kuidas on lood arstiabivahenditega (sidemed jne). Ta pidi kõik üles kirjutama ja pärast koostama ettekande. Tema ettekandega jäädi ülimalt rahule ning temaga soovis kohtuda Kaubandusministeeriumi doktor Bigsby, kellega nad pahuksisse sattusid, kuna Andrew näitas välja, et tegelikult ta ei hooli sellistest asjadest. Pärast seda konflikti soovis Andrew STKst lahkuda ning hakkasid Christinega praksist otsima. Rahanappuse tõttu, ei saanud nad igat ettejuhtuvat praksist vaadatagi ning neil kulus mitu kuud, enne kui nad leidsid sobiva praksise. Praksis asus Chesborough Terrace'il. See kuulus doktor Foy'le, nekroloogile, kes kahjuks hinge heitis. Ta naine soovis selle eest küll 750 naela, aga lõpuks saadi see kätte 600 naelaga. Sealt peale hakkas doktor Manson tõusma. Ta sai ühe rohkem patsiente, uusi tutvuseid, teda hakkasid usaldama rikkad, kes soovisid teda oma arstiks ja maksid suuri honorare. Andrew sai endale
II art 38: Rahvusvahelised konventsioonid: loovad reegleid ühinenud riikidele Rahvusvaheline tava: samad nõuded, mis I üldine praksis, mis o naktsepteeritud seadusena; ei ole vabatahtlikku momenti. Kohtuotsused: pretsedendiõigust ei ole, kouhstsulikud osalejatele praktiliselt pretsendeni mõju olemas RÕ põhiallikad: tava lepped Kuidas rahvusvahelised tavad tekivad? ÜLDINE PRAKSIS 1. Mis on riigi praksis? 2. Kui palju on seda praksist vaja? Kas piisab ühest aktist? 3. Ajaline küsimus kui pikk see aeg peab olema? 4. Kui pole pretsedenti normi rikkumisele, kas võib olla eritingimusi? 5. Kui mitu riiki on vaja? 6. Kui juba norm olemas, kui mitut riiki on vaja, et normi ümberlükata? 7. Kas mõnede riikide norm peaks olema kaalukam teise omast? 8. Kui mõni riik ei järgi seda praksist mida see tähendab? Kas see tühistab normi? 9
Tallinna volikokku. Esimese Vene revolutsiooni päevil koondas Strandman enda ümber radikaalseid noori haritlasi ja rahvuslikult meelestatud sotsiaaldemokraate, kelle jaoks näis liialt tagasihoidlikena nii Jaan Tõnissoni eduerakondlased kui ka Konstantin Pätsi ,,Teataja" ringkonnad. Revolutsiooni mahasurumisele järgnes sunnitud maapagu Sveitsis ning väljasaadetu elu Narvas ja Peterburis. Alles 1909 avanes võimalus jätkata advokaadi praksist Tallinnas ning ühiskondlikku aktiivsust ,,Estonia" seltsis, Vastastikuses Krediidi Ühises ja mujal. Juba 1905 tõstatas Strandman mõtte taotleda Eesti autonoomiat ja osales ülevenemaalises autonomistide kongressil Peterburis. Sveitsis viibides oli ta tegev autonoomiaseaduse projekti koostamisel, I maailmasõja ajal rajas aga Tallinnas autonimistide klubi. Pärast Veebruarirevolutsiooni propageeris ta taas
siirdunud katoliku usust vene usku. Andmeid nende kohta leidub vähe, pole isegi teada, kes ja mis oli Dostojevski vanaisa, kuna poeg on juba 15-aastaselt läinud temaga tülli, lahkunud kodust täiesti rahatult ja õppinud Moskvas arstiks. Kuni vanaeani polevat ta kõnelnud oma isast ja kui ta tahtis viimaks omastega leppida, polnud nad nähtavasti elus, Dostojevskid ei elanud vanaks. Dostojevski isa oli arst, omas head praksist, iseloomult vali ja väga kokkuhoidlik (A.Meissaar 1935:8). Ema Marja oli kaupmehe tütar, kuid omas sugulasi ka intelligentsi hulgas (O.Urgart 1936:10). Naiseks kosis Mihhail Dostojevski endale kaunikese kaasavaraga kaupmehe tütre, kes oli ilus, heasüdamlik ja õrnatundeline, tervislikult aga nõrk, nii et ta suri varakult (A.Meissaar 1935:8). Kui Mihhail Dostojevski 1819. a. abiellus Marja Netsajeviga, oli ta Moskvas sõjaväe-arstiks.
Inglise kõrgkeskaja ühiskonnas oli õigusemõistmine killustatud. Vanade country- ja hundred kohtute kõrval pidasid läänihärrad oma vasallide ja alamate üle kohut ise. Linnadel olid oma kohtud, kus rakendati kohalikku tavaõigust. Oma kohtud ja õigus oli ka kirikul. Kohaliku anglosaksi õiguse. Linnade ja feodaalide patrikulaarsete õiguskordade üle kerkis common law- üldine või ühine õigus, mis ei olnud sõnastatud kodifikatsioonis, millega oleks saanud siduda praksist, vaid selle materiaalsed reeglid olid suuremalt osalt koondatud protsesstüüpsüsteemi, mis koosnes mitmesajast protsessitüübist. Inglise õiguskorra aluseks ei olnud arenenud seadusandlus, vaid elementaarne õiguskujutlus põhimõttel- kes oli sõlminud lepingu, sellel oli õigus saada kokkulepitud objekt vastaspoolelt endale ja tal oli õigus jõuga äravõetu tagasi saada. Inglise protsessil võis kostja kaitsta end 12 vandemehega. Kostja kinnitas range
Kui inimese poolt tehtud maailm läheb keerulisemaks, läheb ka inimene keerulisemaks: Kui ma kütin ja korjan, siis mu maialm on söödav/mittesöödav, ohtlik/ohutu vms, kui ma lähen sööma, siis mu maailm on kodus/väljas, kohapea/kaasa, orgaaniline/tavaline, kiire/aeglane jne jne. Ja mitmekesisus on hea. Marx: rikas mees ei ole mitte see, kellel on palju raha vaid see, kellel on palju soove ja kelle praksis on mitmetahuline - kapitalism on hea ainult sinnamaani, kus ta saab inimeste praksist laiendada (ehkki ta toodab suuresti ainult raharikkaid mehi ja palju vaeseid) 2. võõrandumine: kui me ei tunneta maailma kui meie tehtut, siis see ongi võõras ja meie kontrolli alt väljas (nagu see tundub kartesiaanlikele dualistidele, positivistlikele teadustele ja liberaalsele majandusteadusele) Kuid kui me kaotame oma kontakti objektide muutuse ja enda muutuse vahel, oleme me ,,õnnetult teadlikud" (Hegel) - ja see on olukord, kuhu ajalugu inimest periooditi viib.
annaabi.ee 
