Olen nõus Achilleuse sooviga, et Patrokles ei osaleks sõjas. Saan igati aru, et ligidasi peab hoidma ning Patrokles oli Achilleusele väga oluline isik ning tema kaitsmine oli samuti tähtis. Võõristust tekitab tema soov olla kangelane ka mitmete sajandite pärast. Emaga rääkides ta otsustas jätta kõik inimliku ning suunduda sõtta. Selle asemel oleks ta võinud jääda ning luua perekond ja saada lapsi. 5. Miks peab Achilleus Priamost paremaks kuningaks kui Agamemnoni? Achilleus peab Primaost paremaks kuningaks, sest ta imetles tema julgust tulla järgi oma sõdalasele, poeg Hektroile, kelle mõrvariks oli Achilleus. Samuti võis mõjutada tema arvamust Agamemnoni üleolev käitumine Achilleuse suhtes. 6. Iseloomusta filmi naistegelasi millised on nende karakterid, käitumisviisid? Helena oli Menelaose naine, hiljem Trooja printsi Parise väljavalitu. Tema iseloom oli
kuid Hamleti usutlemise peale siiski tunnistavad tõde. Koolikaaslased teatavad näitlejate peatsest saabumisest. Arutatakse teatrielu küsimusi. Näitlejad saabuvad.Polonius tuleb Hamletile selle kohta teadet tooma. Poloniusele esitab Hamlet jälle mõistukõnet, mis üsna segasena tundub. Hamlet tervitab näitlejaid ja tuletab meelde üht monoloogi, mida ta kunagi kuulnud. Selles otsib antiikmütoloogiast tuntud Pyrrhos Trooja kuningas Priamost, et teda tappa. Näitleja jätkab Hamleti alustatud monoloogi ja kirjeldab kuninga tapmist ning kuninganna ahastust. Polonius püüab näitlejat katkestada ja Hamlet nõustub hiljem edasi kuulama. Hamlet lepib näitlejaga kokku, et järgmisel õhtul mängivad nad ,,Gonzago mõrva", mille teksti mõned Hamleti antud read vahele kiilutakse.Hamlet usub, et oma hingel oleva tapmisega sarnast stseeni nähes peaks kuningas Claudiuse käitumine reetma, kas ta on süüdlane või süütu.
Hamlet arvab: "Milline meistriteos on inimene, kui ülev mõistuselt, kui piiritu võimeis, kujus ja liigutustes, kui sihiteadlik ja imetlusväärne tegudes, kui sarnane inglile mõistmiselt, kui sarnane jumalale: maailma ilu, kõige elava tipp." (lk 45) Missugune plaan tekib H-l rändnäitlejatega? Mida püüab tõestada? Millies kahtleb? Hamlet tervitab näitlejaid ja tuletab meelde üht monoloogi, mida ta kunagi kuulnud. Selles otsib antiikmütoloogiast tuntud Pyrrhos Trooja kuningas Priamost, et teda tappa. Näitleja jätkab Hamleti alustatud monoloogi ja kirjeldab kuninga tapmist ning kuninganna ahastust. Polonius püüab näitlejat katkestada ja Hamlet nõustub hiljem edasi kuulama. Hamlet lepib näitlejaga kokku, et järgmisel õhtul mängivad nad ,,Gonzago mõrva", mille teksti mõned Hamleti antud read vahele kiilutakse.Hamlet usub, et oma hingel oleva tapmisega sarnast stseeni nähes peaks kuningas Claudiuse käitumine reetma, kas ta on süüdlane või süütu. (lk 48-53)
Didole ja sealt eriti see koht, kus ta räägib Priamose tapmisest. Kui see monoloog sul meeles on, alusta sellest reast oot, ma kohe tuletan meelde Julm Pyrrhos kui Hürkaania kiskja Mitte nii. Aga Pyrrhosega see algab Söetükkidena silmad hõõgumas see põrguline Pyrrhos otsimas on vanaisa Priamost seal nüüd. Jätka nüüd sina. KOLMAS NÄITLEJA : Pea märkab rauka, käest kel langend mõõk Ei allund käsule, ei kuuletund, ei kreeklasini küündind rauga relv. Ning Pyrrhos ründab ebavõrdset vastast. Lööb vihas mööda, rauk ent jõuetu ta hirmsa mõõga tuulevuhast vaob. Kui tundes hoopi, Trooja võpatab
" Kõik jumalannad tahtsid nüüd õuna endale saada, kuid lõpuks jäi järele ainult kolm võistlejat: Aphrodite, Hera ja Pallas Athena. Nad palusid Zeusi vahekohtunikuks, kui too keeldus. Zeus andis võistlejatele nõu minna Trooja lähedale Ida mäe juurde, kus noor prints Paris (kutsuti ka Alexandroseks) oma isa lambakarja hoidis. Zeus kinnitas jumalannadele, et Paris pidi olema asjatundja iluasjades. Kuigi tegemist oli printsiga, käis Paris lambakarjas, kuna tema isa, kuningas Priamost oli hoiatatud, et Paris toob kunagi maale suure hukatuse. Sel ajal elas Paris koos nümf Oinonega. Kui kolm jumalannat Parise ette ilmusid, et prints üllatunud. Ta ei pidanud nende seast valima ilusaimat, vaid ta pidi kaaluma, mida iga võistlejanna talle pakkus ning kõige väärtuslikuma vastu võtma. Hera lubas teha temast Euroopa ja Aasia isanda. Athena lubas panna ta juhtima troojalasi sõjas Kreeka vastu. Aphrodite lubas, et kõige ilusaim naine peab kuuluma Parisele
lööb Hektor vankuma ja jookseb minema. Kuid siis sekkus mängu Athena, kes võttis Hektori venna kuju ja julgustas Hektorit võitlema. Esimesena heidab oma oda Achilleus – vise läheb luhta. Sama juhtus ka Hektori viskega. Kui Achilleus tahtis uut oda, oli tema oda läinud Hektorile, Athena abiga. Achilleus tappis Hektori ning otsustas ta surnukeha rüvetada. Seda nägi pealt Hektori isa Priamos. Jumalad julgustasid Priamost, et ta läheks Achilleuse juurde paluma, et Achilleus annaks Hektori surnukeha tagasi, et Priamos saaks ta surnukeha korralikult matta. Pramos leinas Hektorit. Achilleus leinab Patroklest. Eepose lõpp: võitlus läheb vaatamata Hektori langemisele edasi. Paris (trooja kuninga poeg) laseb Achilleusele Aphrodite abiga vibunoolega kanda. Achilleus sureb. Kreeklased ei loobu. Pöördutakse teadjamehe poole ja küsitakse, kuidas Troojat vallutada.
annaabi.ee 
