Wittgenstein oli vahepeal kadunud, siis naasis Cambridge. Tal oli uus teooria, mille aga Russell maha tegi. Russelli meelest on loogika filosoofia jaoks tähtis. Analüütilise filosoofia teiseks haruks on „teadusfilosoofia“. Selle juured ulatuvad Russelli, loogiliste positivistide ja noore Wittgensteini – ja üle nende filosoofia vanemate teadusliku suunitlustega traditsioonideni. On veel „pragmaatiline pööre“ ehk siis analüütilise liikumise osa. Selle juured on pragmatismis ja samas ka Wittgensteini hilisfilosoofia mõjudes. Analüütiline ja kontinentaalne: jaotus filosoofias 20saj Lääne filosoofia jaguneb – analüütliseks ja kontinentaalseks – esindajateks kaks suurjuku Gottlob Frege ja Edmund Husserl. Mõlemale traditsioonile on omane sisemine õpetuslik heterogeensus. Erinevad üksteisest filosoofilise stiili poolest. Kiiresti on saabumas aeg, mil pole enam kasulik vastandada neid kahte traditsiooni tervikuna. Mõlema
Inimisiksuses ei ole muud iseseisvat väärtust, kui vaid kogemuste ja läbielatu rahulduslikkus, mida inimene kogeb. Rahulolu mõõdetav vaid inimese endaga. PRAGMATISM John Dewey lähtub sellest, et tõde tuleb asendada kasulikkusega. Inimene ei tegutse mitte sellel eesmärgil, et mis hea või õige, vaid sellel eesmärgil, mis on talle kasulik. Tõeline on kõik see, mis üksikisikule tundub tõeline. Pragmatismis loobutakse abstraktsest ja universaalse tõe õpetamisest. Selle asemel õpetatakse seda, mis on kasulik. Inimene ei ole eelkõige mõtlemisega varustatud olend, vaid tegutsev olend. Peamine on tahe. Inimese intellekt on seotud tahte tegutsemise teenistusse. William James religioosne usk on tõeline, sest see on praktiliselt kasulik. Inimesi, kes hülgavad selle, tabab pessimism ja ahastus. Religioossne usk on tõeline ja hea. Mõõdupuu pragmatismis see, kui kasulik see inimesele on.
Maailmas valitseb eesmärgipärasus ja peab olema juht, kes seda suunab. 9. Siit uusajast peale inimese maailmasolemist iseloomustanud subjekt -- objekt suhe. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. 10. Empirism on tänaseni elujõuline (ka pragmatismis), ratsionalismi-empirismi vaidlus tunnetusteoorias jääb klassikaliseks filosoofiliseks probleemiks. Uusaegne teaduste areng võttis üle ratsionalismilt range deduktiivse mõtlemise ja empirismilt kogemuslikkuse (vaatlus, eksperiment). Spinoza: "Substantsi all mõtlen ma seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu: teiste sõnadega miski, mida saab käsitleda kõigest muust eraldi." Substants on iseenda põhjuseks ja paratamatu. Ta on lõputu, kogu maailm sisaldub temas
Rahulolu saab inimene mõõta vaid iseendal. Ka negatiivne teguviis võib olla moraalselt hea, kui see viib praktilise kasuni. Näiteks negatiivne kogemus on rasestumine, mis toob kaasa oksendamise ja kaalu suurenemise, kuid üldkokkuvõttes on ta siiski hea. Pragmatism on teooria, kus on hea ja õige see, mis on praktiliselt kasulik. John Dewey lähtub mõttest, et tõde tuleb asendada kasulikkusega. Tõeline on kõik see, mis tundub indiviidile kasulik ja tõeline. Pragmatismis loobutakse abstraktsusest ja universaalse tõe õpetamisest, sest oluliseks peetakse tekkivat kasu. William James'i meelest on religioosne usk tõeline ja õige, sest see on praktiliselt kasulik. Need, kes usu hülgavad, neid ootab ees pessimism, mis pole üldse kasulik. Pragmatismi mõõdupuu lähtub sellest, kui kasulik miski inimesele on. Inimene ei ole eelkõige mõtlemisega varustatud olend, vaid tegutsev olend. Peamine on tahe. Inimese intellekt on seotud tahte tegutsemise teenistusse
Teadmised võivad kasvada ja toimub progress, mõni teooria on tõele lähemal kui teine. Tõele lähenemine, ei ole mõtet otsida õigustust väitele, püüame kummutada väiteid, suhtuda kriitiliselt väidetesse. Suured muutused toimuvadki läbi otsustavate eksperimentide – Moorei katse, millega lükati ümber eetri kui keskkonna olemasolu. Gravitatsiooni lainete maal detekteerimise katse – suurte objektide vastasmõjust tekkiv gravitatsioonilaine. Induktsioon pragmatismis – induktiivne argument võib olla edukas, sama edukas kui detuktiivne argument. Popper ütleb, et see ei ole siiski õigustatud edukuse appi võtmine loogilises argumendis, deduktsiooni põhiline eelis on – peaksime alati vaatama vastunäiteid. Kas vastukäivad tõendid lükkavad alati tõendid ümber? Falsifikatsioon siiski alati 100% ei tööta. Mis on Popperi tugevad küljed? Idee, et me liigume tugevama tõe suunas, välistades vigu
pöörduda kunsti poole, mitte teaduse poole. Seminar 11. R. Rorty. Pragmatism ja filosoofia artikkel “Pragmatism ja filosoofia” (katkend) probleemipüstitus Filosoofia ja selle vormid platonism positivism analüütilise filosoofia peavool Filosoofia kriitika pragmatismis analüütilises filosoofias kontinentaalses filosoofias post-Filosoofiline kultuur ja filosoofia roll selles argumendid poolt ja vastu Rorty ka võtab kogu filosoofia traditsiooni algusest peale vaatluse alla. Ta võtab ka selle aja, mis Carnapist Rortyni on olnud. Nad pidid põgenema Euroopast kui natsid tulid. Rorty õppis Carnapi juures
annaabi.ee 
