Käesolevas töös uuritakse viiulimängija poolt mängitud mažoorse diatoonilise helirea intonatsiooni ja selle varieeruvust võrdluses võrdtempereeritud helireaga. Eesmärgiks on saada teada, kas ühe kindla helirea mängimisel esineb süstemaatilisi kõrvalekaldeid ning kui suur on juhuslike kõrvalekallete ulatus. Töö meetodiks on katse, mille käigus salvestatakse D-duuri helirida 30 korral viiuli esituses. Helisalvestuse analüüs viiakse läbi programmiga „Praat” , uurimuslik materjal on empiiriline. Kirjanduses on peamiselt toetutud „The Science of Music Performance” toimetajateks R. Parncutt & G. E. McPherson artiklile „Intonation” ja „The Psychology of Music” toimetajaks D. Deutch artiklile „Pitch: A. Musical pitch and human hearing”. Töö tulemusena selgus, et katses osalenud viiulimängija esituse puhul olid D-duuri helirea üksikutel nootidel keskmised
57; · 21.13 56.02; · alates 45.34 kuni lõpuni; · kogu salvestus litereeritud. Faili nimi · litereerija perekonnanimi + kursuse nimi + lindi ja salvestuse järjekorranumber, nt · Kask_allkeeled_155_b7 · Failide nimedes ei tohi olla tühikuid, täpitähti, s, z. · Lindi ja salvestuse number on saadud CD-l. Litereerimisprogrammid VoiceWalker http://www.linguistics.ucsb.edu/projects/ transcription/tools.html Clan http://childes.psy.cmu.edu Praat http://www.fon.hum.uva.nl/praat/ Audacity http://audacity.sourceforge.net/ Esitada Litereering esitada doc-/docx-failidena. Saata [email protected] Salvestuse CD-le ei tohi midagi lisada. Salvestuse CD tuleb tagasi anda.
foneetiliste joonte kohta, koguda materjali kõnetehnoloogidele ja uurida spontaanse kõne erinevaid jooni Suust suhu kutsega salvestamisele kutsutud keelejuhid võivad olla omavahel tuttavad, et õhkkond vabam oleks. Vesteldakse vabalt valitud teemadel, argidialoogid on spontaansed. Lindistatakse ka poolspontaanseid institutsionaalseid monolooge. Lindistuste märgendamiseks ja segmentimiseks kasutatakse programmi Praat Sõnatasandi esmane segmentatsioon saadakse automaatse kõnetuvastuse abil, märgendus vaadatakse käsitsi üle. Häälikutasand segmenditakse käsitsi. Morfoloogiline märgendus tehakse Filosofti analüsaatoriga, aga ei ühestata. Korpusest saab otsida ühe sõna piires. Vastuseks antakse 2-sekundiline helilõik koos märgendusega Vana kirjakeele korpus VAKK Koostanud vana kirjakeele uurimisrühm 2008
silbil, poola k eelviimasel silbil). Prantsuse keeles ei ole pearõhk kinnistunud kõnes raske sõnade piire eristada. Toon on mingi üksuse (nt silbi) heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt sama sõna teiste silpidega. Toonikeeltes eristab toon tähendust (nt WALSist, fayu, mandariinihiina) Intonatsioon on toonimuutus lause tasandil. Vt nt ka Pärtel Lippuse kursust http://www.e- ope.ee_download/euni_repository/file/1049/foneetika_programmiga_praat.pdf ja programmi PRAAT http://www.fon.hum.uva.nl/praat/ Kiri. Kirjasüsteemid. Kiri on nähtavate (raiutud, vajutatud, kratsitud, joonistatud, kirjutataud, trükitud) või teisiti tajutavate (nt kombitavate, vrd pimedate kiri) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks. EE, 4. kd Kirjasüsteemide liigid: - foneetiline kirjaviis (tähestik) = foneemile vastab täht, nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi (sh konsonantkirjad nt foiniikia ja standardaraabia)
Toon on mingi üksuse (nt silbi) heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt sama sõna teiste silpidega. On keeli, milles toon eristab tähendust. Eesti keele seisukohalt on toon oluline intinatsiooni defineerimises tooni muutus lausetasandil. Toonikeeltes eristab toon tähendust (nt WALSist, fayu, mandariinihiina) Intonatsioon on toonimuutus lause tasandil. Vt nt ka Pärtel Lippuse kursust http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1049/foneetika_programmiga_praat.pdf ja programmi PRAAT http://www.fon.hum.uva.nl/praat/ Loeng 4 - II. osa Kiri. Kirjasüsteemid. Kirja sekundaarsus kõne suhte kiri on kõnega võrreldes väga noor ja ebatähtis keele aregus seisukohalt. Kirjaoskus maailmas maailmas on vähemalt 1 billion kirjaoskamatut inimest Kirjakeel - vähemalt 4000 keelel maailmas ligi 7000 elava keele hulgas ei ole kirjakeelt. Kiri on nähtavate (raiutud, vajutatud, kratsitud, joonistatud, kirjutataud, trükitud) või teisiti
Keeltes võib olla kinnistunud pearõhk (nt eesti k 1. silbil, poola k eelviimasel silbil). Prantsuse keeles ei ole pearõhk kinnistunud kõnes raske sõnade piire eristada. Toon on mingi üksuse (nt silbi) heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt sama sõna teiste silpidega. Toonikeeltes eristab toon tähendust (nt WALSist, fayu, mandariinihiina) Intonatsioon on toonimuutus lause tasandil. http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/1049/foneetika_programmiga_praat.pdf ja programmi PRAAT http://www.fon.hum.uva.nl/praat/ III Kiri. Kirjasüsteemid. Kiri on nähtavate (raiutud, vajutatud, kratsitud, joonistatud, kirjutataud, trükitud) või teisiti tajutavate (nt kombitavate, vrd pimedate kiri) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks. Kiri on sekundaarne kõne suhtes kõnelesime enne, kui kirjutama õppisime. Maailas on palju kirjaoskamatuid. Kirjaoskus:
annaabi.ee 
