- 10-11...14-15 on võimalik kirjeldada sekundaarsete sugutunnuste ilmnemist. Poistel pikkus, tüdrukutel rinnad, intiimpiirkonnas karvad. Neuroloogiliselt- müelinisatsioon närvirakukest ümbritseb müeliin kest aitab edasi kanda impulsse, seega rohkem õppida ja salvestada. Kujunevad välja keerulised sünaptilised ühendusteed lisaks olemasolevatele(=rohkem kogemusi). Juhtiv on frontaalajupool, prefrontaal ajukoore kujunemine, areng. Sotsiaalsed muutused- vanemate osatähtsus väheneb, sõprade roll suureneb Sotsiaalpsühholoogiline- riskivalmidus- minuga seda küll ei juhtu, unikaalsus, lavatunnetus (arvatakse, et ollakse laval ja esinetakse igapäevaselt). Ühelt poolt otsitakse unikaalsust aga teiselt poolt tahetakse ka kuuluda (eristumine ja sulamine). Otsene efekt- puberteedi bioloogiline alus loob ebastabiilse ja tormilise isiku väljendusvormid.
mõlemail olemas, vastavalt üks juhtiv. 10-11...14-15 on võimalik kirjeldada sekundaarsete sugutunnuste ilmnemist. Poistel pikkus, tüdrukutel rinnad, intiimpiirkonnas karvad. Neuroloogilised protsessid: müelinisatsioon närvirakukest ümbritseb müeliinkest aitab edasi kanda impulsse, seega rohkem õppida ja salvestada. Kujunevad välja keerulised sünaptilised ühendusteed lisaks olemasolevatele (=rohkem kogemusi). Juhtiv on frontaalajupool, prefrontaal ajukoore kujunemine, areng. Sotsiaalsed muutused: Vanemate osatähtsus väheneb, sõprade roll suureneb. Sotsiaalpsühholoogilised muutused: riskivalmidus, unikaalsus, lavatunnetus (arvatakse, et ollakse laval ja esinetakse igapäevaselt). Ühelt poolt otsitakse unikaalsust aga teiselt poolt tahetakse ka kuuluda (eristumine ja sulamine). Otsene efekt: puberteedi bioloogiline alus loob ebastabiilse ja tormilise isiku väljendusvormid.
mõistab, et objektid ei kao kuhugile kui neid hetkel ei näe Piaget`i loogika: Tegelikult laps ei otsi mänguasja, mis lina all on, vaid seda, mis võib olla teise lina all - äkki on parem mänguasi kui teise all Tänapäeva loogika: laps saab paremini aru kui arvatakse - seostatakse sellega, et laps ei suuda kätt suunata õigesse kohta kuigi teab, kumma liniku all on mänguasi Domineerivat tegevust ei suuda laps maha suruda, sest prefrontaal korteks pole veel nii küps (Katse: kaks linikut ja laps peab valima õige liniku, kus all on mänguasi) II aste umbes 2.-7.eluaasta põhiline õppimisaeg meeldib jäljedada täiskasvanuid algus viitab sellele kui lapsed hakkavad kasutama sümboleid raske näha sündmuste põhjuseid tagasi vaadates - ei suudeta arutleda mineviku ja oleviku üle
paremad rääkijad (vasak arenenud) mehed paremad tegutsejad (parem arenenud) Ükski teooria pole piisavalt tõendatud. - Naistel parem sõnamälu, aritmeetika, kohta muutnud objektide meenutamine, peenmotoorika, sarnasuste kiire tabamine - Meestel parem aritmeetiline loogika, keerulisest pildistu kujundi leidmine, mentaalne rotatsioon, sihtmärgile suunatud motoorika, kuhu volditud paberisse torgatud augud satuvad. Soolised erinevused ja aju: - Naiste aju on prefrontaal- ja limbilises piirkondades mahukam - Meestel on suhteliselt suurema mahuga frontaalkorteksi mediaalne piirkond, orbitofrontaalkorteks ja angulaarkäär parietaal e kiirusagaras. - Meeste aju üldiselt suurem ja raskem slp et nad on üldiselt suuremad. IQ erinevusi see ei tähelda. - Apraksia ja afaasi naistel pigem vasakul (Broca) ja meestel tagapool Wernicke kahjustuse korral Mis on topelt dissotsiatsioon neuropsühholoogias.
- Töötluse eristuvus – mälutrasside sarnasuse määr mida sarnasemad on meeldejäetavate ühikute jäljed e trassid, seda raskem on neid meenutada; eristuv kuigi pinnapealne tunnus võib viia sügava mälujäljeni Probleemid ja vastulaused: - Pole sõltumatut töötluse sügavuse määra - NB! Selle vastu > uusi sõltumatuid mõõte: fMRI andmed, et semantilise kodeerimise puhul aktivatsioon vasakus infero-prefrontaal-ajukoores suurem kui füüsikaliste tunnuste kodeerimisel - Sama töötlussügavuse juures on tulemused erinevad sõltuvalt meeldetuletamise vormist; semantiline töötlus õppimisel ei parandanud tulemust testis kus oli vaja äratndmisel leida riimuvaid sõnu esialgseile sõnadele – ülekande sobivuse hüpotees - Teooria kirjeldab tulemusi standardsetes testides teadliku meeldetuletamies
• filosoofia ja religioon • ohutus metaboolseid protsesse inimorganismi kudedes ja haiguskolletes • info töötlemine holistlikult-nn. “suur pilt” • reaalsus Üliandekatel: • PS ülemine osa (superior parietal lobe) ja prefrontaal-koor on paremini arenenud • olevik ja tulevik • strateegiate väljatöötamine • Kõrge IQ inimestel on leitud, et aju töötab efektiivsemalt (ei pea olema aktiivsem)