• Vabadussõjalaste Keskliit sai populaarseks valitsuste kritiseerimise ning eelkõige uute liikmete lubamisega (Kes polnud VS-ga seotud) • Erukindral Andres Larka ja advokaat Artur Sirk Loe dokumente õpikust lk 48-49 Kujutle, et oled poliitkommentaator. Kuidas kommenteeriksid? Põhiseaduse kriis • K. Pätsi õhutusel oli hakatud kritiseerima Eesti Põhiseadust, et see annab liiga suure vabaduse Riigikogule • Rahvas nägi presidendis loodetud lahendust kõigile probleemidele • Põhiseadust tuli muuta, kuid kaks rahvahääletust selleks kukkusid läbi • Tõnissoni valitsus kehtestab kaitseseisukorra, et vältida riigipööret Ülemineku aeg • Kolmas rahvahääletus toob võidu vabadussõjalaste koostatud PS eelnõule • Uueks riigipeaks pidi saama laialdaste volitustega riigivanem • Tal oli õigus anda seadusi, panna veto riigikogu seadustele, saata seda laiali ja
03.1934 Eestis riigipöörde? 9. Miks muutus vabadussõjalaste liikumine poliitiliseks ja miks nende liikumine keelustati? 10. Võrdle K.Pätsi ja J.Tõnissoni: päritolu, haridus, usk, poliitiline tegevus, maailmavaade, saatus. 11. Miks kuulutas Eesti end erapooletuks ning ei tahtnud luua liitu Venemaa või Saksamaaga? 12. Mida tähendab import ja eksport? 13. Nimeta EV majanduspoliitikale kolm iseloomulikku joont aastatel 1934-1939. 1.Sotsialistid nägid presidendis tugeva keskõimu teostajat. Parlamentaarne riigikord. 2. Eesti poliitilist elu iseloomustas erakondade rohkus. Valitsuses oli 4-5 erakonna esindajat. Üks valitsus kestis umbes 11 kuud. 1923 osales riigikogu valimistel 26 parteid 3.Toetada tööliseid ja töölis parteisi. 4. Kuna Leedu ja Poola olid konfliktis Vilniuse piirkonna pärast. Venemaale ei meeldinud Balti Liidu idee. Rahvasteliitu saamiseks kehtestati maareform. 5
kasvule välismaal lisandus siseturu kokkukuivamine, kuna suur osa rahvast oli ostujõuetu. Ettevõtete sulgemine tõi kaasa ulatusliku tööpuuduse kasvu. Põhiseaduse kriis: Konstantin Pätsi õhutusel olid Põllumeestekogud hakanud juba kahekümnendate aastate keskel kritiseerima Eesti põhiseadust, väites, nagu oleks Riigikogu haaranud enda kätte liisalt suure võimu. Väljapääsu nähti uues konstitutsioonis ja presidendi ametis. Majandusraskuste käes kannatav rahvas nägi presidendis üleloomuliku jõuga riigiisa. Põhiseaduse küsimuses hakkasid asjad liikuma pärast seda, kui vabadussõjalased asusid põhiseaduse muutumist toetama. Seepeale töötas Riigikogu välja uue põhiseaduse eelnõu. Esimene rahvahääletus lõppes napi läbikukkumisega. Läbikukkumise peamisteks põhjusteks olid rahva üldine rahulolematus riigis valitseva olukorraga ning sotsialistide ja vabadussõjalaste tugev vastupropaganda.. Parandati ja
Kui EL kehtestab sanktsioonid, siis järgima peavad neid kõik liikmes riigid, Šveist sanktsioonidega kaasa ei läinud. Šveitsi majandusminister Johann Schneider-Ammann põhjendas valikut sellega, et Euroopa Liidu sanktsioonidega kaasa minek kahjustaks Šveitsi vahendaja rolli OSCE’s. (swissinfo, 2014) Lubamaks eurooplase immigratsioon, saadi vastutasuks vabakaubandus lepingud. Sellel aastal otsustas Šveits piirata euroopaste immigratsiooni, see tõstatas pahameele euroopa Parlamendi presidendis, Martin Schulzis, kes hoiatas, et sellel otsusel on Šveitsi jaoks kahjulikud majanduslikud tagajärjed. Samuti kurvastas otsus Šveitsi Pangandus Assotsiatsiooni. 3 Kirjatööd tehes pani mind mõtlema, mis kasu euroopa liidul on sõlmides Šveitsiga lepinguid, kaubanduse jne osas. Euroopa Liit on nii suur organisatsioon, et ta saaks kaubanduslikult ka ilma Šveitsita hakkama
Taolised avaldused leidsid majanduskriisi ajal suurt toetust. Keskliidu esimeheks sai erukindral Andres Larka (1879-1943). Suurt rolli etendas advokaat Artur Sirk (1900-1937). Põhiseaduse kriis K. Pätsi õhutusel hakkasid Põllumeestekogud juba 1920. aastatel kritiseerima põllumajandust. Väideti, nagu oleks Riigikogu haaranud liialt suure võimu. Selle tõttu ei suutvat valitsused riiki normaalselt juhtida. Välapääsu nähti uues konstitutsioonis ja presidendi ametis. Rahvas nägi presidendis üleloomulikku jõudu kord majja lüüa. Ka vabadussõjalased hakkasid põhiseaduse muutmist toetama. Riigikogu töötas välja uue põhiseaduse eelnõu ning pani selle rahvahääletusele. Esimene rahvahääletus 1932. aasta augustis lõppes napi läbikukkumisega. Mõni kuu hiljem esitasid vabadussõjalased oma põhiseaduse projekti. Riigikogu viies koosseis eelistas aga põhiseaduse koostamise jätta enda kätte. Täiendatud eelnõu pandi teist korda rahvahääletusele 1933
stabiilsest juhtimisoskusest. Ilma erandita hõlmas iga heakskiit tema meeldivat isiksust ja häid juhtimisomadusi. Tema ja teine kandidaat McCain olid üksteise vastandid. The Salt Lake Tribune, Ameerika ajakirjandus väljaanne, kes vaevu on heakskiitnud demokraadist presidendi kirjutas: " Kõige raskema pinge all ja kahe partei vaheliste rünnakute ajal on Obama näidanud oma temperamenti, otsustusvõimet, intellekti ja poliitilist kiiret taipu, mis on hädavajalikud presidendis, kes peab Ameerika välja viima kriisidest, mis on põhjustatud endise presidendi Bush´i poolt, kus Kongress ja meie endi ükskõiksus on kaasosalised." Juba see näitab, et Obama suutis oma isiksusega juurde saada toetust. The Los Angeles Times kirjutas: "Me vajame juhti, kes jääb pinge all rahulikuks ja graatsiliseks, kedagi, kes ei oleks aldis kerglastele zestidele ja kapriissetele teadetele... nüüd kui presidendikampaaniad on jõudmas lõpule, on Obama temperament ja karakter
kasvule välismaal lisandus siseturu kokkukuivamine, kuna suur osa rahvast oli ostujõuetu. Ettevõtete sulgemine tõi kaasa ulatusliku tööpuuduse kasvu. Põhiseaduse kriis: Konstantin Pätsi õhutusel olid Põllumeestekogud hakanud juba kahekümnendate aastate keskel kritiseerima Eesti põhiseadust, väites, nagu oleks Riigikogu haaranud enda kätte liisalt suure võimu. Väljapääsu nähti uues konstitutsioonis ja presidendi ametis. Majandusraskuste käes kannatav rahvas nägi presidendis üleloomuliku jõuga riigiisa. Põhiseaduse küsimuses hakkasid asjad liikuma pärast seda, kui vabadussõjalased asusid põhiseaduse muutumist toetama. Seepeale töötas Riigikogu välja uue põhiseaduse eelnõu. Esimene rahvahääletus lõppes napi läbikukkumisega. Läbikukkumise peamisteks põhjusteks olid rahva üldine rahulolematus riigis valitseva olukorraga ning sotsialistide ja vabadussõjalaste tugev vastupropaganda.. Parandati ja
maailma ainsa superriigina saanud kinnituse. · Euroopa Liidu suurriigid (Prantsusmaa, Saksmaa, UK) said keskenduda oma eripärase rolli väljakujundamisele. See on andnud alust kõnelda ka multipolaarsest maailmast (kus on küll üks üliriik, aga ka teisi väiksemaid tegijaid teisi astme suurriikide näol). · Samas langes USA-le järjest enam moraalne vastutus maailma erinevate konfliktide lahendajana · Sel USA-le "soodsal ajal" (1993-2001) on presidendis William J. Clinton, Kopenhaageni kriteeriumid · Kopenhaageni Ülemkogu detsembris 1993 sätestas, et Euroopa Liiduga saab ühineda iga Euroopa riik, kes järgib vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste ning õigusriigi põhimõtteid: · 1) stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse · 2) toimiv turumajandus ja suutlikkus tulla toime Euroopa Liidu konkurentsi ja
annaabi.ee 
