asendub teisega.*rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist.*võib populaarseks muutuda autiritaarne valitsemine.*ülemine ühelt valitsemiskorralt teisele toob kaasa majanduskriisi.(5) 5 demokraatia tunnust- kodanikuvabaduste tunnustamine,tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine,õigusriik ja võrdsus seaduse ees, kohtusüsteem ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. (6)jätkusuutlik areng- areng mis rahuldab praegusse põlvkoinna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve. Eesti 4 jätku arengu eesmärki- *eesti kultuuri elujõulisus,*heaolu kasv,*ökoloogiline tasakaal,*ühiskonna sidusus. võimu legitiimsus- võim on õiguspärane ja valitsetakse kehtivate seaduste põhjal. Efektiivne-ehk tulemuslik,läbipaistev ja kodanike kaasav.Sotsiaalne jätkusuutlikus-eesmärgiks ühiskonna sidusus, kulutused sots poliitikale pole koorem vaid investeering. Demograafiline jätk...-
lopsakatest taimemotiividest.Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. Keskajal asus Sangastel Tartu piiskopi mõis. Algsest asukohast Keeni linnamäelt (esmamainitud 1287) toodi ta järgnevatel sajanditel praegusse kohta. Poola ajal oli mõis riigi (kuninga) omanduses, Rootsi võimu alla minemise järgselt kingiti see aga kuningas Gustav II Adolfi poolt 1626. aastal Christoph Rasky'le. 1723. aastal kinkis vene keiser Peeter I mõisa kindral Golovinile. 18. sajandil vahetas mõis mitmeid omanikke, kuni 1808 omandasid Sangaste mõisa (saksa k Schloß Sagnitz) von Bergid. Von Bergide omandusse jäi mõisasüda kuni 1939. aasta ümberasumiseni.
Parveots, alevivenemaks sai Prits Ereline. Jätkati Esimese volikogu tegevust. Otsustati omandada alevivalitsuse hoone. Pöörati erilist rõhku haridusele. Kevadel alustati postijaama ümberehitust algkooliks ja viidi see ka sügisel lõpule. Üritati avada ka keskkooli ja kutsekooli. Korda läks ühes Haridusseltsi abiga vaid avada kohalik avalik raamatukogu. 1924. aasta sügisel tehti algust tänavate valgustamisega. Seati üles viis elektrilampi käidavamatele kohtadele (praegusse turuplatsi, Kesk tänavale, Pikale tänavale, raudteejaama juurde ja Kärneri tänava algusesse). Alevivolikogu vaidles teravalt kalmistu täpsema asukoha üle, kaaluti supelhoone ehitamist. Kõige järsem otsus, mis II volikogu tegi oli turuplatsi üleviimine praeguse kaubanduskeskuse kohale. Kuna turg oli varem asunud tuletõrje seltsimaja ees, tekitas sealsetele elanikele suurt pahameelt turu „äraviimine“, kuna värskeid toiduaineid ja esmatarbekaupu sai tol ajal peamiselt turult
42.Defineerige mõisted remark, ekspositsioon, nimetage ekspositsiooni funktsioonid. Remark on draamateoses tegelaskõnet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv märkus autorilt näitlejale, lavastajale või lugejale. Remarktekst on draamateoses tekst, mis ei ole tegelaskõne: autori nimi, pealkiri, zanrimääratlus, tegelaste loetelu, tegevusaeg ja -koht, ees- või järelsõna. Näidend algab ekspositsiooniga, et me oskaks näidendis orienteeruda. Funktsioonid: 1) juhatada sisse praegusse olukorda 2) tegevus käima lükata 3) anda infot eelloo kohta. 43.Võrrelge klassikalise vormiga draamat avatud vormiga draamaga. Klassikalise vormi puhul on olulised range ülesehitus algusest lõpuni, aja-, koha- ja tegevustiku ühtsus (üks tegevusliin, kausaalne seos, suletus). Avatud vormi puhul ei peeta koha- ja ajaühtsusest kinni, stseenid vahelduvad kiiresti ja hüppeliselt, tegevusühtsus ei kehti, lõpp ja algus pole selged. 44.Mida tähendavad näitemängu puhul kolm ühtsust
aastal tehti ehitustööd ainult kirvestega, 1883 olid ehitusmeestel lisaks kirvestele kasutada juba ka saed. Nii jääb surnukirstu motiiv siiski ilmselt vaid ilusaks Alatskivi legendiks leinava isa kaotusvalust. Sangaste mõis (Schloß Sagnitz) -- rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal Sissejuhatus Keskajal asus Sangastel Tartu piiskopi mõis. Algsest asukohast Keeni linnamäelt (esmamainitud 1287) toodi ta järgnevatel sajanditel praegusse kohta. Poola ajal oli mõis riigi (kuninga) omanduses, Rootsi võimu alla minemise järgselt kingiti see aga kuningas Gustav II Adolfi poolt 1626. aastal Christoph Rasky'le. 1723. aastal kinkis vene keiser Peeter I mõisa koos Karula kihelkonna Karula ja Kaagjärve mõisaga kindralleitnandile ja sõjakomissarile Ivan Golovinile (16721737). 18. sajandil vahetas mõis mitmeid omanikke, kuni 1808 omandasid Sangaste mõisa (saksa k Schloß Sagnitz) von Bergid
Nii koletu suur mass lihtsalt ei saa triivida aeglaselt Maa ligi nagu silduv supertanker, kindlasti sööstaks see suure kiirusega vastu Maad või siis riivaks seda ja kihutaks edasi. 1970. aastate keskpaigaks olid kõik senised Kuu tekkimise teooriad ühel või teisel põhjusel ummikusse jooksnud, mistõttu kujunes suisa mõeldamatu olukord, kus kuulsad asjatundjad pidid avalikult üles astuma ja tunnistama, et nad ei tea, kuidas või miks Kuu on oma praegusse asukohta sattunud. Sellest segadusest sündis uus, mõnest olulisest kitsaskohast hoolimata tegelikult ainus praegu üldiselt tunnustatud teooria. Seda nimetatakse suure matsu teooriaks. Idee pärineb 1960.aastatel Nõukogude Liidus sündinud teooriatest, iseäranis vene teadlase V. S. Safronovi uuringust, millega ta oli püüdnud selgusele jõuda, kas planeedid võivad tekkida sõna otseses mõttes miljonitest eri suurusega asteroididest, mida nimetatakse planetesimaalideks.
Kokku läksid graniidist sambaalus ja pronksist büst maksma 5800 krooni. Monument avati ees 18. mail 1930.. Monumendi autor on Voldemar Mellik. Naistekliinik Kuradisild Kuradisild (algselt Aleksandri sild) , mis ehitati Romanovite dünastia 300. juubeliks aastal 1913. Kuradisild on üks väheseid säilinud 20. sajandi alguse betoonsildu, üks Tartu sümbolitest koos oma paarilise Inglisillaga. Elegantne sild toetub tugipostide vahendusel kahele saledale kandekaarele. Silla praegusse asukohta rajati esimene sild 1809. aastal, neogooti stiilis puusild põhines Tartu ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projektil. J. G. Köningsmann projekteeris samasse ühesildse puitsilla, mis ehitati 18421844. Romanovite dünastia 300. aastapäevaks 1913. aastal valmis praegune ühesildne betoonsild Tartu linnaarhitekt Arved Eichhorni projekti järgi, juubelit tähistavad aastaarvud "1613 1913" silla Toome-poolselt küljel. Romanovite juubelit meenutab ka silla
sajandil. - Pühavaimu kirik, mis paikneb Raekoja platsist kirdes, selle vahetus läheduses. Kirik oli kindlasti olemas juba 13. sajandil, kuid ta võib pärineda ka enne 13. sajandit Raekoja platsi läheduses olnud eestlaste kabelist. Praeguse mahu ja väliskuju sai kirik peamiselt 14. sajandil. - Vene kirik, mis paiknes algselt Sulevimäe (Brookusmäe) piirkonnas Väikesest Rannaväravast põhjas, kuid kolis juba 15. sajandil Vene tänava põhjaossa praegusse asupaika. Kiriku keskaegne hoone pole säilinud, praegune tsentraalse plaaniga klassitsistlik hoone samas asukohas pärineb 1820ndatest aastatest. Peale selle oli Tallinnas keskajal veel kaks kloostrit: - Dominiiklaste Katariina klooster rajati 1246 praeguse Vene tänava idaküljele ja valmis lõplikul kujul 14-15. sajandil. Omaaegsest väga võimsast kompleksist on säilinud idatiib, ristikäike, viljaait ning kloostrikiriku portaalid ja müüre.
annaabi.ee 
