o Rooma oli väheste elanikega linnriik o Talupoegade ühisk o Rahvakoosolekul valitaval kunindal po, reg, lilitaarne võim o Tavaõigus(mos maiorum) o Õigus oli salajane ja osa religioonist Vabariigi aeg(510ekr-27pkr) o kuninga senine võim, v-a religioosne konsulitel ning senatil o Rahvakoosolekud andsid välja seadusi o 12 tahvli seadused (451-450 ekr) o Tekkis preetoriamet(367 ekr) o Rooma laienes vallutuste tulemusena o Õigus ius civile'le lisandusid ius honorarium ning ius gentium, lisaks erinevad kohalikud õigused(ius civile roomlaste enda õigus, ius honorarium oli rooma riigi magistraadi/preetori loodud õigus rooma kodanikele, ius gentium lõi preetor peregrinus, rooma kodanike ja võõramaalaste vahele) Printsipaadi aeg(27 ekr 284 pkr)
Rooma oli väheste elanikega linnriik Talupoegade ühiskond Rahakoosolekul valitaval kuningal poliitiline, religioosne, militaarne võim Tavaõigus (mos maiorum) Õigus oli salajane ja osa religioonist 2) Vabariigi aeg (510 – 27 eKr): Kuninga senine võim, v.a religioosne konsulitel ning senatil Rahvakoosolekud andsid välja seadusi XII tahvli seadused (451 / 450 eKr) Tekkis preetoriamet (367 eKr) Rooma laienes vallutuste tulemusena Õigus ius civile’le lisandusid ius honorarium ning ius gentium, lisaks erinevad kohalikud õigused. 3) Printsipaadi aeg (27 eKr – 284 pKr): Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps (esimene) Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile Senat muutub printsepsi tööriistaks
iv. Tavaõigus (mos maiorum) v. Õigus oli salajane ja osa religioonist b. Vabariigi aeg (510-27 eKr) - kuningatele kuulunud võim läks konsulitele i. Kuninga senine võim, v.a religioosne konsulitel ning senatil ii. Rahvakoosolekud andsid välja seadusi iii. XII tahvli seadused (451/450 eKr) iv. Tekkis preetoriamet (367 eKr) v. Rooma laienes vallutuste tulemusena vi. Õigus ius civile'le lisandusid ius honorarium ning ius gentium, lisaks erinevad kohalikud õigused c. Printsipaadi aeg (27 eKr - 284 eKr) i. Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps (esimene) ii. Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile iii
Kui preetor oli uurinud asja, kuulutanud nõude hagevaks ja tellinud kohtuniku, siis muutus menetlus kodanike asjaks. Kohtunik kontrollis asjaolusid. Kodanike hulgas kujunes välja püsiv õiguasjatundjate kiht ehk amatöörjuristidest eliit. Võisid muuta õigustegevuse oma kutseks. Tõde seisnes isade kogemustes ja praktikas järeleproovitud tulemustes. Läbikäimisel võõrastega kujunes välja ius gentium. Võõramaalste jaoks seati roomas sisse preetoriamet. Praetorum peregrinus võis ius gentiumi edasi arendada. Edictum perpetuum-preetori edikt. Preetori ametiõigus- ius honorarium. Ius civil juurde kuulus ka tavaõigus. XII tahvli seadused ja rahvakoosolekute õigus, senati otsused(senatus consulta), ius gentium, ediktid(ius honorarium), vabariigieelne preestriõigus. 5.Isamaa isa Augustus- Pater patriae Augustus Tuli kriis, talupoja keskklass käis alla, suurmaaomanikest rikas kiht.Võimu kandjaks sai sõjavägi. Suured
tellida eraõigusliku kohtuniku-iudexi. Kui preetor oli uurinud asja, kuulutanud nõude hagevaks ja tellinud kohtuniku, siis muutus menetlus kodanike asjaks. Kohtunik kontrollis asjaolusid. Kodanike hulgas kujunes välja püsiv õiguasjatundjate kiht ehk amatöörjuristidest eliit. Võisid muuta õigustegevuse oma kutseks. Tõde seisnes isade kogemustes ja praktikas järeleproovitud tulemustes. Läbikäimisel võõrastega kujunes välja ius gentium. Võõramaalste jaoks seati roomas sisse preetoriamet. Praetorum peregrinus võis ius gentiumi edasi arendada. Edictum perpetuum-preetori edikt. Preetori ametiõigus- ius honorarium. Ius civil juurde kuulus ka tavaõigus. XII tahvli seadused ja rahvakoosolekute õigus, senati otsused(senatus consulta), ius gentium, ediktid(ius honorarium), vabariigieelne preestriõigus. 5.Isamaa isa Augustus- Pater patriae Augustus Tuli kriis, talupoja keskklass käis alla, suurmaaomanikest rikas kiht.Võimu kandjaks sai sõjavägi
ja rahu üle, võeti vastu seaduseid ning karistati riigireetjaid. Ent hääled sellel rahvakoosolekul olid jaotatud nii, et rikkaimad liikmed (- jaotati sõjaväeklasside järgi) equites ja esimene jalaväeklass) olid häälteenamusega. Seega oli nende häältel suurem kaal. Lisaks oli plebeidel ka oma rahvakoosolek, millel võeti vastu seadusejõulisi otsuseid – plebistsiite (plebiscita). 287 eKr muudeti lex Hortensia’ga plebistsiidid kohustuslikult kõigile. Aastal 367 eKr loodi preetoriamet, samuti võis nüüdsest plebeisid konsuliteks valida. Preetoritele anti seni konsulite käes olnud kohtuvõim, konsulitele jäi karistusõigus ning vabatahtlik kohtualluvus, samuti vetoõigus (ius intercedendi) preetori otsuste suhtes. Aastal 242 loodi ta praetor peregrinus'e amet, kelle käes oli kohtuvõim mittekodanike, peregriinide üle. Hiljem, seoses vabariigi suurenemisega ning riiklike ülesannete hulga kasvamisega asutati teisigi ameteid: tsensorid, ädiilid, kvestorid jne
annaabi.ee 
