Parlamentaarse riigi riigipea (president või tasakaalustada, on presidendile antud kuningas) täidab esindusrolli ning etendab vetoõigus (õigus lükata vastuvõetud seadusi erakondadevahelise vahekohtuniku osa. tagasi). Veto võib olla absoluutne, Nõrgaks küljeks võib aga saada võimalus, et edasilükkav, kvalifitseeritud enamusega ükski erakond ei saavuta selget ületatav või lihtveto. Presidentaalriigi nõrkus parlamendienamust. Sellised paljuparteilised on seadusandliku ja täidesaatva võimu koalitsioonivalitsused alandavad valitsuse vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja töövõimet ja võivad põhjustada president võivad sattuda erinevate poliitiliste valitsuskriise. jõudude kätte 9) Milles seisneb enamusdemokraatia ja leppedemokraatia vahe?
täitevvõimu juhiks oleva presidendi, kel on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib 8 ellu presidendi poliitilist kurssi. Presidendi ja tema valitsuse ülesandeks on seaduste täitmine. Et mõlemat võimu tasakaalustada, on presidendile antud vetoõigus (õigus lükata vastuvõetud seadusi tagasi). Veto võib olla absoluutne, edasilükkav, kvalifitseeritud enamusega ületatav või lihtveto. Presidentaalriigi nõrkus on seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja president võivad sattuda erinevate poliitiliste jõudude kätte. Parlamentarismi põhitunnuseks on valitsuse moodustamine parlamendi (või selle alamkoja), mitte riigipea soovide alusel. Et aga parlamendi enamus ja valitsus on samade poliitiliste jõudude käes, kaob parlamentaarriikides range vahe seadusandliku ja täitevvõimu vahel. Parlamentaarse
võimuorgani kui ka täitevvõimu juhiks oleva presidendi, kel on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi. Presidendi ja tema valitsuse ülesandeks on seaduste täitmine. Et mõlemat võimu tasakaalustada, on presidendile antud vetoõigus (õigus lükata tagasi seadusandlikus kogus vastuvõetud seadusi). Veto võib olla absoluutne, edasilükkav, kvalifitseeritud enamusega ületatav või lihtveto. Presidentaalriigi nõrkus on seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja president võivad sattuda erinevate poliitiliste jõudude kätte. Parlamentarismi põhitunnuseks on valitsuse moodustamine parlamendi (või selle alamkoja), mitte riigipea soovide alusel. Et aga parlamendi enamus ja valitsus on samade poliitiliste jõudude käes, kaob parlamentaarriikides range vahe seadusandliku ja täitevvõimu vahel. Parlamentaarse riigi
Võimude lahususe põhimõte peab selle puhul kõige rohkem paika. President on valitsusjuht e täitevvõimu juht ja riigipea, president ja parlament valitakse teineteisest sõltumatult rahva poolt. Presidendil on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi. Valitsus vastutab oma tegevuses mitte parlamendi, vaid presidendi ees. President võib panna seadusele veto, kuid ei või parlamenti laiali saata. Presidentaalriigi nõrkus on seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja president võivad sattuda erinevate 2 poliitiliste jõudude kätte. Nt USA ; Venemaa, Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrika arengumaad; Soome, Prantsusmaa - segasüsteem, kalduvad presidentaalse poole. Parlamentaarne vabariik. Esinduskogu e parlament on kõrgeima riigivõimu kandja. Esinduskogu valib rahvas. Parlament moodustab valitsuse, st hääletab valitsuse
tegevuses mitte parlamendi, vaid presidendi ees. President võib panna seadusele veto, kuid ei või parlamenti laiali saata. Presidentaalses vabariigis luuakse soodsad eeldused võimu kontsentreerumiseks täitevvõimu kätte eelkõige presidendi kätte. Kui riigis peetakse kinni konstitutsioonist, siis on valitsus väga stabiilne ja ka parlamendil on suured volitused, mida ei ole parlamentaarsetes riikides. Presidentaalriigi nõrkus on ka seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja president võivad sattuda erinevate poliitiliste jõudude kätte. Ladina-Ameerikale on iseloomulikud presidentaalsed riigid, mille presidendivõim on tugev, sisuliselt sõltumatu, kohtu ja seadusandliku organi poolt nõrgalt kontrollitav (Venezuela, Boliivia jt). Kuna rahva valitud president saab ära kasutada oma mandaati, on oht diktatuuri
Võimude lahususe põhimõte peab selle puhul kõige rohkem paika. President on valitsusjuht e täitevvõimu juht ja riigipea, president ja parlament valitakse teineteisest sõltumatult rahva poolt. Presidendil on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi. Valitsus vastutab oma tegevuses mitte parlamendi, vaid presidendi ees. President võib panna seadusele veto, kuid ei või parlamenti laiali saata. Presidentaalriigi nõrkus on seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja president võivad sattuda erinevate poliitiliste jõudude kätte. Nt USA ; Venemaa, Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrika arengumaad; Soome, Prantsusmaa - segasüsteem, kalduvad presidentaalse poole. 2) Parlamentaarne vabariik. Esinduskogu e parlament on kõrgeima riigivõimu kandja. Esinduskogu valib rahvas