Maalikunst ja vaasid Maalikunst Vana-Kreekas oli väga populaarne tänapäevani pole säilinud mitte ühtki teost ei arhailisest ega klassikalisest ajajärgust Maalikunstist saame teada vaid kirjalike allikate vahendusel või varasemastest töödest inspireeritud koopiate vaatlemisel Vaasid Vaasid ei olnud mõeldud mitte lillede jaoks, nendes hoiti toiduõli ja vilja, veini ja vett. Vaaside valmistamine Kannud treiti valmis potikedral, siis kinnitati külge sangad.Esialgu kuivasid kannud väljas, siis läbisid eelpõletuse, misjärel asuti neid kaunistama.Lõpuks põletati kann uuesti Tuntuimad vaasi tüübid Hüdria - veekandmisnõu, millel on kolm sanga: kaht rõhtsat külgsanga kasutatakse kandmisel, suu ja kandilise õla vahel asuvat püstloodset kaelasanga aga valamisel. Amfora - kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja
maohammustustest; Hapi Niiluse jumal (Niilus - toitja isa); mees naise rindadega; Sobek - Niiluse jõgikonna jumal; krokodill; Kanoop - urn; sinna sisse pandi siseelundid (4 komplekti); Selkit skorpion-jumalanna; päästis skorpionihammustustest; Ammut - krokodilli lõuad & jõehobu ja lõvi; neelas kurjade surnute hingi; Ptah - käsitööjumal; "ujumismütsiga"; (osaliselt hauataguse elu jumal); tegi inimesed ja jumalad potikedral; Sehmet - sõjajumalanna; Nefertem - päikesejumal;elas lootoslilles; "pöialliisi";annetas inimestele taaselustumise võimaluse Num - jäärapäine; võis ka maailma ja inimesed teha,ent loomad kindlasti Heqet - Numi abikaasa; sünniabijumalanna; Skarabeus - päikesejumal; sõnnikumardikas; Bast - kass; seotud kuu ja päikesega; _________________________________________________________________ 1=Ülem-Egiptuse kroon: valge suhkrupea, Lõunakroon
ühtki teost ei arhailisest ega klassikalisest ajajärgust. Maalikunstist saame teada vaid kirjalike allikate vahendusel või varasemastest töödest inspireeritud koopiate vaatlemisel. Kreeka kunstist võib siiski mingi ettekujutuse saada säilinud keraamiliste vaaside järgi.Vaasid ei olnud mõeldud mitte lillede jaoks, vaid nendes hoiti toiduõli ja vilja, veini ja vett.Vastavalt otstarbele tehti kannud erineva kujuga.Kannud treiti valmis potikedral, siis kinnitati külge sangad.Esialgu kuivasid kannud väljas, siis läbisid eelpõletuse, misjärel asuti neid kaunistama. Lõpuks põletati kann uuesti. Kokku on loetud praeguseks umbes 40 erinevat vaasitüüpi. Tuntuimad : Hüdria - veekandmisnõu, millel on kolm sanga: kaht rõhtsat külgsanga kasutatakse kandmisel, suu ja kandilise õla vahel asuvat püstloodset kaelasanga aga valamisel. Amfora - kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm.
Korintlased leiutasid VII saj. lõpul uue laevatüübi trieeri, 3 sõudjatereaga kiire sõjalaeva, mis vahetas välja Homerose-aegse pentekonteeri (50 sõudjaga laeva). Korintlased olevat leiutanud ka ankru. Relvade valmistamine: Odaotsad ja mõõgad taoti rauast, kiivrid, turvistikud ja säärekaitsed tehti pronksist, kilbid tehti puust, kaeti nahaga ja löödi üle vasega. Keraamika. Valmistati katusekive ja savinõusid, lampe, terrakotat, kedervarsi. Vormiti käsitsi ringiaetaval potikedral, kuivatati ja põletati. Kiviraiumine: Pae, liivakivi ja marmori murdmine ja tahumine. Linnaehitus. Ülalinnas (akropolil) asusid tähtsamad templid, see oli kindlustatud, et pakkuda kaitset sõja ajal. All-linnas olid käsitööliste ja kaupmeeste majad, all-linna keskel väljak (agoraa), kus peeti turgu ja rahvakoosolekuid. Alles VI saj. hakati all-linnu müüridega ümbritsema. Umbes sel ajal hakatakse linnu süstemaatiliselt planeerima, kvartalid saavad
sümboliseerib kurjade jõudude võitlust maailma korra vastu, algab igal ööl otsast peale. Koidikul kehastab päikest kas skarabeus-jumal Khepri või kujutakse teda lapsena. Keskpäeval, teekonna haripunktis, on ta Ra, kes kannab peakohal päikeseratast. Õhtul läände kadudes esineb ta raugana või jäärapealise mehena, keda kutsutakse Atumiks. Inimese loomine Suurem osa egiptlastest uskus, et inimese loomisega sai hakkama jäär-jumal Khnum. Just tema olevat oma potikedral inimkehale kuju andnud. Eriti hoolikalt voolis ta välja tulevased vaaraod ning andis neile ka elujõu, mida nimetati ka. Jumalad Egiptlased austasid väga paljusid jumalaid (neid oli üle 700). Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi, paljude puhul oli tegu mõne pühaks peetud looma või linnu jumalustamisega. Ühtede jumalate tähtsus piirdus vaid kitsa alaga, teisi austati kogu Egiptuses. Jumalad võisid asuda kõikjal, kuid nad soovisid ka kindlaid varjupaiku,
lõpul uue laevatüübi trieeri, 3 sõudjatereaga kiire sõjalaeva, mis vahetas välja Homerose-aegse pentekonteeri (50 sõudjaga laeva). Korintlased olevat leiutanud ka ankru. Relvade valmistamine: Odaotsad ja mõõgad taoti rauast, kiivrid, turvistikud ja säärekaitsed tehti pronksist, kilbid tehti puust, kaeti nahaga ja löödi üle vasega. Keraamika. Valmistati katusekive ja savinõusid, lampe, terrakotat, kedervarsi. Vormiti käsitsi ringiaetaval potikedral, kuivatati ja põletati. Kiviraiumine: Pae, liivakivi ja marmori murdmine ja tahumine. Linnaehitus. Ülalinnas (akropolil) asusid tähtsamad templid, see oli kindlustatud, et pakkuda kaitset sõja ajal. All-linnas olid käsitööliste ja kaupmeeste majad, all-linna keskel väljak (agoraa), kus peeti turgu ja rahvakoosolekuid. Alles VI saj. hakati all-linnu müüridega ümbritsema. Umbes sel ajal
Kujunesid välja pottsepakeskused, õpiti tootma 50 eri savinõud, kõige tuntum oli amphora (suure pudeli kujuline, kahe sanga, tila, kaanega, kasutati igapäevaselt). Kõige suuremad, mis on leitud, on 185 liitrised, kõige väiksemad tavalised veinikannud. Savinõude tootmises saavutati antiikmaailma kõrgeim tase. Algul pidi savisegu sõtkuma, mis oli väga oluline. Nõud 9 valmistati potikedral, seejärel nad põletati ahjus, sealt tuli punast värvi nõu, mida hakati siis kaunistama. Kaunistamiseks oli 2 võimalust: · Punasepõhjaline nõu musta glasuurvärviga värviti kujud peale, seejärel lakiti ning põletati uuesti. · Mustapõhjaline nõu punasega figuurid jäeti värvimata, taust värviti mustaks. Kreeka kolonisatsioon. 7.-8. saj eKr tekkis Kreekas üleasustus, mille tulemuseks oli Kreeka kolonisatsioon
Korintlased leiutasid VII saj. lõpul uue laevatüübi trieeri, 3 sõudjatereaga kiire sõjalaeva, mis vahetas välja Homerose-aegse pentekonteeri (50 sõudjaga laeva). Korintlased olevat leiutanud ka ankru. Relvade valmistamine: Odaotsad ja mõõgad taoti rauast, kiivrid, turvistikud ja säärekaitsed tehti pronksist, kilbid tehti puust, kaeti nahaga ja löödi üle vasega. Keraamika. Valmistati katusekive ja savinõusid, lampe, terrakotat, kedervarsi. Vormiti käsitsi ringiaetaval potikedral, kuivatati ja põletati. Kiviraiumine: Pae, liivakivi ja marmori murdmine ja tahumine. Linnaehitus. Ülalinnas (akropolil) asusid tähtsamad templid, see oli kindlustatud, et pakkuda kaitset sõja ajal. All-linnas olid käsitööliste ja kaupmeeste majad, all-linna keskel väljak (agoraa), kus peeti turgu ja rahvakoosolekuid. Alles VI saj. hakati all-linnu müüridega ümbritsema. Umbes sel ajal hakatakse linnu süstemaatiliselt planeerima, kvartalid saavad
ja küige universumis asuva vormija. Asjaolu, et kreeklasid samastasid teda Hephaistosega, aga roomlased Vulkanosega, aitab meil suuresti tema atribuute mõista. Ptah oli see, kes viis koos Hnumiga ellu Thoti käsud universumi loomise osas. (Hnum/Hnemu iidne kultus oli Elefantine linnas. Arvatavasti oli Hnum predünastiliste egiptlaste jumal. Tema nimi tähendab "ehitajat" või "vormijat", ning just tema valmistas potikedral esimese inimese, tegi esimese muna, millest tuli päike, lõi jumalate kehad ja hoidis neid korras. Tema sümboliks oli lamedasarveline jäär. Tavaliselt kujutati teda jäärapealise mehena, kes kannab valget krooni, mõnikord ka ketast. Algselt ta oli jõejumal, keda peeti nagu Hapitki Niiluse ja iga-aastase üleujutuse jumalaks). Hnumi hooleks jäi loomade vormimine, samal ajal kui Ptahi ülesandeks oli maa ja taeva loomine. Ptah
annaabi.ee 
