Hiljem arenesid nendest ajalehtedest välja poliitilised organisatsioonid/algsed erakonnad. Ajakirjandus oli põhiliseks info levitamise viisiks. · Rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste pidamine Korraldati laulupidusid, mis oli esimeseks ülemaaliseks ettevõtmiseks ja pani aluse olulisele traditsioonile. Tähtis oli ka seetõttu, et oli rahvusliku liikumise hoogustajaks, suurendas eestlaste ühtekuuluvustunnet ja rahvuslikku preztiisi, saab alguse muusikakultuuri areng. Jakob Hurt esines 1888. aastal 22. veebruaril haarava üleskutsega, kutsudes koguma ,,vanavara" ehk vanasõnu, muistendeid, pärimusi ja muud sellist kõikjalt Eestist. Tema üleskutse leidis ka tohutu vastukaja, lühikese ajaga koguti kokku sadu tuhandeid lehekülgi materjali. · Seltsitegevuse aktiviseerumine Sajandi esimesel kümnendil asutati Tallinnas, Tartus ja Pärnus kutselised teatrid. 1907.
Renesanss Barokk · Muusika ei ole kontsertlik * Muusika on kontsertlik St. On mõeldud kaasa Rikkad ülikud proovisid üksteist üle trumbata Musitseerimiseks * Hinda läks esituse virtuoossus ja isikupära · Kirikumuusika on jumala- * Kirikuski oli võimalikult heade kapellide Teenistuse funktsionaalne osa palkamine preztiisi küsimus · Seltskonna laul on kaasa Laulmiseks · Tantsumuusika on tantsimiseks Sõna ''Kontsert'' tähendas: Barokiajastul- koosmäng suuremaid kiriklikke teoseid häältele ja pillidele. Tänapäeval- avalik muusikateose ettekandmine Ooper Ooperi eelkäijad: 1) Vana-Kreeka tragöödia 2) Liturgiline draama 3) Müsteerium 4) renessanssiaegsed õukonna ettekanded
võtsid midagi ette. Juba kolm aastat on inimesed ühel heal päeval koristanud metsaalguseid ja jõeääri, puhastades väga väikse osa meie Maarjamaast. ,,Teeme ära" projekt on küll tõhus, kuid miks eestlased ei võiks iga päev mõelda, et parem visata see kommipaber, suitsukoni või närimiskumm prügikasti, kus on selle koht, mitte maha, kus ka teised inimesed suvel paljajalu kõnnivad. See on puhta preztiisi küsimus, kas ollakse mats ja visatakse prügi maha, või olla haritud ja panna see prügikonteinerisse. Just, haridus on see, mis meid elus edasi viib, tavalised kombed nagu prügi sorteerimine, vanainimesele ühistranspordis istumiskoha pakkumine, viisakusreeglitele allumine ja muud pisiasjad näitavad inimese loomust, kes ta on ja kus ta on kasvanud. Ma ei taha öelda, et kõik trammis, bussis või rongis olevad reisijad ei paku vanematele istet, kuid
1.Pingelõdvendus Miks otsiti võimalusi suhete parandamiseks? *oli toimunud Kariibi kriis ja inimesed hakkasid aru saama, et tuumasõda polegi võimatu. *sotsialismi ja kapitalismi leerid olid üsna võrdsed mistõttu oli kasulikum arendada vastastikust koostööd *loodeti, et lääne, ida koostöö mahendab ida-euroopa diktatuuri reziime *NL tundus sõjaliselt järjest enam tugevnevat, tema edasised sammudolid ettearvamatud, siit ka hirm NL ees *kommunismi preztiisi tõus, samal ajal kui USA preztiis käis seoses Vietnami sõjaga alla mistõttu vajas lääs külmas sõjas hingetõmbe aega pingelõdvenduse tähtsamateks saavutusteks võib lugeda *1963. aastal sõlmiti tuumarelva katsetuste piiramise leping-Katsetused olid lubatud ainult maa-all, sidlepingule kirjutasid alla NSVL, Suurbritannia ja USA, keeldusid Hiina ja Prantsusmaa *1968. a sõlmiti tuumarelva levikut takistav leping, millele kirjutasid alla üle 100 riigi *1970
Saadeti 5 korrad sõjakampaaniad. Viimasel keiser suri, üldjoontes edukad kampaaniad, keiser ise ka osales, aga ei suutnud lõplikult eemale tõrjuda, mongolite oht säilis, kuigi nad polnud enam nii võimsad. Teine piirkond millega raske hakkama saada Anani? Piirkond. Oluline ka see, et Hiinal tekib Mingi dün. ajal esimest korda päris korralik laevastik. Eriti keiser Yongle ajal maadeavastamise aeg. Hakkavad seilama mööda merd. Hakati avastama mis väljaspool hiinat mere taga asub. Keisri preztiisi ja hiina rahvusvahelise koha tõus, rahvusvahelise merekaubanduse tõus. Mingi dün. ajal hakati ehitama suuri laevu, mis võimelised läbima suuri vahemaid, jõudsid Hiina rannikust 1000ndete kilomeetrite kaugusele. Tänu mere rännakutele saadi päris palju inffi ka lõuna naabrite kohta. Jõudsid ka India sadamatesse, Põhja-Aafrikasse, Malaisiasse, Filipiinidele.. Tekkis kontakt nendega, eriti Kagu-Aasia riigid Hiina mõjusfääri. Toimus kungi Yongle surmani 1424
Eriti tugev ühe riigi domineerimine teise üle on nähtav master-servant suhetes, mida nimetatakse kolonialismiks või imperialismiks. Erinevad eesmärgid teise riigi allutamiseks: · allutatud riik varustab nii inim-kui muude ressurssidega. · allutatud riik on dominandile allutatud ja kindlaks turuks. · allutatud riik täidab dominandi jaoks tähtsaid strateegilisi funktsioone (vahepuhver vms.) · et allutatud riigis domineeriks emamaa usund ja poliitilised tõed · RV preztiisi saavutamine Kõik kolonialismi vormid sisaldavad maj., sõj. ja poliitilist kontrolli, kuid erinevatel kolonialistidel on erinev rõhuasetus: 1. Eraldatud kolonialism: emamaa on selgelt expluateeriv, koloonial on vähe võimalusi maj.,pol. ja sots. süsteemi arenemiseks (Belgia ,Saksamaa, Portugal-Aafrika ja Aasia kolooniates) 2. Ühtesulamissüsteem: Püütakse kolooniast teha emamaa pikendus, kuid suhted on siiski expluateerivad. (Prantsusmaa-Aasias, Nõukogude Liidu kolooniad) 3
annaabi.ee 
