Levik New Yorkis TUNNUSED Mängulisus, mõnitamine ja pilkamine Agressiivne suhtlemine publikuga Viha sõja vastu Loogilise mõtlemise eitamine MÕJUTAJATEKS I maailmasõda Läänekultuuri vaibumine Ambitsiooni kadumine Ühine viha LAENAMINE TEISTELT SUUNDADELT Kollažitehnika Tüpograafilised trikid Värvikasutus HÄÄBUMINE 1920. algus Suubus sürrealismi Sürrealism- prantsuslik dada DADAISMI ESINDAJAD Tristan Tzara Hans Arp Marchel Janco Marhel Duchamp Man Ray MARCEL DUCHAMP 1887-1968 Prantsusmaalt Kultuurihuviline perekond Rouneis Corneille’ lütseum „Ready-made“ Pseudonüüm Males meistersportlane Kirimale ning maleajakirjanik Alates 1955 USA kodanik „Fontään“ 1927-1928 Lydie Sarazin-Lavarassor
Francois Clouet`i portreed on tõepärased, tõesed ja vabad sentimentaalsusest. Nad toovad esile maalitava intellektuaalsuse ja vooruse. François I portreemaal. Clouet maalis samuti miniatuure: "Soti kuninganna Mary" (Windsori lossis), mis pole kunagi olnud väljaspool kuninglikku valdust. · Uuelaadiline ja kõrgetasemeline oli prantsuse renessanssskulptuur . Kuulsaim kujur Jean Goujon (u. 15101568) oli kaastegev Louvre'i ehituse juures tegi lossi nissidesse reljeefe. Prantsuslik peenus + elav loomulikkus. Goujoni naisetüüp = nõtke, pikajalgne, väikese pea ja korrapärase sirge ninaga on taaskasutamist leidnud paljude hilisemate prantsuse kunstnike poolt. Sellised olid ka Goujoni veekruusidega nümfid nn. «Süütute kaevu» reljeefidelt Pariisis. · Prantsuse skulptuuri parimaid jooni esindas ka Germain Pilon. Haaravalt mõjub ta hauamonument kuningapaar Henri IIle ja Firenze suguvõsast pärit Katariina di Medici'ile.
Postimpressionistid pidasid impressioniste jahedateks ja ilma tunneteta kõrvaltvaatajateks. Nad hakaksid otsima uut kunstilist väljenduslaadi, kuid tegid seda erineval moel ja ei moodustanud ühtset rühmitust. Kõik postimpressionistid toetusid impressionismile ja said sellest tõuget, kuid erinevate eesmärkide ja erinevate tulemustega. Murrangulised tähendused kunstiajaloos on kolme suure postimpressionisti looming: Vincent van Gogh, Paul Gauguin, Paul Cezanne. Postimpressionism on puht prantsuslik nähtus, kuid avaldas hiljem mõju kogu Euroopa kunstile. Vincent van Gogh (1853-1890) Iseõppijast Hollandi kunstnik. 1886 asus elama Prantsusmaale, kus valmisid tema elu parimad tööd. Algul maalis tumeda koloriidiga pilte lihtrahva elust. Elu viimastel aastatel leidis oma tõelise väljenduslaadi, kasutas heledaid kirkaid toone(palju kollast), maalis lihtsaid looduspilte(lilled,põllud,viljapuu aiad, päevalilled ja päike). Kasutas ägedaid jõulisi
nimetatakse vooludeks. Moodsas kunstis esinevad mitmed voolud samaaegselt. On kunstnikke, kes on loonud elu jooksul erinevatesse vooludesse kuuluvaid teoseid. Moodne kunst ei ole ühtne kunstinähtus, vaid koosneb tervest reast suundadest ja stiilidest, mis erinevad nii oma eesmärkide kui ka valitud väljendusvahendite poolest - neid suundi nimetatakse vooludeks. Postimpressionism 1890-1905 Moodsa kunsti eelkäijad, kes tulid peale impressionismi (post- pärast). Prantsuslik nähtus. Terminit "postimpressionism" kasutas esimesena briti kunstnik ja kriitik Roger Fry, et kirjeldada prantsuse kunsti arengut pärast Eduard Manet` 1919.a korraldas ta näituse "Manet ja postimpressionism". Püüdlused olid leida väljendus oma hingeseisunditele ja ideedele. Kunstivoolu alla ühendatakse mitu suurt kunstnikku. Pettumise põhjus oli ühesugune- impressionismi kogeti kui liiga passiivset tegelikkuse peegeldust
ndate aastate lõpul ja 1980-ndatel aastatel. Käesoleval aastakümnel on valged, romantilised ja rikkalikud pruutkleidid paljude lemmikuks. Valitakse loomulikult paljude heledate toonide hulgast, pruutkleit ei pea olema tingimata kriitvalge. Pruutkleitide lahendusi on palju, ja kui ühtsest moest rahvusvahelises mõttes rääkida saab, siis üsna tinglikult. Eks on ikka nii, et Ameerika pruut on ameerikalik, Saksa pruut on saksapärane ja Prantsuse pruut on prantsuslik. Midagi on kõigis ühist, detailides aga küllalt palju erinevat. Kindlasti on Eesti pruudi rõivastuse eripära tingitud ka teatud traditsioonide ja tõekspidamiste arvestamist. Meie esivanemate pidulikud pruudirõivad on meile lähedased ja need on ka tõesti kaunid. Tore oleks, kui meie noored astuksid abiellu eesti rahvarõivastes, kuid sel juhul peab olema rahvarõivastes nii pruut kui peigmees. Ja rahvariiete puhul peaksid olema rõivastatud
kellel hilisematel aegadel on tulnud lossile uusi osi lisada - Louvre'i ehitus kestis nimelt aastasadu. Valmis sai loss alles 19. sajandi II poolel, täpsemalt 1878. Praegu asub selles hiiglaslikus hoones üks maailma suuremaid kunstimuuseume. Uuelaadiline ja kõrgetasemeline oli prantsuse renessanss-skulptuur . Kuulsaim kujur Jean Goujon (u. 1510-1568) oli kaastegev Louvre'i ehituse juures. Tema töödes ühinesid prantsuslik peenus ja elav loomulikkus. Goujoni naisetüüp - nõtke, pikajalgne, väikese pea ja korrapärase sirge ninaga - on taaskasutamist leidnud paljude hilisemate prantsuse kunstnike poolt. Sellised olid ka Goujoni veekruusidega nümfid nn. «Süütute kaevu» reljeefidelt Pariisis. Prantsuse skulptuuri parimaid jooni esindas ka Germain Pilon (u. 1535-1590). Haaravalt mõjub ta hauamonument kuningapaar Henri II-le ja meile juba tuttavast Firenze suguvõsast pärit Katariina di Medici'ile
aprill / mai taevaminemispüha mai / juuni nelipühad (50 päeva pärast ülestõusmispühasid) 21. juuni Belgia iseseisvuspäev 15. august püha Neitsi Maria päev (maarjapäev) 1. november kõigi pühakute päev 2. november hingedepäev 11. november veteranide päev 25. detsember jõulupüha 5 2. Kultuurihoiakud 2.1 Väärtushinnangud Belgia kultuuris on kolm peamist väärtussüsteemi: saksalik, prantsuslik ja hollandlik. Ühised väärtushinnangud on: * konservatiivsus * orienteeritus Euroopale * intellektuaalne tagasihoidlikkus * dogmatismi vältimine * kompromissivalmidus * rojalism * terve mõistus * paindlikkus * vastasseisu vältimine 2.2 Kuidas belglased korrastavad ja töötlevad informatsiooni Üldiselt on belglaste meel väljastpoolt tulevale infole valla ja nad võivad kellega tahes
annaabi.ee 
