rahvusvahelise lepingu sätete kohaldamist otse. Autor. Teose autoriks võib Eestis olla ainult füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose valmistanud. Autoriõiguse seadus kehtestab põhimõtte, et isik, kelle nimi on fikseeritud teosel, loetakse selle teose autoriks. Seda nimetatakse autorsuse eeldamiseks ehk Autoriõigused 2 presumptsiooniks. Kui keegi vaidlustab autorsuse, siis peab just vaidlustaja tõendama, et teosel näidatud isik ei ole selle teose autor. Ühisel autorsusel on kaks liiki ühisautorsus ja kaasautorsus: 1) ühisautorsus tekib juhul, kui teos moodustab ühe jagamatu terviku. Näiteks kui kaks autorit on oma teose algusest kuni lõpuni kirjutatud lahutamatus koostöös, kellest kummalegi neist kuulub autoriõigus teosele tervikuna.
ja ta võib neid anda kolmandatele isikutele, all-litsents - on litsentsisaaja õigus anda omakorda litsents uuele teose kasutajale, see vajab autori eelneva nõusolekut). 3. Autoriõiguslikult kaitstava teose tunnused ja teose kaitstuse presumptsioon - Eesti seadus kehtestab põhimõtte, et isik, kelle nimi on fikseeritud teosel, loetakse selle teose autoriks. Seda nimetatakse autorsuse eeldamiseks või presumptsiooniks. AutÕS § 4 lg 2 autoriõiguslikult kaitstava teose tunnused: originaalsus (autori enda individuaalne lähenemine ja loominguline panus peavad olema ühiskonnale selgetlt tajutavad); teos on kirjanduse, kunsti ja teaduse valdkonnas; teos peab olema väljendatud objektiivses vormis ja teos peab olema sellises objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. 4
litsentsi: kas litsentsi või ainulitsentsi- § 46 8) riik, seaduses otseselt ettenähtud juhtudel (avalikus teenistuses loodud teostele, pärimisel). 14.1. teose autor: Teose autoriks peetakse Eestis ainult füüsilist isikut või füüsilisi isikuid. Järelikult juriidiline isik ei saa Eestis kanda autori kõlavat tiitlit. Eesti seadus kehtestab põhimõtte, et isik, kelle nimi on fikseeritud teosel, loetakse selle teose autoriks. Seda nimetatakse autorsuse eeldamiseks või presumptsiooniks. 9 Anonüümselt, pseudonüümi või autorimärgi all avalikustatud teose autoril on nimetatud teosele kõik autoriõigused. Selliste õiguste tähtaeg on aga piiratud. Sel ajal, mil autor hoiab oma anonüümsust, teostab tema varalisi õigusi see isik, kes õiguspäraselt avaldas teose. 14.2. Ühine autorsus: teose võib luua üks isik või mitu isikut ühiselt. Mitme isiku ühine
konkreetsest asjaolust, vaid on vajalik teatud faktiliste asjaolude süsteem, nende kogum. Faktilise koosseisu moodustavad üksikfaktid on omavahel seotud. Kui koosseisust puudub mõni element, on tegemist lõpetamata koosseisuga. Faktilise koosseisu viimane määrav element on koosseisu lõpetav fakt, mis annab faktide kogumile juriidilise fakti tähenduse. Sellist eeldatavat toimunud fakti, millele antakse juriidilise fakti tähendus, nimetatakse õiguslikuks presumptsiooniks (õiguslik presumptsioon). Tõendid on teataval viisil fikseeritud faktilised andmed asjaolude kohta, millel on tähtsust juriidilise asja lahendamisel. Õiguse rakendamise mõiste ja protsess. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne). Õiguse rakendamise vajadus tekib: 1) kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita
Faktilise koosseisu viimane määrav element on koosseisu lõpetav fakt (ülaltoodud näites on selleks pensionitalituse juhataja otsus), mis annab faktide kogumile juriidilise fakti tähenduse. Õiguslike tagajärgede saabumine seotakse teatavatel juhtudel selle fakti toimumise eeldamisega, st juriidilise fakti tähendus omistatakse eeldatavalt toimunud faktile. Sellist eeldatavalt toimunud fakti, millele antakse juriidilise fakti tähendus, nimetatakse õiguslikuks presumptsiooniks. Nii eeldatakse näiteks, et inimene ei ole kuriteo toimepanemises süüdi, kuni tema süü ei ole kindlaks tehtud jõustunud kohtuotsusega (nn süütuse presumptsioon), ja et kõik inimesed tunnevad kõiki seadusi (seaduse tundmise presumptsioon). Juriidilistel faktidel ja nende liigitusel on oluline tähtsus õiguse rakendamise praktikas. Alati on õiguslike vaidluste üheks põhiküsimuseks, kas fakt aset leidis ja kas see on juriidiline fakt.
Faktilise koosseisu viimane määrav element on koosseisu lõpetav fakt (ülaltoodud näites on selleks pensionitalituse juhataja otsus), mis annab faktide kogumile juriidilise fakti tähenduse. Õiguslike tagajärgede saabumine seotakse teatavatel juhtudel selle fakti toimumise eeldamisega, st juriidilise fakti tähendus omistatakse eeldatavalt toimunud faktile. Sellist eeldatavalt toimunud fakti, millele antakse juriidilise fakti tähendus, nimetatakse õiguslikuks presumptsiooniks. Nii eeldatakse näiteks, et inimene ei ole kuriteo toimepanemises süüdi, kuni tema süü ei ole kindlaks tehtud jõustunud kohtuotsusega (nn süütuse presumptsioon), ja et kõik inimesed tunnevad kõiki seadusi (seaduse tundmise presumptsioon). Juriidilistel faktidel ja nende liigitusel on oluline tähtsus õiguse rakendamise praktikas. Alati on õiguslike vaidluste üheks põhiküsimuseks, kas fakt aset leidis ja kas see on juriidiline fakt.
annaabi.ee 
