transpordi ettevõtjate seas. Küsimustik sisaldas küsimusi hetke transpordi olude ja sellega seonduva, kui ka tuleviku eelistuste kohta. Ankeetküsitlused saadeti mõlemal saarel 40 ettevõtjale, ehk kokku 80 ankeeti. Vastustega tuli tagasi kokku 40 ankeeti. Arvestades küsimustiku sisukust ja seda, et vastasid peaaegu pooled mõlema saare ettevõtjatest võib kogutud andmete kvaliteeti pidada heaks. Andmete kogumiseks vaadeldi ka praamide transpordi- ja reisjateveo hinnakirju. Andmete töötlemisel on kasutatud kvalitatiivse analüüsi meetodeid. Ankeetküsimustiku vastuste põhjal on analüüsitud ettevõtjate rahulolu, hinnanguid ja eelistusi. Näiteks rahulolu sõiduplaaniga, hinnanguid transpordi võimalike mõjude kohta ja eelistusi info hankimisel. Kuna uurimuse eesmärk on välja selgitada väikesaare ettevõtjate rahulolu transpordiga, siis mahukas rahulolu küsimuste analüüs on põhjendatud..
· Jälgin pidevalt rühma füüsilist seisukorda. Valin tempo rühma aeglaseima liikme järgi, jälgin viimase liikumist. · Eriti tähelepanelik olen pööramistel. ??? 11. Giid-reisisaatja ülesanded enne reisile minekut · Õpi tundma rühma (suurus, vanus, elukiutse, sugu, erisoovid, rühma ühendavad fatorid:amet, harrastus, positsioon jne. · Tee selgeks kogu sõidu marsuut majutus- ja söögikohad, piiriületuskoht, praamide või muu liiklusvahendite graafik, võrdle ise ajakava ja programmi kas planeeritud ajaga tulete toime? · Õpi tundma riike, millest läbi sõidate ja nende eripära (aeg, liiklus, maksud, raha jm) · Tea, et programmi saab veel enne reisi algust korrigeerida. Veendu kas programm vastab reisi eesmärgile (õppesõit, puhkus, tööreis jm) · Võta kaasa kogu marsuudikaardid majutuskohtade jm aadressid, telefoninumbrid. Tee
Hilisemad, kai ja laevakanali ekspluatatsiooniaegsed keskkonnariskid: Keskkonna riskideks võivad olla tormid, jää liikumie , vee taseme suur tõus jne. Ja need riskid on ka siis võimalikud kui eiratakse ohutusnõudeid mis töödel kehtestatud on. 0-Alternatiiv Ükes probleemiks võib saada vee all olevad künkad ja ebaühtlane sügavus. Mis võib tekitada navigatsioonis probleeme. I ja II Alternatuiiv Siis tekib suur võimalus praamide navigatsiooni avariideks, kuna vallid ei kaitse tuulte ja jää liikumise korral. Ja see võib olle suureks probleemiks. III ja VI Alternatiiv Vallid muudetakse vees välja ulatuvateks ja sügavaks tehakse ka sisseõidu tee(3m ) ning laius tehakse ka piisav 50 m , siis on lootust et navigatsiooni riske tekib väga väikse tõenäosusega. Ohutumaks muutub navigeerimine ka Pisku madala piirkonnas. 4.10 Keskkonnamõjude olulisuse võrdlev hindamine. (v.a
Kuigi mõnel perioodil on kohalikel kaupmeestel raske väikeste paatidega jõgedes liigelda, on riigi asukoht ja ajalugu sellel viisil liiklemise traditsiooniliseks kaubaveo viisiks muutnud. Jõgedel on turistide atraktsiooniks mööda riiki jõe praamiga sõit (seda kasutavad ikkagi ka kohalikud liiklemiseks), aga see on üpris ohtlik tänu nõrgalt korraldatud liiklusele jõgedel ja faktile, et praamid sõidavad ka halvima ilmaga. Seetõttu saab iga aasta praamide õnnetustes surma sadu inimesi. Mereliiklus on Bangladeshile samuti tähtis osa kuna riigi sissetulekule annab eksport suure panuse, ja kaupa eksporditaksegi just nimelt põhiliselt laevadega. 12. Turism Turism ei ole Bangladeshis kindlasti kõrgel kohal sisemajanduslikust kogutoodangust moodustades vaid umbes 3% SKT-st, aga ka see on vaikselt arenev majandussektor, millel on kõrged eeldused olemas. Riigil on paljut pakkuda nii välismaalastele kui ka oma riigi kodanikele
vahel on väga kõrge. Suvisel hooajal väljub pea iga tund mõni praam või kiirlaev Tallinnast Helsingi poole ja tagasi. Eestil on regulaarne laevaühendus Rootsi ja Venemaaga (Peterburiga). Viimastel aastatel on Läänemerereisilaevaliikluses oma positsiooni oluliselt tugevdanud Tallink, mille laevad peatuvad peale Eesti ka Soome, Rootsi, Läti ja Saksamaa sadamates. Kohalik laevaliiklus tähendab aga eelkõige praamide liikumist mandri ja saarte vahel. Siseveedel on transport väga tagasihoidlik. Kui sajandi alguses oli Eesti rahvuslik lennukompanii Estonian Air üpriski edukas, kasvatades nii veosemahte kui ka reisijate hulka, siis viimased aastad pole enam nii edukad olnud. 2009. aastal vähenes reisijate vedu nii majanduskriisi kui ka tihenenud konkurentsi tõttu. Siiski on Eesti lennufirmad kokku oma osakaalu reisijateveos viimasel ajal suurendanud
Üsna tavapärane on ka see, et iseliikuv praam veab enda järel üht kuni kaht veoühikust praami, moodustades nii jõel omapärase praamirongi. EL-i liikmesriikide kaubaveo jõelaevastikus on kokku ligikaudu 12 000 praami, millest ena- mik on iseliikuvad veovahendid. Praamide summeeritud kandevõime on ligikaudu 12 miljonit tonni. Kõige väiksemad praamid on suutelised võtma pardale 250 t lasti, kõige suuremad aga 3600 t. Võimas puksiir suudab lükata enda ees kuut praami, mille kandevõime on kokku 16 000 t. 5 Veetransport 77
annaabi.ee 
