· Veetihe kunstmaterjalid paanid Tihenduskrohv Tihendus krohv ehk isolatsioooni krohvid on tsemendi baasiltihendatud krohvid. Neil on kalduvus praguneda. Neid kasutatakse pinnaseniiskusele ja mitteveesurvelise koormuse välispinnal. Tähtis on kasutada sisseviskekihti ja tagada korralik nake aluspinnaga. Tihenduskrohvi toime seisneb tema väikeses tühimikude ruumalas ja minimaalses poorsuses. Kuna tihendus krohvis on palju peeneteralisi osakesi siis on suur oht pealispinna pragunemisele. Selle vältimiseks tuleb teha tehnoloogiline paus ja lasta igal kihil täielikult ära kuivada. Kuivamis faasis on soovitatav tihenduskrohv katta kilega või pidevalt niisutada vältimaks liiga kiirest kuivamisest tekkidavõivaid pragusid. Tihenduskrohv kantakse pinnale käsitsi või pumbaga. Tihenduskrohvi kantakse minimaalselt kahes kihis kihipaksusega mitte üle 20 mm kihi kohta. (http://www.safeguardeurope.com/applications/basement_waterproofing.php) Veetihebetoon
Tihenduskrohv kantakse kogu isoleerimist vajavale pinnale, välja arvatud torude ümber isoleeritava pinnaga liituvate seinte liitumiskohta umbes 1 cm ulatuses. Krohv kantakse pinnale kas käsitsi või pumbaga, minimaalselt kahes kihis. Kuna krohv on väga kerge pragunema, siis tuleb krohvikihid lasta korralikult ära kuivada enne järgmise kihi pealekandmist ning krohv ei tohi kuivada päikese ja tuule käes, sest siis kuivab see liiga kiiresti ja tekib oht pragunemisele, selle vältimiseks tuleb pinda kaitsta, vajadusel katta ja niisutada. [3] 9 3.2 Veetihe betoon Veetiheda betooniga on võimalik konstruktioon juba ehitamise järgus teha üsnagi veetihedana, kuid täiesti veetihedat betooni ikka ei saa. Veetihedasse betooni tungib vesi kuni 5 cm
3. HÜDROISOLATSIOONIMATERJALID 3.1. Krohvisolatsioon Tihenduskrohvid ehk krohvisolatsioon on tsemendi baasil veetihedad krohvid. Neid kasutatakse pinnaseniiskuse ja mitteveesurverlise koormuse puhul nii välis- kui ka sisepinnal. Tihenduskrohvi kasutades tuleb järgida etteantud minimaalselt kihipaksust, et tagada nõutav veetihedus. Selleks kihipaksuseks on 10 kuni 20 mm. Paika pandud kihipaksuse mitte järgmisel on suur oht pealispinna pragunemisele. Tihenduskrohvi toime seisneb tema väikeses tühimikkude ruumalas ja minimaalses poorsuses. [5] Tihenduskrohv kantakse kogu isoleerimist vajavale pinna. See kantakse pinnale, kas käsitsi või pumbaga. Paksema tihenduskihi saamiseks tuleb tihenduskrohv kanda pinnale mitmes kihis. Peale esimese kihi peale kandmist tohib teist kiht peale hakata kandma alles siis kui alumine kiht on piisavalt tugev aga veel niiske. [5]
Aeglustajad pikendavad plastse oleku aega, kuid ei mõjuta kuivamiskahanemise tingimusi. Ettevaatusabinõud plastilise kahanemise vältimiseks: · valida võimaluse korral betooni valamiseks aeg, kui ilmastik selleks on soodne, vältida valamist tugeva tuule ja päikese käes, · Alustada betooni hooldusega niipea kui võimalik, · Kasutatada polüpropuüleenist kiudusid. · Betoonivalu eel niisutada aluspinnad, raketised ning armatuur. Lisaks plastilisele pragunemisele põhjustavad pragusid veel enne betooni tardumise lõppu järgmised tegurid: · betooni järelvajumisest tingitud pragunemine armatuurvarraste või muude betoonplaadis paiknevate takistuste kohal · pragunemine plaadi servades saalungite järeleandvuse tõttu · varane temperatuuripragunemine · kahjustused liiga varasest lahtiraketamisest Kiudarmeeritud betoon kuivab valamise järel veel mitu kuud. Kõige paremaid tulemusi on andnud siin painutatud otstega kiud
Selle tekkiva ühendi kristallid vōivad pōhjustada märkimisväärset paisumist, müürivuukide lagunemist ja tellismüüride deformatsioone. Vaadeldav kahjustuste liik avaldub peamiselt parapetiga seintel, tugiseintel, samuti ka korstendel. Esimeseks kahjustuste tekkimise märgiks on tavaliselt horisontaalvuukide pikisuunaline pragunemine, mis viitab mördi paisumisele ja sellele järgnevale müüritise kōverdumisele ning pragunemisele. Vt. joonis 21. Pōhjusena vōib mainida seda, et mōningad pōletatud tellised vōivad sisaldada sulfaate. Vundamentide puhul tuleb arvestada ka sulfaatsete pinnasevete olemasoluga 25. Välise kivivoodriga tellisseinte sagedamini esinevad vead Sageli ei ole tehtud projekteerimisel vajalikke arvutusi. Kasutatud on lõunamaist arhitektuuri, materjalide külmakindlus on madal, puuduvad korralikud sidemed voodri ja kandva osa
Ainult lahustiga vedeldades jäävad pinnad hiljem matiks ja kuivamine on kiirendatud. Mitte kasutada majapidamistärpentini, vaid ikka destilleeritud tärpentini. Asendaja: white spirit, mis on odavam, ei lõhna nii tugevalt ning säilib kauem. Kunstitarvete poodides ka spetsiaalsed lahustid müügil. Lahustatud värvi sisse võib segada puhastatud või külmpressitud linaõli. See jätab pinna läikivaks, siidiseks ja pind on hiljem vastupidav pragunemisele. Keedetud linaõli ei kõlba, värv hakkab sellega segatult kollaseks tõmbuma. Kui soov valmistada värvisegu, mis on paksem, kuid kuivab kiiremini, segada tärpentinile ja linaõlile juurde natuke dammarvaiku. Kunstipoodides saadaval ka erinevad valmismeediumid. Akrüülvärvide lahustamiseks sobib tavaline puhas vesi. Akvarellide meediumiteks on kummiaraabik (lisab sära ja läbipaistvust), härjasapp (parandab
Tulemuseks on ühend, mida nimetatakse kaltsiumsulfoaluminaadiks. Selle tekkiva ühendi kristallid vivad phjustada märkimisväärset paisumist, müürivuukide lagunemist ja tellismüüride deformatsioone. Vaadeldav kahjustuste liik avaldub peamiselt parapetiga seintel, tugiseintel, samuti ka korstendel. Esimeseks kahjustuste tekkimise märgiks on tavaliselt horisontaalvuukide pikisuunaline pragunemine, mis viitab mördi paisumisele ja sellele järgnevale müüritise kverdumisele ning pragunemisele. Vt. joonis 21. Phjusena vib mainida seda, et mningad pletatud tellised vivad sisaldada sulfaate. Vundamentide puhul tuleb arvestada ka sulfaatsete pinnasevete olemasoluga 23. Välise kivivoodriga tellisseinte sagedamini esinevad vead Sageli ei ole tehtud projekteerimisel vajalikke arvutusi. Kasutatud on lõunamaist arhitektuuri, materjalide külmakindlus on madal, puuduvad korralikud sidemed voodri ja kandva osa vahel; kasutatud erinevatest materjalidest koosnevaid tarindeid, esinevad
käigus ja valmisdetaili termotöötlemist peale keevitamist. Detailide termilist ettevalmistust enne keevitamist tehakse metalli keevitatavuse parendamiseks. Soojusreziimi valik keevitamisel oleneb keevitatavate metallide ja sulamite omadustest, samuti konstruktsiooni jäikusest ja seisukorrast keevitamise ajal. Mustmetallide keevitamisel peab ettekuumutus temperatuur olema seda kõrgem, mida enam kaldub antud teras karastumisele ja pragunemisele. Keevitusjärgse termilise töötlemise ülesanne on keevitamise käigus tekkinud pingete kõrvaldamine ja mehaanikaliste omaduste parandamine. Lehtmetalli ja torude keevitamine ning keevitamine remonditöödel. Ilma traadita keevitatakse kuni 2 mm paksust lehtterast, kus lehtede servad ääristatakse ning pannakse kokku, seejärel sulatatakse ääristatud servad keevituspõleti abil kinni. Pakse lehti
annaabi.ee 
