Arstiteadus jaguneb kliinilisteks ja prekliinilisteks harudeks Farmakoloogia ehk ravimiteadus on arstiteaduse prekliiniline ehk haiglaeelne haru Pharmakos (ravim või mürk) + logos (sõna või õpetus) Farmakoloogia põhineb teistel baasteadustel 000 Keemia , Bioloogia , Toksikoloogia (kemikaalide ja ravimite kahjulike toime selgitamine) , Inimese anatoomia ja füsioloogia. F armakoloogia uurib: Ravimite füüsikalisi ja keemilisi omadusi Farmakodünaamikat ehk ravimite toimet organismis Farmakokineetikat ehk ravimite muundumist organismis
Pärast esimest haigushoogu toimub järkjärguline paranemine, millele võib järgneda suhteliselt pikk peaaegu normaalse funktsioneerimise periood. Üksikutel juhtudel piirdub haigus ühe väljendunud hooga. Järgneb enamasti teine haigushoog. Esimese viie aasta haiguskulu järgi võib öelda, kuidas hakkab haigus edasi kulgema ja pärast viie aasta möödumist haigus enamasti ei süvene. Skisofreenia kulus võib eristada kolme staadiumi: 1) Prekliiniline ehk prodromaal- ehk haiguseelne staadium. Esineb see enamikel juhtudel ja enamasti selgub tagantjärele tehtavatest analüüsidest. Sellel perioodil võivad esineda peavalud, keskendumisvõime alanemine, unehäireid, meelolu põhjendamatud kõikumised, kõrgenenud erutuvus ja kergesti väsimust. Võib kaduda huvi töö, sotsiaalse tegevuse, oma välimuse ja hügieeni vastu, tekkida seletamatu ärevus koos kerge depressiooni ja murelikkusega. 2) Aktiivsuse ehk haiguse staadium.
meetod (vaatlus, küsitlus); Äratundmine; Kliinilised algoritmid; Diagnoosihüpoteeside testimine. Diagnoosimise erijuhud: Väljalülitamisdiagnoos; Raviefektil põhinev diagnoos ;Jälgimise teel tehtud diagnoos. Ravi- Tõenduspõhisusel põhinev, Kogemusel põhinev, Etiopatogeneetiline, Sümptomaatiline. Prognoos- haiguse kulu ja haige seisundi tõenäolise muutumise ennustamine 7. Skriiningud -Sõeluuringute ehk skriiningute eesmärk on haiguse varajane prekliiniline avastamine spetsiaalsete testidega: 1. Haiguseelsed seisundite uuringud/skriinigud 2. Geneetilised monitooringud/skriiningud. MTO: 1. Sõeltestitav haigus peab olema oluline probleem indiviidi ja rahvatervise seisukohalt 2. Uuritava haiguse patogenees peab olema hästi mõistetud 3. Sõeltestitavale haigusele peab olema efektiivne ja varane ravi 4. Testimise järel rakendatava (prekliinilise) ravi tulemused
Prognoos tervistumise osas (p.quad sanationem). Hea prognoos (prognosis bona). Kahtlane prognoos (prognosis dubia). Halb prognoos (prognosis mala). Väga halb prognoos (prognosis pessima). 5. Mõisted: sümptom, sündroom. Sümptom haiguse tunnus Sündroom patogeneetiliselt seotud sümptomite kompleks. Ühesugune sündroom võib olla erinevatel haigustel. 6. Sõeluuringud ja näidustused. Sõeluuringute ehk skriiningute eesmärk on haiguse varajane prekliiniline avastamine spetsiaalsete testidega. Sõeluuringud tähendavad suure hulga inimeste perioodilisi läbivaatusi. Et sõelteste tuleks teha paljude ilma kaebusteta või kliinilise leiuta (sõelteste ikka tehakse inimestel, mitte inimestega) inimestega, siis on sõeltesti tulemus esialgne ja selle alusel ei saa inimest kohe haigeks määrata. Sõeluuringud: Haiguseelsed seisundid, Geneetiline monitooring, Geneetiline skriining. ( 1) Rasedatele. Eesmärk:
· Äratundmine · Kliinilised algoritmid · Diagnoosihüpoteeside testimine Diagnoosimise erijuhud: · Väljalülitamisdiagnoos (diagnosis per exclusionem) · Raviefektil põhinev diagnoos (diagnosis ex iuvantibus) · Jälgimise teel tehtud diagnoos (diagnosis ex observatione) Lahang surma põhjused, diagnoosi kinnitamine vead diagnoosimisel, arstlikud vead, muud haiguse põhjused Sõeluuringute ehk skriiningud: eesmärk on haiguse varajane prekliiniline avastamine spetsiaalsete testidega. Sõeluuringud tähendavad suure hulga inimeste perioodilisi läbivaatusi. Et sõelteste tuleks teha paljude ilma kaebusteta või kliinilise leiuta (sõelteste ikka tehakse inimestel, mitte inimestega) inimestel, siis on sõeltesti tulemus esialgne ja selle alusel ei saa inimest kohe haigeks määrata. Sõeluuring peab olema efektiivne Sõeluuringud: haiguseelsed seisundid, geneetiline monitooring, geneetiline skriining
60 aasta vanustest inimestest. Parkinsoni patoloogia: mustuuma neuronite degeneratsioon dopamiini defitsiit (rauda sisaldavad rakud, mis sisaldavad ka dopamiini vähenevad. Dopamiini puudus peab olema suur, et haigus avalduks Kulg ja prognoos: Parkinsonistlik sündroom e parkinsonism on ekstrapüramidaalsüsteemi (basaalganglionide) kahjustusest tingitud kliiniline sündroom. Parkinsoni tõve kliinilistele avaldustele eelneb pikaajaline prekliiniline periood, kuni dopamiini tase langeb 20%-ni normaalsest, mil avalduvad kliinilised nähud. Peamised avaldused Motoorsed: hüpo- ja bradükineesia - liigutused kohmakad ja aeglased, liigutuste kiirus ja ulatus vähenevad, korduvatel liigutustel tekib takerdumine. Hüpokineesia esineb kõigil parkinsoni haigetel ning on kõige olulisem liikumishäire tekitaja rigiidsus - väljendub lihasjäikusena: vastusena jäsemete liigutamisele on tuntav lihastoonuse tõusust
stabiilne küljeasend, hingamise ja vereringe toimimise tagamine Veresuhkur < 3,3 mmol/l Jah Ei Hüpoglükeemia, Mürgistus Muu põhjus 2-3 ml/kg 10% glükoosi Opiaat: Prekliiniline Naloxon 0,4–0,8 mg, veeni sümptomaatiline ravi Naloxon 0,8 mg, lihasesse veenitee Bensodiasepiin O2 Flumazeniil 0,2–0,4 mg, EKG veeni saturatsioon
annaabi.ee 
