- Mars oli ühtlasi ka talupoegade ja karjuste kaitsja. Tema nime järgi nimetatud märtsikuust sai alguse põllumajandusaasta. - Saturnuse auks korraldatud pidudel - saturnaalidel - oli ka orjadel lubatud koos isandatega pidutseda ja Itaalia müütilist kuldset ajastut taasleida. - Vesta auks põles Rooma riigi õitsengu sümbolina igavene tuli foorumil asuvas ümartemplis, kus seda valvasid riiklikult määratavad preestritarid - Vesta neitsid ehk vestaalid. Nad valiti välja juba lapsena ja nad pidid 30 aastat teenima, jääma vallalisteks ja rangelt kombelisteks ning elama koos selleks ehitatud majas. Neid austati väga ja neile anti suuri eesõigusi, näiteks süüdimõistetud kurjategijad said vabaks, kui nad juhuslikult Vesta neitsit teel kohtasid. Kõlbelise eksimuse eest karistati vestaale elusalt matmisega. - Roomlaste arvates oli usukommete täpne täitmine väga oluline jumalate heakskiidu saamisel
Tema sarnaneb kreeklaste peajumala Zeusiga. Jupiteri abikaasa Juno oli taevakuninganna, kes on sarnane kreeklaste peajumala naise Heraga. Kõrgelt austati ka sõjajumal Marsi, kes kaitses roomlaste kodusid külvi ja põllusaaki. Tagasihoidlikum kodukoldejumalanna Vesta oli siiski roomlaste jaoks väga tähtis. Igas majas põles Vesta auks koldetuli ja keset foorumit seisis ümmargune Vesta tempel ja mille altaril põlevat tuld ei tohtinud iial kustuda lasta. Selle eest kandsid hoolt Vesta preestritarid, keda kutsuti Vesta neitsiteks. Rooma linnades, aga elas mitut sorti rahvast kes olid sinna rännanud mitte ainult Itaaliast, vaid ka erinevatest provintsidest ja eriti Idamaadest. Seal said kokku erinevate keelte ja uskumustega rahvad kes kõik austasid rooma jumalaid ja suhtlesid oma vahel ladina keeles. Paljud roomlased olid aga vaesed kellel polnud püsivat tööd. Sellepärast hakati juba varakult vaestele äraelamiseks
Mars oli ühtlasi ka talupoegade ja karjuste kaitsja. Tema nime järgi nimetatud märtsikuust sai alguse põllumajandusaasta. Saturnuse auks korraldatud pidudel - saturnaalidel - oli ka orjadel lubatud koos isandatega pidutseda ja Itaalia müütilist kuldset ajastut taasleida. Vesta auks põles Rooma riigi õitsengu sümbolina igavene tuli foorumil asuvas ümartemplis, kus seda valvasid riiklikult määratavad preestritarid - Vesta neitsid ehk vestaalid. Nad valiti välja juba lapsena ja nad pidid 30 aastat teenima, jääma vallalisteks ja rangelt kombelisteks ning elama koos selleks ehitatud majas. Neid austati väga ja neile anti suuri eesõigusi, näiteks süüdimõistetud kurjategijad said vabaks, kui nad juhuslikult Vesta neitsit teel kohtasid. Kõlbelise eksimuse eest karistati vestaale elusalt matmisega. Roomlaste arvates oli usukommete täpne täitmine väga oluline jumalate heakskiidu saamisel
jumalikest normidest, mis reguleerivad ühiskondlikku korraldust. (Vernant 2001: 263- 264) Preestrid Kreekas pole kunagi olnud elukutseliste preestrite kasti. Preestriks võis saada iga kodanik ning seda ametit peeti tavaliselt ajutiselt. Samuti ei olnud mingit ühtset kirikut, millel olnuks õigus tõlgendada religioosseid tõdesid ning juhtida ja kontrollida kultust. (Vernant 2001: 259). Kreeka preestrid ja preestritarid valvasid püha tenemos't ja hoidsid seda rüvetamise eest. Nad osalesid ohverdustel ning haldasid templi varasid. Muusikud saatsid lüüradel ja flöötidel pühasid hümne. (McKenzie, Prime, George, Dunning 2002: 51) Kreeklased märkasid ja kogesid jumalikku ja püha peaaegu kõikjal igapäevaelus. Olümpose religiooni ,,uskumine" seisnes kõigile ühiste rituaalide järgimises ning müütide tundmises. Need märgid määrasid inimese kuulumise ühiskonda, kultuuri, tsivilisatsiooni,
algas aasta, Marsi väljak oli roomlaste muistne rahvakoosolekuteplats. Minerva tarkusejumalanna. Venus armastus- ja ilujumalanna. Mercurius teekäijate ja kaupmeeste jumal. Diana jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna. Vulcanus või Mulciber - tule- ja sepatööjumal. Ceres viljajumalanna. Saturnus Jupiteri isa, kaitses põllutöid ja viljakasvu. Elanikekihid Preester Rooma mõistes olid preestrid kõik need, kes toimetasid kultuslikke talitusi mingi kindla kogukonna huvides. Preestritarid allusid meestest koosneva preestrite kolleegiumi võimule. Kultuslikke vameteid võisid pidad vaid kodanikud. preestriamet sõltus ühiskondlikust positsioonist. Alles 3. sajandi keskpaigast sai rahvas kõige tähtsama preestri pontifex maximuse valida, varem tehti seda ilma rahava või senati sekkumiseta. Preestrite sakraalsed kohustused jagunesid kahte peamisse valdkonda, vastavalt sellele, kas preester viis läbi
Erinevad pühitsusastmed, millest iga järgmine viis Mithrale lähemale. Tegemist oli salakultusega. Tugev grupiidentiteet - end kutsuti vendadeks. Jutustusena Mithra lugu säilinud pole, on ainult pildid ja saab vaid oletada. Tegemist oli kosmilise sündmusega, millel oli suur mõju maailmale. Riigiusundi mõiste on Rooma puhul problemaatiline, kuid religioon oli riigilie oluline ja ta püüdis seda oma võimu alla ka hoida. Jumalanna Vesta vesta preestritarid pidid elama rangete ettekirjutiste järgi. Pontifexi vennaskond (sillaehitaja) kõige tähtsam preestrite kollegium, eesotsas Pontifex Maximusega kõrgeim religiooni eest vastutav riigiametnik. Vesta neitsid olid ka tema käe all. Keiser sai ise pontifex maximuseks. Väga mitmekihiline religioon Roomas. Religooni mahtusid ära nii nõiakunsti ja loitsud kui ka n-ö avalikud uskumused. Cicero püüdis jumalaid mõtestada loodusnähtustena. Samuti Kybele ja teised ülevõetud jumalad.
tegelase, kelle pahelisus paljastub alles ooperi lõpus, selline tegelane pingestab intriigi. Scribe'iga tegid koostööd Boieldieu (,,Valge daam" -- La dame blanche, 1825) ja Auber (,,Fra Diavolo", 1830). 2. Tragédie lyriqye 19. sajandi alguses. Ka seda zanrit viljeldakse edasi, on endiselt suurejooneline. Silmapaistvam on Gasparo Spontini (1774-1851) ,,Vestaneitsi" (La Vestale; 1807; Vesta rooma müt. kodukolde jumalanna; Vestaneitsid olid tema preestritarid, kelle ülesanne oli valvata Vesta templis põlevat igavest tuld), oma aja edukamaid oopereid üldse. Tegevus toimub Vana-Rooma kesiririigis, mille võimsus ja toredus oli äsja (1804) keisriks kroonitud Napoleonile eeskujuks. Vana-Rooma kesiririigi aeg oli tollal Prantsusmaal ülimalt populaarne ja mõjutas ka moodi (rõivad, soengud, interjöörid, mööbel nn ampiir). Ooperist: vastavalt tragédie lyrique'ile suured koori- ja balletistseenid, uhke lavakujundus, efektid, aga see kõik on
annaabi.ee 
