Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Prantsusmaa töötlev tööstus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rannik, elektroonika, alpid, kogutoodang, suremus, hõive, teenindav, toiduainetööstus, metalle, alumiinium, rauamaak, kõrgtehnoloogiaaiknemine, taimkatteüreneed, maastik, vaheldusrikas, mägesid, mäetipp, 4810, blanc, alpidesikkune, rannajoon, varieerub, kaldal, kirdes, sveitsi, kariibi, kaledooniaolüneesia, saarestikud, guiana, idapoolGuadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. Vahemere rannik on enamasti kivine, erinevus seisneb vaid kivide suuruses. (2) KLIIMA Prantsusmaal domineerib mõõdukas pehmete talvedega kliima. Erandiks on vaid kirdepiirkond Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud. Kirdepiirkonnas on tegemist klassikalise kontinentaalse kliimaga, kus domineerivad soojad suved ja külmad talved. Pariisi
Ametlik nimetus France, Republique Fancaise, Prantsuse Vabariik Pindala 551 600 km Pealinn Pariis, 2,17 mln elanikku, Suur-Pariis, 9 mln elanikku Kõrgeim mäetipp Mont Blanc, 4810 m Rahvastik Rahvaarv(1994) Asustustihedus Jagunevus Aastane rahvastiku kasv 56.5 miljonit inimest 104 inimest ruutkilomeetril 75% linnades, 25% maal Aastane rahvastiku kasv 1,8% Riigikeel prantsuse keel Peamised usundid katolitsism 90%, islam 5%, protestantism 2%, judaism 1% Majandus(1994) Sisemajanduse kogutoodang, SKT Väliskaubandus Peamised kaubanduspartnerid Rahaühik Vahetuskurss(7/96) 1285 miljardit USD, 22 138 USD elaniku kohta sissevedu 17,6 miljardit USD väljavedu 14,7 miljardit USD 19%, Itaalia 11%, Hispaania 10%, Holland 8%, Ühendriigid 8% ja Inglismaa 8% frank = 100 santiimi 5,03 franki = 1 USD Haridus ja tervishoid(1994) Kirjaoskus Ülikoole Keskmine eluiga Laste suremus 99% 70 (riiklikud) naised - 82,3 aastat mehed - 74,2 aastat 6,6 last tuhande sündinu kohta
sagedased vihmasajud · Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis · Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus, vihmasajud kevadel ja sügisel, suvi peaaegu et sademetevaba · Suurem osa Prantsusmaa maastikust koosneb tasandikest või madalatest mäekinkudest · Kolmest küljest piiravad teda kõrged mäeahelikud: kirdest Vogeesid, edelast Püreneed ja kagust Alpid, kuhu kuulub ka Prantsusmaa kõrgeim tipp Mont Blanc (4807 m) · Prantsusmaa keskosas kõrgub keskmassiiv. Pealinn Pariis paikneb tasandikul Seine`i jõe kallastel. · Teised suuremad jõed on Loire, Rhone ja Garonne. · Prantsusmaa asub Lääne-Euroopas · Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. · Veetee on Prantsusmaal Inglismaaga
Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. Vahemere rannik on enamasti kivine, erinevus seisneb vaid kivide suuruses. Prantsusmaa loodus · KLIIMA Prantsusmaal domineerib mõõdukas, pehmete talvedega kliima. Erandiks on vaid kirdepiirkond. Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud. Kirdepiirkonnas on tegemist klassikalise kontinentaalse kliimaga, kus domineerivad soojad suved ja külmad talved
on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust.Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline.Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. 1.5.Loodusvarad Prantsusmaal leidub loodusvarasid ainult piiratud kogustes.Prantsusmaal leidub sütt, rauamaaki, boksiiti ja uraani.Söekaevandused on väga sügavad ning seal on raske töötada ning on enamasti ebakõlblikud terase valmistamiseks.Rauamaagid on madala kvaliteediga ja uraanimaaki on leitud ainult vähestes kogustes. Naftahoiused on peaaegu olematud ning
) Riigi võrdluses maailmas: 82 Ränne: 1.47 sisserändajad/1,000 elanikkonnakohta (2010 est.) Riigi võrdlus maailmas: 47 Linnastumise: linna Rahvaarv: 77% kogu rahvastikust (2008) linnastumise määr: 0,8% iga-aastane kasvumäär muutus (2005-10 est.) Suhe Sugu: sündinud: 1.051 meeste / naiste alla 15 aastat: summa 1,05 meeste / naiste meeste 15-64 aastat: 1 / naiste 65-aastaste ja üle: 0,72 meeste / naiste Rahvaarv kokku: 0,96 meeste / naiste (2010 est.) Imikute suremus: kokku: 3,31 surmajuhtumeid ja 1000 elussündide maailma riikide võrdluse: 216 Mehed: 3.63 surmajuhtumeid ja 1000 elussündide naissoost: 2.98 surmajuhtumeid ja 1000 elussündide (2010 est.) Eluiga sünnihetkel: Rahvaarv kokku: 81.09 aasta maailma riikide võrdluse: 12 Mehed: 77.91 aasta female: 84.44 aasta (2010 est.) Total viljakust määr: 1.97 laste sündinud/naine (2010 est.) maailma riikide võrdluse: 131 HIV/AIDSI - täiskasvanud levimuse määr: 0,4% (2007 est.)
Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse
Itaalia Vabariik Asend Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia poolsaare pikkus põhjast lõunasse on 1126 km. Valdav osa Itaaliast on mägine
võtmevaldkondades. Riigi igapäevaküsimuste lahendamine on peaministri kätes. President valitakse rahvahääletusel viieks aastaks. Parlament jaguneb iga viie aasta järel otsestel valimistel valitavaks rahvusassambleeks ja valijameeste poolt valitavaks senatiks. Prantsusmaa on arenenud tööstusriik, millel on ka tõhus põllumajandus. Peamised majandusvaldkonnad on autotööstus, kosmose- ja infotehnoloogia, elektroonika, keemia-, ravimi-, ja moetööstus. Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased Descartes ja Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18.ndal, Balzac, Baudelaire ja Flaubert 19.ndal. ning Sartre ja Camus 20. sajandil. Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstnikud on Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque. Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist....
annaabi.ee 
