5-2 milj. a tagasi - Austrapoliteekused Aafrikas, varasemad hominiidid. Alla poolteise meetri pikad, aju ahvide omast rohkem arenenud, liikusid kahel jalal, ronisid puude otsas. Kahejalgsus oli �limalt t�htis sellel ajal, kuna v�imaldas k�tel teha palju olulisi teisi asju. S�id ka liha taimetoidu k�rvalt. T�en�oliselt olid raipes��jad. U 2,5 milj. a tagasi - Austrapoliteekused �ppisid kivist t��riistu tegema. Algas pikim periood kiviaeg. Sel ajal arenes v�lja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo erectus, kes valmistas kivist t��riistu: tagus vulkaaniliste kivide k�ljest kilde, mille teravad servad kulusid l�iketeradeks �ra. Nendega n�liti ja t�keldati loomi. Oli k�tt ja korilane raipes��jate k�rval. �ppis tuld kasutama. T�nap�eva inimese pikkune, tumeda naha, kehaehitus sarnane t�nap�eva inimestega, k�ne v�ime piiratud.
nitavad suured linnavallid. klad olid hinenud kihelkondadeks, mida juhtisid vanemad. kihelkondi oli umbes 40 ja need olid seotud kmneks maakonnaks, mida juhtisid samuti vanemad. le-eestiline histunne-ti kokku vanemad ja peeti hiseid koosolekuid ja nupidamisi. vabadussja ajal histunne suurenes- ks sda ja ks hing. vabadussda lppes eestalste kaotusega. vga oluline oli prisorjuse kaotamine 19. sajandi esimesel poolel. sellele lisandus hoogne seltsiliikumine. eestlased ppisid koosolekut, protokolli ja arveraamatut pidama, magasiaida vilja le rehnungit pidama ja balloteerima. balloteerima- kuulikeste abil hletama. 20. sajandi alguseks oli eesti rahvas uueks iseseisvuseks kps. 24. veebruar 1918 Eesti sai iseseisvaks-kui bolevikud pealetungivate saksa vgede eest pgenesid, kuulutas pstekomitee rahvaste enesemramise iglusele tuginedes. prast pikki vaidlusi otsustati loobuda eeesti NSV iseseisvaks kuulutamise mttest ja taastada 1918. aastal rajatud ning 1940
ja arvutamist. Koolis loeti ka kuulsamate poeetide, eriti Homerose teoseid. Vaesemate perede pojad asusid peale algtdede selgekssaamist tle oma koduses majapidamises, rikkamad aga jtkasid eneseharimist. Veti muusikatunde, tantsutunde, sporditunde ja knekunstitunde. 18-20 eluaastani veetsid noormehed riigi kaitseteenistuses. Prast seda loeti neid tiskasvanuteks ja tieiguslikeks kodanikeks. Tdrukute haridus oli iga perekonna oma asi. Avalikke koole nende jaoks ei olnud. Tavaliselt ppisid nad kodus majapidamist ja ksitd. Antiik-Kreekast on prit mitmed saavatused,mis meid tnapevalgi mjutavad. Niteks terminid demokraatia ja filosoofia,mille thendused vivad tnapeval natuke erineda sellest,mida nad kunagi thendasid. Sparta on tnapeval meile tuntud fakti poolest, et seal visati "vrarenguga" imikud prast sndi kaljudelt surnuks. Seda nhtust on esinenud ka hiljem mnedes riikides,et nrgemad hukatakse. Hindamatu panuse tnapeva on andnud mitmed Vana-Kreeka poeedid
Sgilauas sai Erik peaaegu iga kord krvakiile ja muid lke papsilt halbade lauakommete vms eest. Koolis oli Erik poistekamba liider. Nad varastasid poistega poodidest plaate ja msid neid koolis kallimalt maha. hel korral jid nad vahele, sest hed olid kinud mitu korda samas poes varastamas. S aeti Eriku kaela ja Erik vahetas kooli. Seega pidi ta eemale kolima oma kodust ja papsist. Erik asus ppima koolis nimega Stjrnsberg. Selles koolis ppisid ainult poisid. Kui Erik Stjrnsbergi esimest korda lks, tutvustas kooli prefekt Bernhard talle kooli. Kool oli tegelikult ilus, seal oli bassein uhke spordivljak jne. Erik asus elama Kassiopeias, kus olid ainult reaalkooli pilased. Tema toakaaslaseks sai Pierre. Pierre oli veidike tsedam ja oli kohe nha, et ta polnud sportlane nagu seda oli Erik ise. Pierre oli klassi parim ppija. Erikule tundus see kool liiga hea, et olla tsi, sest paistis testi, et see kool on parim. Kuid tegelikult ta eksis
Uuralites.Votkinski oli vike maakoht, kus polnud teatrit ega ppeasutusi, kuid oli imeilus loodus ja rahvamuusika, mis mjutas tugevalt tulevast heliloojat. Suure perekonna soe hkkond kujundas Pjotri iseloomu. Suur mju oli ka prantslannast kasvatajal Fanny Durbachil. Tema isa, meinsener, oli tehase direktor. Esimesed muusikalised muljed on Taikovskil seotud lauludega, mida ta kuulis lapseplves oma emalt ja rahvamuusikutelt.Taikovski musikaalsus avaldus varakult. Taikovskite peres ppisid kik lapsed klaverimngu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tsisemalt.Pjotr Taikovski on ks romantismi esindav vene klassikalise smfoonia rajajaid ja nn pshhologilise suuna esindaja vene muusikas. Teda peetakse ka balleti kui tantsulis-muusikalise anri arendajaks. 1849. a. kolis pere Peterburgi. Kmneaastane Pjotr pandi igusteaduste kooli. Sellest "brokraatia taimelavast" oli vimalik saada vhe kasulikku. Eemalolek perest oli talle vga raske
Johannes Kappel (1855-1907) Aleksander Lte (1860-1948) Miina Hrma (1864-1941) Konstantin Trnpu (1865-1927) Heliloojate II plvkond (sndinud 1870-1890) 19.-20. sajandi vahetusel polnud Eestis veel vimalik saada krgemat muusikalist haridust ja lhim muusikakrgkool asus Peterburis. Heliloojad, kellest siin peatkis juttu tuleb, lksid Peterburi ppima eelkige mingit pilli (Tobias, Artur Kapp, Ldig, Saar, Sda orelit, Lemba klaverit, Eller viiulit, Kreek trombooni). Kompositsiooni ppisid nad teise erialana. Selle plvkonna heliloojad panid aluse professionaalse muusika kiirele arengule Eestis. Kui seni oli helilooming siin piirdunud peamiselt koorilauluga, siis 19.-20. sajandi vahetusel kirjutati vga erinevate anride esikteosed, suur osa neist Rudolf Tobiase poolt. Alates Tobiasest on meldud ka helikeele rahvuslikkusest - sellest, mille poolest eesti muusika viks teiste maade omast erineda ning kuidas seda saavutada. Rahvuslikkuse idee seostub eriti Mart Saare,
annaabi.ee 
