Rahvaarv 1 210 193 422 (2011)[1] Rahvastiku tihedus 368 in/km² Riigikord parlamentaarne vabariik President Pranab Mukherjee Peaminister Manmohan Singh Iseseisvus 15. augustil 1947 Rahaühik Ruupia (INR) Ajavöönd Maailmaaeg +5.30 Tippdomeen .in ROK-i kood IND Telefonikood 91 Vanimad jäljed inimasustusest nüüdse India aladel on kiviaegsed varjupaigad Bhimbetkas Madhya Pradeshi osariigis, kust on leitud ka maalinguid. Paikne asustus ilmus Lääne-Indiasse 8500 aastat tagasi, arenedes lõpuks Induse kultuuriks , mis pärineb aastast umbes aastast 3400 eKr. Induse ehk Harappa kultuuris kujunesid välja niisutuspõllundus, kindlustatud linnad (Kalibangan, Dhorãji) ja kaubandus.18. sajandi järel eKr kultuuri põhiosa hääbus, kuid äärealadel (Lothal) säilis see umbkaudu 1000. aastani eKr.
· India on Vabariik Lõuna-Aasias. · Rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. · Indias elab üle miljardi inimese,kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. · Indial on maismaapiir Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga. · Nimi hindu. India tuleneb Induse jõue nimest, mis pärineb vanapärsia sõnast AJALUGU · Vanimad jäljed inimasustusest nüüdse India aladel on kiviaegsed varjupaigad Bhimbetkas Madhya Pradeshi osariigis. · Paikne asustus ilmus Lääne-Indiasse 8500 aastat tagasi. · Induse ehk Harappa kultuuris kujunesid välja niisutuspõllundus, kindlustatud linnad ja kaubandus. · Induse tsivilisatsioonile järgnes vedade ajastu, mis pani aluse hinduismile ja India varase ühiskonna teistele kultuurilistele aspektidele. AJALUGU · 5.sajandi teisel poolel tungisid Indiasse valged hunnid · Valgete hunnide tulekuga hakkas India lagunemine
Lõuna-India kultuuri tähistatakse järgmiste väljakujunenud tantsude läbi: Koodiyattam, Bharatanatyam, Oyilattam, Karakattam, Kuchipudi, Kathakali, Thirayattam, Theyyam, Bhuta Kola, Ottamthullal, Oppana, Kerala Natanam, Mohiniaattam jaYakshag ana. Kõigil tantsudel on oma ajalooline ja kultuuriline tähendus. Paljud tantsud sarnanevad ka India põhjaosas esitatavate tantsudega (sarnasus nt:Tamil Nadu "Mayil Attam" ja Uttar Pradeshi "Mayur Nritya" tantsude vahel). Siiski on ka hästi eristatavaid tantse, mida esineb vaid Lõuna- Indias. Oppanat tantsitakse pulmadel, Oppana Kerala piirkonnas ja see kuulub Mappila kogukonnale. Peamiseks vaatajaks on pruut, kes istub toolil, samal ajal, kui noored tüdrukud esitavad tantsu tema ümber. Nad plaksutavad ja tantsivad ning nende taustaks on mitmed muusikud. Pillidena kasutatakse nt:
Reddi Kuningriik Algus Aastatel 1325-1448 valitses Lõuna-Indias Prolaya Vema Reddi poolt asutatud reddi kuningriik, mida juhtiski Reddi dünastia. Tänapäeval, asub selles kohas Andhra Pradeshi osariigi rannikuäärne osa. Muidugi, Reddi dünastia ei valitsenud terve India üle, aga nad jäid ajalukku Andhra kuulsaimate valitsejatena. Kui Kakatiya Kuningriik andis alla Tughlaqi dünastia ees, tekkis Andhra hõimus poliitiline vaakum, sellepärast et Islami vallutajad ei suutnud hoida kontrolli all territooriumi mille nad just enda võimu alla said. Kusjuures, asi läks väga halvaks siis, kui kohalikud telugu
India Sissejuhatus India ajalugu ulatub umbes 8500- 9000. aasta tagusesse aega, mil esimesed paiksed inimesed asusid tänapäeva Madhya Pradeshi ﾧ osariiki elama. Järgnes pikkade traditsioonidega aastatuhanded. Portugal, Hollandi Vabariik, Prantsusmaa kuningriik ja Inglismaa kuningriik asutasid juba 16. sajandil oma kaubajaamad India piirkonda ning kasutasid ära India sisekonflikte, et rajada kolooniaid. 1856. aastaks oli enamik Indiast Briti Ida-India Kompanii mõju all. India tollased elanikud polnud võõra võimuga rahul ning tekitasid mässu. Seda saab nimetada ka India esimeseks vabadussõjaks või ka sipoidide mässuks
Indias.Tähtsamad hüdroelektrijaamad on Sutleji,Mahanadi,Cauvery,Chambali ja Damodari jõel.Tuumaelektrijaamad asuvad Tarapuris,Kota ja Madrase lähedal. Kiiresti arenev on ka naftatööstus,kus kohalikku naftat töödeldakse ja siseveetavat naftat hoiustatakse suurtes sadamalinnades(Bombays,Madrases). Suur tähtsus on rauamaagi kaevandamisel,millest pool saadetakse välja.Peamised kaevandused asuvad Chota Nagpuri platool,Karnataka ja Madhya Pradeshi osariigis. Kaevandatakse ka mangaanimaaki,vilku,boksiiti,kroomi-ja vasemaaki,kulda,monatsiitliiva, keedusoola jm. Masinatööstuse toodangust moodustavad valdava osa lihtsamad seadmed,kuid toodetakse ka kaevandus- ja transpordimasinaid,ventilaatoreid,elektripumpi,jalgrattaid jm. Keemiatööstus toodab peamiselt mineraalväetisi.Suuremad lämmastikväetistehased asuvad Sindris ja Nangalis. Tekstiilitööstuses toodetakse puuvillast riiet,siidriiet,villast ja sünteetilist riiet.
Vahemere rannikul Lähis- Idas. Tema piirinaabriteks on Jordaania, Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina. Pealinn on Jeruusalemm ja riigikeelteks on heebrea ja araabia keel India India Vabariik on riik Vanimad jäljed inimasustusest Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest nüüdse India aladel on Hiina järel teine riik maailmas. kiviaegsed varjupaigad Seal elab üle miljardi inimese, Bhimbetkas Madhya Pradeshi kes kõnelevad rohkem kui 100 osariigis, kust on leitud ka keelt. maalinguid Indial on maismaapiir Pealinn on New Delhi Bangladeshi, Birma, Hiina, Riigikeeled on hindi -ja inglise Bhutani, Nepali ja Pakistaniga keel ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Indoneesia Indoneesia on riik Kagu- Aasias. Hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest.
vaste) kogutsükkel kestab 3-7 aastat ning see põhjustab kogu maailmas tavatuid ilmastikumuutusi (kõige ootamatumad neist olid aastail 1982/83 ja 1997/98). Kõige kauem püsinud vikerkaar. 14. märtsil 1994 Suurbritannias Yorkshire´i krhavkonnas Wetherby kohale kerkinud vikerkaar püsis kuus tundi (kell 9-15). Enamasti ei pea vikerkaar taevas tundigi vastu. Vanimad fossiilsed vihmapiisad. 15. detsembril 2001 teatas indialane Chirananda De, et ta on avastanud Indias Madhya Pradeshi osariigis Vindhyani mägede iidsetel kaljudel fossiilsete vihmapiiskade jälgi. Nood kivimid kinnitavad, et juba vähemalt 1,6 miljardit aastat tagasi sadas Maal vihma. Maa kõige kuumem õhk. Kõige kuumem on Maal õhk välgukanali ümber. Sekundi murdosa jooksul kuumeneb õhk sellises kohas lausa uskumatult: selle temperatuur on ligi 30 000 kraadi, s.o viis korda kõrgem kui Päikese nähtaval pinnal. Püsivaim mereudu. Kanadas Newfoundlandi saarel Grand Banksi ümbruskonnas püsib
Indiasse jõudes kuulutas ta 20. juunil 1959 17-punktilise lepingu kehtetuks. Tiibet eksiilis 1959. aastal põgenes umbes 80 tuhat tiibetlast Indiasse.. Praegu on paguluses 115 000 tiibetlast, neist 90 % Indias ja Nepaalis. Suurim kompaktne asundus on lõuna-Indias (10 tuhat elanikku). Põgenemine üle Himaalajate kestab tänapäevani. Indias on taasasutatud 200 kloostrit, kus elavad ja õpivad tuhandeid munki. Eksiilvalitsus, mille asupaigaks on Dharamsala Himachal Pradeshi osariigis Loode-Indias, asutas 1961. aastal Tiibeti Meditsiini Instituudi, 1967 Tiibeti Ülikooli Sarnathis ja 1971 Tiibeti Tööde ja Arhiivide Raamatukogu. 1960 toimusid valimised Rahvaesindajate Komisjoni ning 10. märtsil 1963 kuulutas Dalai- laama välja selle poolt välja töötatud Tiibeti konstitutsiooni, kus täitesaatev võim kuulub riigipea Dalai-laamale ja valitsusele, seadusandlikku võimu teostab valitav Rahvuskogu ning kohtuvõim on mõlemast sõltumatu
kunstipäraseid pitsateid. Linnades tegeleti käsitöö ja kaubitsemisega (1988: 619). Järgnevalt ongi konkreetsete näidete näol vaadeldus Induse oru elanike tehtut. Enamus töös esitatud pilte ja andmeid on pärit arheoloogiliste väljakaevamiste alaselt kodulehelt www.harappa.com Aga enne kui minna Induse orgu võiks pilgu peale heita väga varasele ajale, Bhimbetka koopad asuvad Kesk-Indias Bhopali lähedal Madhya Pradeshi regioonis. Joonised koobaste (õigemini on tegemist rokem nagu õõnsuste või uuretega) seintel pärinevad neoliidikumi algusest umbes 8000 aastat eKr kuni 5000 aastat eKr. http://www.art-and- archaeology.com/india/bhi1.html Joonised on tehtud põhiliselt punase ja valge pigmendiga, mõnes kohas on ka rohelist ja kollast värvi. Kujutatud on igapäevaseid stseene aastatuhandete tagant -- 2
Nehru, et valitsus on otsustanud luua Andhra osariigi. Vajadus laiema reformi järele viis INC-i juhtkonna vastavale otsusele järgmise aasta algul. 1953. aastal moodustaski valitsus komisjoni, kelle ülesandeks sai reformiprojekti väljatöötamine. Töö jõudis lõpule 1955. aastal. Reformi tulemusena loodi 14 rahvusosariiki ja 7 liiduterritooriumit, mis sisuliselt tähendas India kõige suuremate etnoste lõhestatuse osalist kaotamist mitme osariigi vahel. Andhra Pradeshi osariik pealinnaga Hyderabad loodi juba 1. oktoobril 1953. Siiski jäi Andhra lõplik ühendamine 1961. aastasse. Reform paraku ei lahendanud ka arvukate väiksemate rahvaste taotlust omavalitsuseks. Nad jäid suuremate etnoste haldusliku võimu alla. Maharashtra ja Gujarati probleem lahenes alles Bombay jagamisel 1. mail 1960. Punjab jaotati India parlamendi otsusega 10. septembril 1966 (de facto 1. novembril 1967) Punjabi ja Haryana osariikideks ning Chandigarhi liiduterritooriumiks,
annaabi.ee 
