditos. Teda austai eelkõige Väike-Aasias Ida mäe juures. Ta olevat olnud imekaunis noormees ja teda armastas allikanümf Salmakis, aga vastuarmastust ei olnud. Kui Hermaphroditos tuli tema allikasse ujuma, embas Salmakis teda ja muutus temaga üheks, ehk temas sai meesnaine. Ehk hermafrodiid. Anathouse linnas austati Aphroditet kui habemega Aphroditet, kus ta oli Aphroditos. Selles linnas oli riitus, mh oli ka ümberiietumised. Hermesega oli tal ka teine poeg, Priapos (võib olla ka Zeusi või Dionysuse poeg). Ta on Aphrodite seksuaalse aspekti moonutatud kuju. Priapos oli ebard, tal oli punnis kõht ja ülemäära suur fallos.Aphrodite viskas ta minema ja karjane kasvatas ta üles. Karjane leidis, et see fallos sobilik karja viljastamiseks. Aphrodit põhiarmastatu oli Adonis, kes oli surelik. Tema nimi on foniikia mugandus adone ehk isand. Seondus ka Küprosega. Adonis võis olla Pygmalioni järglane. Müüt: Myrra, kes pidas end Aphroditest ilusamaks
b. Sünnilugu ja seos Küprosega. i. Homerose sõnul Zeusi ja Okeanose tütre, Dione tütar ii. Hilisemate allikate puhul salapärane sünnilugu: 1. Sündis merelainetest Kythera saare lähedal ning astus esmakordselt Küprosel kaldale. c. Eryxi kultusepaik. d. Seos Aresega (Eros) Hephaistosega (Pygmalion) ja Hermesega (Hermaphroditos ja Priapos). i. Eros tema poeg, keda kasvatas Aresega ii. Hephaistos abikaasa iii. Ares Armuke/armastus iv. e. Adonis; f. seos Inanna ja Dumuziga. g. Aphrodite ja Anchises; Zeus pani Aphrodite armuma troojalasse Anchisesesse ja sünnitama talle poja Aineiase h. seos Kybele kultusega; i. Attis. j. Seos arvatavalt minoilise taustaga kangelannadega (Helena, Ariadne jt.); k
vaid lõpus... Aga peamine on see, et siin puuduvad: Ptah, Neftis, Su, Tefnut, Bast, Hapi, Honsu, Mut, Nefertum, Sehmet, Sokar ja teised jumalad ja jumalannad, kes olid vähemalt niisama tähtsad, kui näiteks, Min, kelle kohta kirjutab Stadnikov ainult järgmist: "Min erekteerunud fallosega mehekujuline viljakus- ja sigivusjumal. Tähtsaim kultuskoht oli Koptoses". Võib ju lisada, et tema naiseks oli Isis, nende poeg - Horos. Ja üldse: Min on itüfalloslik (ithyfallos) jumal, nagu Priapos Kreeka mütoloogias, satüürid, sileenid, ja isegi Hermes, Apollon ja Zeus!). Raamatu lõpus, nimede registris, annab ta juba umbes poolsada ("Egiptuse jumalad ja jumalannad"). Aga selles registris on nii tähtsamad või Suured jumalad, kui ka väikesed ja üldse vähemtuntud. Ja ikka ei ole selge, miks selles registris puuduvad needsamad Bast, Hapi, Nefertem... Aga nagu kirjutas Lewis Spence: "Kui juba vanaegiptuse teoloogid ei suutnud luua
Mida Jumal Päike räägib, see on elu. Mida Kurat räägib, see on surm. Aga Abraxas räägib väärikaid ning neetud sõnu, ta ütleb, et elu on samaaegselt ka surm. Abraxas sigitab tõde ja valet, head ja kurja, valgust ja pimedust ühesuguste sõnadega ja ühesuguse teoga. Seepärast on Abraxas kohutav. Ta on suursugune nagu lõvi sellel silmapilgul, mil ta oma ohvri maha lööb. Ta on ilus nagu kevadpäev. Jah, tema on suur Paan, mis tähendab Kõik, ja ta on ka väike. Ta on ka Priapos. Tema on allmaailma monstrum, tuhande haardega polüüp, tiivuline maokehaga koletis, raev ise. Ta on kõige madalamat laadi hermafrodiit. Ta on kärnkonnade ja konnade isand, kes elavad vees ja kes kuivale tulevad ja kes keskpäeval ja keskööl kooris laulavad. Ta on täius, mis ühineb tühjusega. Ta on püha koitus. Ta on armastus ja selle surmamine. Ta on pühak ja selle reetja. Ta on päeva heledaim valgus ja hullumeeluse sügavaim öö.
annaabi.ee 
