SISSEJUHATUS Praktika peaeesmärgiks oli kinnistada ja süvendada praktilise töö kaudu üliõpilase poolt omandatud teadmisi ja uurimismeetodeid raamatupidajana. Saada ettekujutus oma tulevasest töökeskkonnast ning valmistada ennast selleks ette. Sooritasin oma praktika xx xxxxx. Praktika kestvus oli 4 nädalat. Selles ettevõttes oli minu juhendajaks raamatupidaja xxxx xxxx, kelle ülesanneteks oli tutvustada praktikabaasi töö sisekorra eeskirju, praktikabaasi töötajaid, abistada mind töö tegemiseks vajaliku info hankimisel ja kindlustada minu töö ja selle tegemiseks vajalike töövahenditega. Minu ülesanneteks oli ilmuda praktikakohta praktika kokkulepitud alguse ajaks, täita praktikabaasi töö sisekorra eeskirju ja juhinduda kehtivast töökorraldusest, täita kohapealse juhendaja seaduspäraseid korraldusi, vastutada oma tööde tulemuste eest ning hoida praktikakoha äri- ja ametisaladusi. .
RP 14 Praktikum Palun püüdke iga situatsiooni juurde leida viide TLS-ist + selgitus (ei piisa JAH / EI vastustest). 1. Praktikale tuleb sekretär. Kooli, praktikabaasi ja õpilase vahel sõlmitakse kolmepoolne praktikaleping. Kas „firma“ peab praktikandiga ka töölepingu sõlmima + selgitus? Ei, koostatakse praktika leping. Kooli, õpilase või tema seadusliku esindaja ja praktikakoha vahelised suhted praktika korraldamisel reguleeritakse enne praktika algust sõlmitava lepinguga, milles lepitakse kokku praktika toimumise täpsemas korralduses ning praktikalepingu poolte õigustes ja kohustustes. Praktika korraldamise ning
järgmisega. TLS § 4 lg 4 järgi ei too kirjaliku vorminõude järgimata jätmine kaasa töölepingu tühisust. Kui kirjalik leping on jäänud sõlmimata, on lepingupoolel õigus nõuda teiselt poolelt kirjaliku lepingu sõlmimist. Suuline leping sõlmitakse juhul, kui töösuhe kestab alla 2 nädala (TLS § 4 lg 5), mis ei välista iseenesest töölepingu sõlmimist ka kirjalikus vormis. 3. Ettevõttesse tuleb praktikale sekretär. Kooli, praktikabaasi ja õpilase vahel sõlmitakse kolmepoolne praktikaleping. Kas ettevõte peab praktikandiga ka töölepingu sõlmima? Õpilaste praktikaga seonduvat reguleerib Eestis põhiliselt kutseõppeasutuse seadus (§17) Toodud regulatsioonist saab välja lugeda, et õpilasele ei laiene tööõigusalased aktid ning lepingu iseloom vastab rohkem võlaõiguslikule suhtele. Seega õppepraktikal viibiva õpilasega tuleb sõlmida võlaõiguslik leping praktikaleping
Väljundite kaudu ja abil peavad kasusaajad suutma otsest eesmärki või eesmärke saavutada. Eesmärkide ja väljundite eristamine ei ole alati lihtne, kuid see on vajalik, et välja selgitada, milliseid konkreetseid tulemusi/vahendeid soovitud eesmärgini jõudmiseks vaja läheb. Näiteks, kui projekti eesmärk on "bussimehaanikute head kutseoskused", siis on selle saavutamiseks vaja "sobivat õppekava", "kaasaegsete teadmistega õppejõude", "head praktikabaasi", "kvaliteetseid õppevahendeid" need ongi väljundid. Näiteks omavalitsuse kodulehekülje loomine pole eesmärk omaette, vaid pigem vahend elanike kiiremaks ja paremaks teenindamiseks ehk teiste sõnadega väljund, mille abil saavutatakse eesmärk "informatsiooni kättesaadavus elanikkonnale". Projekti väljundid peavad olema sellised, et nad tagaksid eesmärgi saavutamise asjakohased, teostatavad ning jätkusuutlikud
* Tulemused saavutatakse tegevuste tulemusena. Programmi väljundnäitajateks on: toetatud projektide arv Väljundid ehk tulemused on programmi või projekti poolt kasusaaja(te) jaoks loodud väärtused, tooted või püsivat muutust tagavad tingimused. 1. Too näiteid erinevate projekti tulemus /väljund kohta. Näiteks, kui projekti eesmärk on "bussimehaanikute head kutseoskused", siis on selle saavutamiseks vaja "sobivat õppekava", "kaasaegsete teadmistega õppejõude", "head praktikabaasi", "kvaliteetseid õppevahendeid" - need ongi väljundid. Koolitusprojekti väljundid võivad olla näiteks: 1) 200 trükitud projektijuhtimise õpikut; 2) 16-tunnise projektijuhtimise täiendõppekursuse läbinud 200 kohaliku omavalitsuse ametnikku. Näiteks omavalitsuse kodulehekülje loomine pole eesmärk omaette, vaid pigem vahend elanike kiiremaks ja paremaks teenindamiseks ehk teiste sõnadega väljund, mille abil saavutatakse eesmärk "informatsiooni kättesaadavus elanikkonnale". 2
3. Diferentseerime keskhariduse gümnaasiumi- ja üldkeskhariduseks. Integreerime üldkeskhariduse ametiõppega, arvestades tööturu nõudlust ning Eesti majanduse spetsiifikat. 4. Arendame kutsekoolide võrku Eesti Vabariigis, regioonides ja kohtadel vastavalt regionaalsele eripärale ja tööjõuvajaduse prognoosidele. 5. Tõstame otsustavalt ettevõtjate rolli kutsehariduse korraldamisel (tööjõuvajaduse prognoosimine, õppeprotsessi kujundamine, õppekavade konsulteerimine, õppe- ja praktikabaasi loomine). 6. Rakendame paindliku kutseõppesüsteemi, kus on võimalik omandada kas ainult kutseharidus ilma üldhariduse õppekava läbimata või kutsekeskharidus või rakenduslik kõrgharidus või saada piisav ettevalmistus kõrgkooli astumiseks. Võimaldame kutseõpet statsionaarses õppes, õhtusel ajal ning kaugõppes. 7. Rahastame riiklikest vahenditest kutsekvalifikatsioonieksamite ettevalmistusprogrammid. 8
annaabi.ee 
