kes on kaua ametis olnud, kuid kelle ümber on kerkinud palju kahtlusi ja seetõttu on ka peaminister mitmeid kordi pidanud kohtusaali külastama. Berlusconi edu peitub selles, et ta on hea manipuleerija ja mõjutaja ning teab mida rahvas vajab. tal on oskus õigel ajal õigeid nuppe vajutada. tema valijad kahtlevad Berlusconi õigsuses, kuid nad valivad teda siiski, sest tema otsused on neile kasulikud, nagu selgub Kristiina Praakli teoses "Minu Itaalia". Tsiteerin Itaalia meest, kes ütleb, miks ta Berlusconit küll kirub, kuid valib teda siiski "Parem toetada ühte tugevad, kelle vastu naginii ei saa, kui et luua liit mulle kahjulike inimestega, kes võivad hiljem mulle endale saatuslikuks saada". Berlusconi võim ei piirdu aga vaid peaministri ametiga. talle kuulub ka peale jalgpalliklubi AC Milano ja Banca Mediolanumi panga ka meediaettevõte Mediaste uudiste kanalitega Italia Uno,Rete Quattro ja Canale 5
...annab ülevaate kergetööstuse erialal õpitavast. Proovitakse oma käega luua visandeid, räägitakse moest, riietumisstiilidest, isiksuse väljendusviisidest läbi riietumise. Antud eriala omandamisel on võimalik edasi õppida rõiva tekstiilieriala ressursikorraldust, rõivaste tehnilist disaini ja tehnoloogiat. Oodatud on 8.-9. klassi õpilased. Grupi suurus kuni 10 õpilast. Töötuba toimub üks kord kuus, kestus 60 minutit. Juhendaja: Maiu Praakli ÕPIOSKUSTE TÖÖTUBA (alates oktoobrist ) Nagu kõiki oskusi, saab ka õpioskusi pidevalt juurde õppida ja täiustada. Esimese sammuna on aga vaja teadvustada õpioskuste olemasolu. Seda eesmärki püüabki täita 90 minuti pikkune töötuba, kus arutletakse õpioskuste olemuse ja struktuuri üle, rõhutatakse õpioskuste teadliku kasutamise olulisust. Õpioskuseid on erinevaid ja nende kasutamisel tuleb arvestada enda kui õppija individuaalsusega
TALLINNA MUUSIKAKESKKOOL Tanel Praakli 8. klass Otto von Bismarck Referaat Õppejõud: Aivi Pärisalu Tallinn 2009 Otto von Bismarck sündis 1. aprillil 1815. aastal Schönhauseni mõisas Magdeburgi lähedal ning suri 30. juulil 1898. aastal Friedrichsruhis. Ta oli Saksa riigitegelane, kes on pärit junkruperekonnast. Bismarck sündis kogu Euroopa jaoks olulisel ajal aprillis 1815, mil Viini olid kogunenud Napoleoni üle võidu saavutanud valitsejad, et määrata kontinendi tulevik. Ajaloo tahtel sai just Bismarckist see poliitik, kes Viinis paika pandud rahvusvaheliste suhete süsteemi lõplikult purustas. Bismarck pärines vanast Brandenburgi aadlisuguvõsast, kelle esindajad olid valdavalt teeninud sõjaväes. Erandiks ei olnud ka Otto isa, Ferdinand von Bismarck. Ottol oli ka vend Bernhard, kes sündis aastal 1810. Otto ema, Wilhelmine Luise von ...
Tegelased: *Neemi Anders (Andersite peretütar) *peremees Peeren Anders *Päär Anders, (Peeren Andersi poeg) *peremees ja poe kaasomanik Toomas Andla *eelmine pastor Aadam Fagerlund *reeder Toora Jookus *halastajaõde Eljen Karre *halastajaõe kasulaps Peeter *Eero Kuigu *postivedaja poeg Eerik Lamm *postivedaja Tehve Lamm *postivedaja naine *professor Amadeus Lokk *Epp Loona, naine Tuulteninalt, kellel on kuus vallaslast: Iisak Loona, Matt Ruhve ja Epp Loona poeg, Pirre Loona, Teo Praakli ja Epp Loona poeg, Matt, Toomas Andla ja Epp Loona poeg, Pern, Tuiska ja Epp Loona poeg, veel üks tütar, tütar Eero Kuiguga *pastor Joosep Lund *pastori tütar Kelli Lund *vana Lööne, pime nägija, väidetavalt nõid *pastoraadi teenija Meedla *Andres Oorema *Teo Praakel *Katrina Ruhve, Matt Ruhve pruut ja naine (suurelt maalt, arvatavasti Raudmaa kihelkonnast) *peremees Matt Ruhve *leitnant Andrus Sauvere *külavanem Siimen Tara *külavanema naine Ahe Tara
August Gailit Tegelased: 1) Neemi Anders (Andersite peretütar) 2) peremees Peeren Anders 3) Päär Anders, (Peeren Andersi poeg) 4) Toomas Andla *eelmine pastor Aadam Fagerlund 5) reeder Toora Jookus 6) halastajaõde Eljen Karre 7) Eero Kuigu *postivedaja poeg Eerik Lamm 8) postivedaja Tehve Lamm 9) professor Amadeus Lokk 10) Epp Loona, naine Tuulteninalt, kellel on kuus vallaslast: Iisak Loona, Matt Ruhve ja Epp Loona poeg, 11) Pirre Loona, Teo Praakli ja Epp Loona poeg, 12) Matt, Toomas Andla ja Epp Loona poeg, 13) Pern, Tuiska ja Epp Loona poeg 14) pastor Joosep Lund 15) pastori tütar Kelli Lund 16) vana Lööne, pime nägija, väidetavalt nõid 17) pastoraadi teenija Meedla *Andres Oorema 18) Teo Praakel 19) Katrina Ruhve, Matt Ruhve pruut ja naine (suurelt maalt, arvatavasti Raudmaa kihelkonnast) 20) peremees Matt Ruhve 21) leitnant Andrus Sauvere 22) külavanem Siimen Tara 23) külavanema naine Ahe Tara
TALLINNA MUUSIKAKESKKOOL Tanel Praakli 10. klass Muhu Katariina kirik Referaat Õppejõud: Urve Leemets Tallinn 2011 Muhu Katariina kirik asetseb Muhu saare suurimas, Liiva külas, Kuivastu - Kuressaare maantee 12. kilomeetril. Eesti üheks silmapaistvamaks varagooti ehituseks peetud kirik on koos Pöide ja Karja kirikutega ehitatud gootika õitseajal ning kuulub Saare-Lääne kirikute rühma. Esmakordselt mainitakse kirikut Hermann von Wartberge kroonikas, kus selle valmimisajaks nimetatakse 1267. aastat. Siiski lõppes kivikiriku ehitamine Otto von Lutterbergi toetusel alles 1280. aastail. On täiesti võimalik, et sel ajal võis valmida tõenäoliselt Ojamaa meistrite poolt praeguseni säilinud kivist kirik, kuid arvatavasti ehitati Muhu kiriku puust esikirik juba pärast aastat 1233, mil Muhu saar langes Mõõgavendade Ordu valdus...
Elanikkonna rühmade defineerimisel ja identifitseerimisel lähtutakse sellistest kriteeriumidest, nagu kodakondus (citizenship), sünniriik (birth-country), enesemääratlemine (self- identification) ja emakeel (mother-tongue). Eesti diasporaa-uurijate esitatud ametlike andmete alusel elab tänapäeval võõrsil vähemalt 130 000 eestlast, neist idas 40 000 ja läänes 90 000. Tõenäoliselt on välismaal elavate-töötavate-õppivate eestlaste (kogu)arv ametlikest arvandmetest suurem. (Praakli,Viikberg 2010: 11) Lõuna-Ameerika suurim riik Brasiilia (8,5 mln km2), mis laiub peaaegu sama suurel territooriumil kui kogu Euroopa, oli 1870.aastatest kuni 1930.aastateni väljarändajate silmis populaarne sihtmaa. Vanast Maailmast jõudis sel perioodil Brasiiliasse umbes neli miljonit immigranti, tollase rände käigus pandi alus ka sealse eesti hajalale. Eestlasi emigreerus Brasiiliasse kõige rohkem aastatel 1924-1927. Ränne tipnes 1926.aastal, kui sinna jõudis 1669 eestlast
Tender, kes on paetanud slängi erinevate mõistetest ja selle funktsioonidest. Samas on ta ka kirjutanud ,, Eesti vanglaslängist 20.sajandi algusest teise maailmasõjani". ,, Eesti slängi sõnaraamat" põhjalik ülevaade laenudest slängis erinevates keeltes. Ülevaade slängiuurimisekohta eesti keeleteaduses. Olulised uurijad on Tender, Loog, Vainola. Ülevaade üliõpilastöödest EKVs eesti keeles Praakli, Pääro, Happonen, Ivanova Ülevaade eesti slängisõnaraamatutest, mida nad käsitlenud. Minu isiklik töö materjal 1 SLÄNGI PÄRITOLU Esimeses peatükis analüüsitakse eesti keele slängi ajalugu ning seotud sellega erinevad mõisted, mis tulevad keeles esile. Samuti vaadeldakse slängi mõistete piiritlemist ja selle funktsiooni keeles. Släng on emotsionaalne, nii nagu temasse suhtuminegi, ning võitlus slängiga on mõttetu
kirjaliku keelekasutuse hübriid, nende süntees. 22. VÄLISEESTI KEELEKUJUD – Hennoste: väliseesti allkeeled on territoriaalsed dialektid (= iga keelevariant on seotud kindla ala või riigiga, kus inimesed elavad, saades mõjutusi selle riigi põhikeelest), sotsiolektid (=keeles toimunud muutused on seotud kogukonna sots. struktuuriga) ja register või stiil (= eesti k kasutatakse muukeelses keskkonnas elades kindlates olukordades ja valdkondades). Praakli: Soome eesti keel on eesti k piirkondlik keelekuju, st eesti k variant, mida räägitakse ühel geograafilisel territooriumil. Väljaspool Eesti geograafilist ruumi räägitavate keelekujude defineerimine samadel alustel pole võimalik. Ükski kontaktitekkeline keelekuju pole kunagi ühtne. Samal territooriumil on mitu eri keelekuju, mis moodustuvad paljudest idiolektidest. 23. KEELELINE REPERTUAAR – ühe inimese kasutuses olev keelevariantide kogum. See koosneb
Aare Palm, Priit Palta, Tauno Palts, Leopold Parts, Ülo Parve, Arie Passov, Jaan- Eerik Past, Maarja Peegel, Brit Peensoo, Robert Peetsalu, Tuuli Pentjärv, Aare Pere, Marie Pere, Hedi Peterson, Kristjan Peterson, Janne Pihelgas, Heino Pihlap, Krist- jan Pihus, Morten Piibeleht, Tiiu Pirsko, Peep Pirso, Rainer Ploom, Triin Pomerants, Kristiina Praakli, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Vahur Puik, Taavi Pungas, Taivo Pungas, Merle Purre, Karl-Aksel Puulmann, Andres Puutsa, Paul-Kasper Põldmäe, Heija Pärtel, Priit Pääsukene, Rasmus Raag, Taavi Raidma, Alari Rajande, Ramon Rantsus, Liisa Raud, Helen Raude, Evelyn Raudsepp, Eero Raun, Liisi Reemets, Lii Reikter, Tormi Reinson, Piia Reismann, Margus Rekor, Martti Remmelgas, Ago-Erik
annaabi.ee 
