Puuduvad näidisprotsessid ja vägivaldsed mahasurumised. Inimesi survestatakse majanduslikult või lüüakse ajakirjanduses risti. Aga ikkagi on see riik, kus toimub suur korruptsioon ning inimesed pole vabad. Ning inimesi surutakse alla. Üks vägivaldsemaid mahasurumisi oli 1989 Tiananmeni veresaunaga, mille käigus sai surma sadu tuhandeid inimesi. Hiina valitsus ikka üritab seda maha matta ja tõega manipuleerida. Hiina on üks halvimaid riike pressivabaduse poolest, koos Põhja Korea ja Venemaaga. Venemaal on osaline kontroll pressi üle ning paljud uudised on sellepärast mõnes mõttes propagandalikud. Lääst kujutatakse kurja vaenlasena, kes tahab Venemaad üle võtta jne. Seal on küll lubatud lääne ajalehe toimetused, aga nende ajakirjanikke ahistatakse, saadetakse maalt välja ning kui keegi venelastest julgeb nendega töötada, siis ta võib isegi vangi sattuda. Selle riigi otsas
o Eesti hea maine o Rahvusvahelist vastutust jagav ja panustav riik 5.5 Demokraatiat, inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid, majandusvabadusi ja arengut edendav väärtuste ruum. Alameesmärgid: o Demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid taotlevate rahvusvahelise õiguse normide edendamine o Inimõigusi kaitsvate rahvusvahelise õiguse normide edendamine o Pressivabaduse toetamine o Väärtuste ruumi arengu ja kasvu, majandusliku vabaduse ja vabakaubanduse toetamine o Välispoliitika eesmärke toetav arengukoostöö ühiseid väärtusi tunnustavate ja hindavate partneritega o Humanitaarabi andmine o Osalemine rahuoperatsioonides ja tsiviilülesehitustöös Eesti huvide kaitsmine kui enesestmõistetavus ei ole eesmärkide sõnastamisel kajastatud. 6
Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda alates 2005 aasta maist. o 20022003 a. oli Sven Mikser Siim Kallase valitsuse kaitseminister. o 26. mail 2009 nimetas NATO Parlamentaarse Assamblee täitevkomitee Sven Mikseri assamblee eriraportööriks. VÄLIS- JA JULGEOLEKU- POLIITIKA VÄLISPOLIITIKA EESMÄRK o Välispoliitika aitab kindlustada Eesti julgeolekut, majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning aitab kaasa inim- ja kodanike põhiõiguste, demokraatia, õigusriigi ning pressivabaduse toetamisele nii Eesti lähiümbruses kui kogu maailmas. o Eesti osaleb proaktiivselt rahvusvahelistes ühendustes ja organisatsioonides ning meil on piisavalt informatsiooni ja väljakujunenud võimekus neis teiste riikidega võrdväärsena kaasa rääkida. o Olulisemates välispoliitika küsimustes valitseb võimalikult suur siseriiklik üksmeel. VÄLISPOLIITIKA KUIDAS SAAVUTADA? o Arendame konstruktiivseid suhteid Venemaaga ning
kohale. Nimekirja juhib mitmendat aastat Norra, mis on nimekirja eesotsas olnud lausa 13 aastat. Kas see tähendab, et Eesti on jõukas ning väga arenenud riik? Selles võib kahjuks sügavalt kahelda, kuna meie tabeli kõrget tähelendu saab suuresti selgitada Eesti Vabariigi haridussüsteemiga ning liberaalse, isiklikke vabadusi (veel) propageeriva poliitikaga. Seda iseloomustab väga hästi näiteks PISA testide tulemused maailmas kolmandad peale Singapuri ja Jaapanit. Samamoodi oleme pressivabaduse pingereas kolmandad maailmas. Rääkimata sellest, et täiskasvanute kirjaoskus on lausa 99,8 % (2015. aasta arvutuslik tulem), jäädes maha ainult Lätile (99.9% 2015. aasta arvutuslik tulem) ning Põhja- Koreale, kus on kirjaoskuse tase täiskasvanute seas 100%. Samas viimast numbrit ei saa päris 100 protsenti täie tõsidusega võtta. Millega siis ülejäänud maailmale alla jääme? Kõige suurem piiraja tegur on sissetulek SKP elaniku kohta arvestuses oleme maailma
Eesti hea maine Rahvusvahelist vastutust jagav ja panustav riik 5. Demokraatiat, inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid, majandusvabadusi ja arengut edendav väärtuste ruum Seatud alameesmärkideks on: 5 Demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid taotlevate rahvusvahelise õiguse normide edendamine Inimõigusi kaitsvate rahvusvahelise õiguse normide edendamine Pressivabaduse toetamine Väärtuste ruumi arengu ja kasvu, majandusliku vabaduse ja vabakaubanduse toetamine Välispoliitika eesmärke toetav arengukoostöö ühiseid väärtusi tunnustavate ja hindavate partneritega Humanitaarabi andmine Osalemine rahuoperatsioonides ja tsiviilülesehitustöös Uurides erinavaid allikaid internetis ei ole aga leitav ükski teine välispoliitilne alusdokument.
Menetluse käigus väitsid nad hiljem muu hulgas, et esines ka artiklit 14 rikkuv diskrimineerimine, sest analoogiliste artiklite avaldamist ajakirjanduses ei olnud takistatud ning reeglid, mida kohaldati poolelioleva protsessi kommenteerimise suhtes parlamendis, erinesid lugupidamatust kohtu vastu käsitlevatest reeglitest, mida kohaldati ajakirjanduse suhtes. Kohtu argumentatsioon ja põhiprintsiibid, mis kaasusest välja tulevad: Kohus otsustas, et pressivabaduse printsiip seisneb selles, et see ei pea ületada piire, mis on sätestatud inter alia, ,,riigi julgeoleku huvides" või ,,õiglase õiguse tagamiseks", aga pressipeal on kohustus anda informatsiooni ja ideed küsimustes, mis esitab ühiskondliku huvi. Samas pressil on õigus mitte ainult levendada infot ja ideed kui ka on õigus saada selle informatsiooni. Kui see oleks teistmoodi, siis pressil poleks võimaluse ,,ühiskondliku vaataja" rolli teostamises.
formaalses tähenduses ning riigil võib olla ühe aktina kirja pandud Kn või mitme kirjapandud aktina Kn. Formaalses mõttes Kn kujutab endast ühte või mitut seadusandlikku akti. Harilikult on riikide kõrgema jõuga akt vastu võetud ühe dokumendina, mis kannab pealkirja Põhiseadus (PS) või Konstitutsioon (Kn). Mitmes dokumendis sisaldub Kn nt Rootsis, kus kehtivad 3 K-lise jõuga akti: valisemise korra instrument, pressivabaduse akt, kroonipärimise akt. Nende lihtseaduste vahepeal loetakse asuvat Rigkstavi akt. Prantsuse 1958. a K-le lisaks kehtivad K-liste aktidena veel 1946. a K-i preambul ning Põhiõiguste ja vabaduste alal 18.saj lõpul vastu võetud Inimese ja Kodaniku Õiguste Deklaratsioon. Väga omapärastest komponentidest on koostatud Kanada Kn: 1) 1867. aastast pärit Briti-Ameerika seadus, millega Kanada sai dominiooni staatuse 2) nim seadust täiendavad umbes 30 Briti seadust 3) 1981
euroopas. Ka rahva suhtumine muutus. Enne seda olid lapsed olulised toojouks. Algharidus muutus loomulikuks. Kohustuslik kooliharidus 20 saj alguses kuni 14 aastani. Hariduse edendamine kuulus nyyd riigile mitte enam kirikule. 19. saj oli oluline statistika synni osas. Rahvaloendused. Ajakirjanduse tous. Ajakirjandus loi eelduse, et yhiskond muutus enesekriitiliseks. Esimene euroopa riik ,mis voib pidada end taielikult vabaks pressivabaduse koha pealt oli norra. Saksamaal seati sisse piirangud 1819. Martsirevolutsioon 1848 ei andnud samuti ajakirjandust vabaks,. Esimene saksa riik mis selle vabaduse sisse andis oli Wurtenberg, kaotati 1874 terves saksamaal. Bismarcki ajal kontrolliti eriti ajakirjandust poliitiliselt. Hispaania oli samuti kehvas seisus. Seal oli ka koige madalam kirjaoskus. Prml kontrollis Napoleon ajakirjandust. 1878 a muutus III vabariigi ajal ajakirjandus vabamaks
Tavaliselt eristatakse veel kirjutatud ja kirjutamata konstitutsioone. Valdaval enamusel riikidest on kirjutatud konstitutsioon, mis üldreeglina sisaldub ühesainsas dokumendis, mida nimetatakse konstitutsiooniks/põhiseaduseks. Mõnes riigis sisaldub kirjutatud konstitutsioon mitmes erinevas konstitutsioonilises seaduses. Näiteks koosneb Rootsi konstitutsioon 1974. aastal vastu võetud valitsemise vahendis (vastab sisult enam-vähem tavalisele konstitutsioonile),1976. aastal vastu võetud pressivabaduse aktis ja 1810. aastal vastu võetud troonipärimise aktis (muudetud 1979). Küllalt sageli loetakse Rootsi konstitutsiooni hulka ka 1974. aastal vastu võetud akti, mida on aga Rootsi parlamendi üks spiiker vastava aktide kogumiku eessõnas lugenud konstitutsiooni ja tavaliste seaduste vahel asuvaks aktiks. Omapärane on Kanada konstitutsiooni struktuur. Sinna kuulub Briti 1867. aasta seadus Briti Põhja- Ameerikast, millega sai Kanada dominiooni staatuse
annaabi.ee 
