reeglite alusel, isegi kui neil kultuuridel on algselt erinevad moraaliarvamused) 7 • Moraaliotsustused ei kirjelda olukordi, vaid teevad ettekirjutusi käitumiseks • Moraaliotsustused on üldistavad. Kõikidele kehtib samas olukorras ühesugune ettekirjutis. • Moraaliarutlustes peavad olema kesksel kohal moraaliprintsiibid • Moraaliprintsiibid ei ole jäigad ega muutumatud Preskriptivismi kriitika: • selle teooria järgi oleksid moraalsed ka need teod, mida me ei pea moraalseteks. Piisab, kui neil on loogiline vorm • lubab mistahes üldistatud otsustust pidada moraaliotsustuseks • moraaliprintsiipidel ei ole piire. Nii võivad moraalipõhimõtted meelevaldselt muutuda, võivad tekkida äärmiselt ebamoraalsed tegijad ja teod.(Üldistatud ilma piirideta otsus „Kõik juudid tuleks hävitada“) KOGNITIVISM
reeglite alusel, isegi kui neil kultuuridel on algselt erinevad moraaliarvamused) · Moraaliotsustused ei kirjelda olukordi, vaid teevad ettekirjutusi käitumiseks · Moraaliotsustused on üldistavad. Kõikidele kehtib samas olukorras ühesugune ettekirjutis. · Moraaliarutlustes peavad olema kesksel kohal moraaliprintsiibid · Moraaliprintsiibid ei ole jäigad ega muutumatud Preskriptivismi kriitika: · selle teooria järgi oleksid moraalsed ka need teod, mida me ei pea moraalseteks. Piisab, kui neil on loogiline vorm · lubab mistahes üldistatud otsustust pidada moraaliotsustuseks · moraaliprintsiipidel ei ole piire. Nii võivad moraalipõhimõtted meelevaldselt muutuda, võivad tekkida äärmiselt ebamoraalsed tegijad ja teod.(Üldistatud ilma piirideta otsus ,,Kõik juudid tuleks hävitada") KOGNITIVISM
Sellise analüüsi või diskussiooni tulemusel kujuneb meil mingi emotsionaalne hoiak ning me väljendame seda moraalse hinnanguna. Nii, Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (sageli nimetatakse Kanti eetikat kohuse-eetikaks). Kui moraalse 27. Iseloomustage preskriptivismi põhisisu. Kui mõiste deontoloogia tähistab moraalse teo seesmist väärtust ning preskriptivism moraalse otsustuse ettekirjutatust, siis mingi tähenduslik seos saab teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne vms, on need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad. neil kahel omavahel olla ainult ühtses süsteemis, kuhu mõlemad kuuluvad
tõene ega väär, ent võib olla siiras või ebasiiras, nii võib ka moraalihoiakute väljendus olla siiras või mitte, ent ta ei saa olla tõene või väär. Preskriptivism Richard Hare (1919-2002): Moraaliotsustused on: (1) ettekirjutavad otsustused; (2) otsustused, mille vahel on loogilised seosed; (3) on universaliseeritavad; (4) otsustused, mis hõlmavad printsiipe, mida võib omavahel võrrelda ning mille üle saab ratsionaalselt kaalutleda. Preskriptivismi kriitika: 1) Preskriptivismi järgi oleksid moraalsed ka sellised teod, mida me ei peaks moraalseteks. Piisab, kui neil on sobiv loogiline vorm. Näiteks: (1) Kõik üliõpilased tuleks Siberisse saata (2) Grigori on üliõpilane (3) Grigori tuleks Siberisse saata 2) Preskriptivism lubab mistahes universaliseeritud triviaalset kaalutlust pidada moraaliotsustusteks. Näiteks: (1) Igaüks peaks esmaspäeva pärastlõunal oma kõhtumasseerima.(2) Praegu on esmaspäeva päraslõuna
hoiakuid või ettekirjutusi. Preskriptivism Nonkognitivistlik teooria, mis väidab, et kuigi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus, on nad midagi enamat kui pelgad hoiakuväljendused; moraaliotsustused on universaalsed ettekirjutused. o Näiteks otsustus, et Mari peaks tegema aborti, tähendab muuhulgas, et igaüks, kes on Mariga oluliselt sarnastes tingimustes, peaks tegema aborti. Preskriptivism seostub antirealismiga. Preskriptivismi olemus Harei järgi moraaliotsustused: 1. on ettekirjutavad otsustused 2. figureerivad loogilistes seostes 3. on universaliseeritavad. => Moraaliotsustused hõlmavad printsiipe, mis omakorda nõuab konflikti korral printsiipide kaalumist, et jõuda üleskaaluva printsiibini. Preskriptivismi kriitika 1. Preskriptivism on liiga lai lubab äärmiselt ebamoraalseid toimijaid ja tegusid pidada normaalseks. 2
kinnihoidmine pole ei tõene ega väär, ent võib olla siiras või ebasiiras, nii võib ka moraalihoiakute väljendus olla siiras või mitte, ent ta ei saa olla tõene või väär. 149. Preskriptivism Richard Hare (1919-2002): Moraaliotsustused on (1) ettekirjutavad otsustused (2) otsustused, mille vahel on loogilised seosed (3) on universaliseeritavad (4) otsustused, mis hõlmavad printsiipe, mida võib omavahel võrrelda ning mille üle saab ratsionaalselt kaalutleda. Preskriptivismi kriitika 1) Preskriptivismi järgi oleksid moraalsed ka sellised teod, mida me ei peaks moraalseteks. Piisab, kui neil on sobiv loogiline vorm.Näiteks: (1) Kõik üliõpilased tuleks Siberisse saata - (2) Grigori on üliõpilane - (3) Grigori tuleks Siberisse saata 2) Preskriptivism lubab mistahes universaliseeritud triviaalset kaalutlust pidada moraaliotsustusteks. Näiteks: (1) Igaüks peaks esmaspäeva pärastlõunal oma kõhtumasseerima.(2) Praegu on esmaspäeva päraslõuna
universaliseeritavus - moraaliotsustusi esitades ollakse valmis seda üldistama kõikidele samasugustele juhtumitele. Kõikidele kehtib samalaadses olukorras seesama ettekirjutus. Printsiibid: Hare’i järgi on moraaliarutlustes kesksel kohal moraaliprintsiibid, kuid ta ei arva, et need peaks olema jäigad. Ilma nendeta pole võimalik õppimine, sest õpitakse tegude klasse teatud tüüpi olukordades, mitte individuaalseid tegusid. Preskriptivismi kriitika: selle järgi oleksid moraalsed ka teod, mida peame ebamoraalseks. piisab, kui on sobiv loogiline vorm. lubab mistahes universaliseeritud kaalutlust pidada moraaliotsustuseks ei sea piire sellele, mida võib pidada moraaliprintsiibiks. pole takistusi moraalipõhimõtete või nende hierarhia meelevaldseks muutmiseks. Kognitivism 2 varianti: realism – leidub tõeseid eetikaväiteid
annaabi.ee 
