Berliini kriis 1961 Saksa DV, Saksa LV *Ida-Sakslaste pidev *Berliini müüri ehitamine, läänede liikumine Berliini saksa rahvas lõhestatti kaudu *Põgenedes said kuuli, pmst nagu vangla *NSVL preztiis langes *lõppes sakslaste ränne läände Kuuba e. Kariibi Kuuba, USA, NSVL *revolusionääride tulek *USA ei ostnud enam suhkurt kriis 1962 riiki *raketibaasid likvideeriti
elamine. Süsteeme ja reegleid ei salli. S Sotsiaalne tüüp. Kõige tähtsam suhtlemine. Teiste inimestega koos olla, õpetamine, emtaailine, küsimine, rääkimine, aitamine, vajadus teistele meeldida. Töö võimaldaks suhtlemist. Lähtub sisetundest. Võib endaga vastastiivseks minna, kognitiivne issonants. Mõistus ütleb üht, süda teist. Õnnelik kui lähtub südame otsusest. Materiaalne kasu ei huvita. N. Õpetaja. Maailma parandamine. E Ettevõtlik tüüp. Võim, raha, preztiis, juht oskab suhelda. Realistlikud otsused. Teeb asja ära ja läheb edasi. Võtab uusi asju ette ei pruugi lõpuni minna. Hea organiseerija.Julge, riskija. Teeb au julgus. K Konventsionaalne . Traditsiooniline, reeglid, kord. Matemaatika lemmik ülesanne. Süsteemipärane töö. N. Raamatupidaja, finantspidaja. Rahulik, püsiv. Rutiin. Reproduktiivkäitumine. Seksuaalsus on osa meist lähedus, iseenda tunnetamine, maailma mõistmine, elujõud...
Kui liikumist ei toimu, tuleb ikka maksta. Riik kontrollib AS tegevust rohkem kui teisi äriühinguid. AS-l peab alati olema nõukogu. Eelised 1) (piiramatu) võimalus koguda kapitali, 2) seltsi eluiga on määratud põhikirjaga, põhikirja on võimalik muuta (tavaliselt märgitakse määramatuks ajaks), 3) üldjuhul AS-s on piiratud vastutus, 4) võimalus kiiresti üle anda omandiõigus (e. müüa aktsiaid), 5) paremad võimalused valida kogenud juhte, 6) kaudne eelis, preztiis Puudused 1) loomine nõuab üldjuhul rohkem aega, vaeva ja raha, 2) riigi AS poolne maksustamine on ebasoodsam (väärtpaberikeskus tahab raha, aktsiate müümiseks, ostmiseks tuleb registreerida, mis maksab, 3) AS puhul kehtib täiendavaid seaduslikke piiranguid (nõukogu peab olema audiitor, registreerimine väärtpaberikeskuses), 4) raskem on hoida ärisaladust (suurem hulk inimesi teab saladust), 5) juhtimise paindlikus võib väheneda
üle. Ho Chi Mnh teadis , et Ameeriklased ei suuda sõdida igavesti, eriti kui see toimub 1000 km kaugusel kodumaast. Peale seda kui hakati sõjakoledus näitama USA TV-s hakkasid noored mehed keelduma sõjaväkke minemast. Viimaks hakkas soda väsitama Ameeriklasi endid, ning võimust võtsid sõjavastased protesti aktsioonid. See sundis toonast USA presidenti Richard Nixon otsima võimalusi kuidas olukorrast nii välja tulla, et ameerika preztiis selle all võimalukult vähe kannatasks. Maailm kahe maailmasõja vahel 11. nov 1918a Saksamaa kapituleerus. Esimene MS oli lõppenud. 1919a jaahuaris algas Pariisis rahukonverents mis lõppes 28.juunil sõlmitud Versaille rahulepinguga. Selle tingimused olid Saksamaa jaoks väga rasked. Prantsusmaa sai tagasi Elsass-Lotring'i. Mitmed saksa geisririigi alad läksid Poolale ja Tsehho-Slovakkiale ning Belgiale ja Taanile. Danzig kuulutati vabalinnaks.
Katsetused olid lubatud ainult maa all. Selle lepinguga ei ühinenud Prantsusmaa ega Hiina, kes omasid samuti tuumarelva. Nemad jätkasid katsetusi ka atmosfääris. Prantsusmaa katsetas tuumarelva Mururoa atollil, Hiina viis katsetusi läbi Hiinas (kõrbe ja stepialadel). 1960ndate aastate lõpul algas pingelõdvendus ida-lääne suhete ajutine paranemine. Pingelõdvendus oli tingitud tuumasõja ohust (mis oli 60ndate alguses väga suur). Kommunismi preztiis oli maailmas kasvanud. Hiina ja NSVLi suhted olid 60ndate lõpul väga pingelised NSVL oli ilma jäämas oma endisest suurest liitlasest. NSVL tahtis domineerida kommunistlikus maailmas, see oli aga vastuvõtmatu Hiinale. Pingelõdvendus väljendus esmalt selles, et üritati lahendada Saksamaaga seotud probleeme. 1970 sõlmiti SLV-Poola ja SLV-NSVL vahel lepingud, mida nimetatakse idalepinguteks. SLV tunnustas idalepingutega II ms järgseid piire Euroopas ja tunnustas, et Poola ja SDV
vaid ühel kindlalt viisil, mis on proovitud ja seetõttu muutuvadki nad hiljem ettevaatlikuks ja kontrollituks. *) Lisaks on seotud ka piiratud elamistingimused, sest on vähe ruumi või läheduses naabrid, kes keelavad hüppamist jms. -) Kuna taodeldakse pidevat korralikku käitumist, siis võib tekkida perfektsionismi tahtmine. -) Laste sundluslikuks muutumine võib tuleneda ka sellest, kui perekonnas on mingi kindel preztiis. Hüsteeriline isiksuse tüüp * Hirm lõplikuse ja möödapääsmatuse ees, mida tajutakse kui vabaduse piirangut. -) Hüsteerilised inimesed tunnevad rõõmu riskeerimisest, kõigest uuest ja tulevik on kui suur sanss. Nad ei salli piiranguid, traditsioone, kindlaksmääratud seadusi. -) Neile meeldib, et kõik oleks suhteline ja muutuv. -) Carpe Diem iniimesed, kes elavad käesolevas hetkes. -) Pikaajalised plaanid puuduvad, pidevalt otsitakse uusi elamusi ja seiklusi.
annaabi.ee 
