Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010 ALALISVOOLUAHEL. 1.Töö eesmärk. Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 2.Töö vahendid. Alalisvooluahela stend,milliampermeeter,voltmeeter. 3.Töö teoreetilised alused. Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega j1 ja j2 (joon.1).Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool.Laengute ülekandmise tulemusena potensiaalid ühtlustuvad,väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab. Siin on välja toodud ahela elektriskeem koos mõõtepunktidega. Voolu säilitamiseks oleks vaja erimärgilised laengud jälle üksteisest uuesti eraldada,s.t.hoida juhi 3 otstel püsivat potensiaalide vahet
1. ALALISVOOLUAHEL 1.1. Töö eesmärk Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. Joonis 1. Alalisvooluahela stendi elektriskeem 1.2. Töövahendid Alalisvooluahela stend, milliampermeeter, voltmeeter. 1.3. Töö teoreetilised alused Juhis voolu tekitamine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega 1 ja 2 (Error: Reference source not found). Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool. Langude ülekandmise tulemusena potentsiaalid ühtlustuvad, väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab. Joonis 2. Voolu tekitamine juhis Voolu säilitamiseks oleks vaja erimärgilised laengud jälle üksteisest uuesti eraldada, s.t.hoida juhi 3 otstel püsivat potensiaalide vahet
Paljudel toiteplokkidel on lülitused, mis lubavad töötada tal ka madalamal pingel, tavaliselt näiteks 115 volti. Need lülitused võivad olla füüsilised lülitid toiteploki küljes, mida inimene peab kasutama, kuid ka elektroonilised. Kui toiteplok on lülitatud inimese poolt aga 115V peale ja ta lülitada 230V võrgu, hävitab see toiteploki sisemise elektroonika. Toiteplokid väljastavad erinevaid pingeid, näiteks 12V, 5V , 3.3V ja ka erinevate potensiaalidega. Tänapäeva toiteplokid on SMPS tüüpi toiteallikad, mis kasutavad ferrit südamikuga trafosi. Tegemist on efektiivsema muundamis meetodiga kui vanadel lineaarsetel toiteallikatel. +12V pinge on kasutuses mootoritega seadmete jaoks, tavaliselt CD/DVD lugeja või ventilaatorid. Samas kasutatakse teda tänapäeval väga palju ka graafika kaardi toitmiseks. Selle tõttu võib toiteplokk pea kõik oma potensiaalist panna +12V pinge väljundite peale. Ka HDD on siin otsas.
ALALISVOOLUAHEL. 1.Töö eesmärk. Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 2.Töö vahendid. Alalisvooluahela stend,milliampermeeter,voltmeeter. 3.Töö teoreetilised alused. Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega φ1 ja φ2 ( joonis 1 ).Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mōjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool. Laengute ülekandmise tulemusena potensiaalid ühtlustuvad,väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab. Joonis 1. Voolu säilitamiseks oleks vaja erimärgilised laengud jälle üksteisest uuesti eraldada, s.t.hoida juhi 3 otstel püsivat potensiaalide vahet
S ja p.) 180o side orbitaalide kattumine toimub aatomituui ühendaval sirgel. -side kattumine toimub aatomituumasid ühendavast sirgest eemal. Kaksikside on keemiline side, kus on ühinenud kaks elektronpaari. Esineb ja - side. Kolmikside keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Esineb üks ja kaks -sidet. Galvaanielement seadis, milles rediksreaktsioonide tulemusena vabaneva energia arvel (saadakse erinevate potensiaalidega elektroodide ühendamisel) tekib elektrivool keemiline energia muundub elektrienergiaks. Elektroodipotentsiaalid e redokspotentsiaal (E) elektronide üleminekule (oksüdatsiooniastme muutusele) vastav elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Anood poolus; redoksprotsessides toimub seal oksüdeerimine (elektronide loovutamine). E0 on väiksem.
1.1 Töö eesmärk. Potentsiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 10 Joonis 9. Alalisvooluahela stendi elektriskeem 1.2 Töö vahendid. Alalisvooluahela stend, milliampermeeter, voltmeeter. 1.3 Töö teoreetilised alused. Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega 1 ja 2 (Joonis 9). Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool. Laengute ülekandmise tulemusena potensiaalid ühtlustuvad,väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab. Joonis 10. Voolu tekkimine juhis Voolu säilitamiseks oleks vaja erimärgilised laengud jälle üksteisest uuesti eraldada, s.t.hoida juhi 3 otstel püsivat potensiaalide vahet
S ja p.) 180o side orbitaalide kattumine toimub aatomituui ühendaval sirgel. -side kattumine toimub aatomituumasid ühendavast sirgest eemal. Kaksikside on keemiline side, kus on ühinenud kaks elektronpaari. Esineb ja -side. Kolmikside keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Esineb üks ja kaks -sidet. 51. Galvaanielement seadis, milles rediksreaktsioonide tulemusena vabaneva energia arvel (saadakse erinevate potensiaalidega elektroodide ühendamisel) tekib elektrivool keemiline energia muundub elektrienergiaks. Elektroodipotentsiaalid e redokspotentsiaal (E) elektronide üleminekule (oksüdatsiooniastme muutusele) vastav elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Anood poolus; redoksprotsessides toimub seal oksüdeerimine (elektronide loovutamine). E0 on väiksem. Katood - +poolus; Redoksreaktsioonis toimub sellel redutseerumine (elektronide
S ja p.) 180o σ–side – orbitaalide kattumine toimub aatomituui ühendaval sirgel. Π-side – kattumine toimub aatomituumasid ühendavast sirgest eemal. Kaksikside – on keemiline side, kus on ühinenud kaks elektronpaari. Esineb σ– ja π-side. Kolmikside – keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Esineb üks σ– ja kaks π-sidet. 51. Galvaanielement – seadis, milles rediksreaktsioonide tulemusena vabaneva energia arvel (saadakse erinevate potensiaalidega elektroodide ühendamisel) tekib elektrivool – keemiline energia muundub elektrienergiaks. Elektroodipotentsiaalid e redokspotentsiaal (E) – elektronide üleminekule (oksüdatsiooniastme muutusele) vastav elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Anood – –poolus; redoksprotsessides toimub seal oksüdeerimine (elektronide loovutamine). E0 on väiksem. Katood - +poolus; Redoksreaktsioonis toimub sellel redutseerumine (elektronide
Seda põhjustab metallide termodünaamilise püsivuse puudumine meid ümbritsevas keskkonnas. Terase korrosioon niiskes keskkonnas on elekrokeemiline protsess, kus terase põhikomponent raud on anoodiks, katoodiks aga on tekkinud korrosioonigalvaanelemendis rauast positiivsema potentsiaaliga süsinik lahustununa rauas, vaba graniidina malmis või tsementiidina (FeC3) terases. (korrosioonigalvaaneelement - tekib erinevate potensiaalidega metallide kokkupuutel). Joonis: terase korrosiooni skeem niiskes keskkonnas Elektrokeemilise korrosiooni sisemõjuriteks on metalli koostis, struktuur, pinne olek, pinged, jms. Väliselt aga mõjutavad: keskkonna koostis, temperatuur, liikumiskiirus, rõhk, jms. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje Korrosioonitõrje kaitsepinnetega: elektrokeemilse korrosiooni tõrjeks kasutatakse metalli katmist antud keskkonnas korrosioonile vastupidavama metallpindega, oksiid- ja
võrdub loovutatud elektronide arvuga. Keerulistes redoksreaktsioonides tavaliselt esineb kolmanda komponendina vesi. Taoliste reaktsioonide tasakaalustamiseks on 2 meetodit – 1) otsene reaktsioonis osalevate elektronide bilansi koostamine ja 2) poolreaktsioonide meetod. Näit. Na dikromaadi taandamine vesinikperoksiidiga hapus keskkonnas. 2) Redokspotensiaalid ja reaktsiooni suund. Redoksreaktsiooni suund on määratud temas osalevate elementide elektrokeemiliste potensiaalidega (E), mis on standardelemendist ja antud elemendist koostatud elektrokeemilise elemendi (nn. galvaanilise elemendi) elektromotoorne jõud. Elektrokeemiline element koosneb kahest poolelemendist (neis mõlemis on üks konjugeeritud redokspaar), milledel toimuvad poolelementide reaktsioonid, näit Zn 2+ + 2e- Zn E = -0,763 27
annaabi.ee 
