See kehtib ka imikutele. 3 Närimiskumm kuni 2 tundi enne anesteesia induktsiooni (mõnede juhiste kohaselt ei tohiks üldse samal päeval nätsu närida). Täiskasvanutel: 2- 6 REEGEL 2 – selged vedelikud lõpetada 2h enne anesteesia induktsiooni 6 – minimaalne preoperatiivne paastumine 6h peale söömist (tahke toit, piim ja piima sisaldavad joogid). Vastunäidustuste puudumisel julgustada postoperatiivset suukaudset vedeliku tarbimise alustamist nii vara kui võimalik. Lastel: 2- 4- 6 REEGEL 2 – vee ja teiste selgete vedelike tarbimine lõpetada 2 h enne anesteesia induktsiooni 4 – rinnapiim 4 h enne anesteesia induktsiooni 6 – beebitoit, lehmapiim ja tahked toidud 6 h enne induktsiooni Suukaudseid vedelikke pakkuda, kui laps on täiesti ärkvel (vastunäidustuste puudumisel) Kui laps ei taha, ei pea teda sundima. Ravimid:
diagnoosimist, kondoomide propageerimist ja seksuaalse käitumise nõustamist. Uuringu tugevad ja nõrgad küljed Antud uuringus mittemeditsiinilised töötajad (kes viisid läbi HIV teste, jagasid küsimustikke ja nõustasid osalejaid) ei olnud teadlikud, millisesse gruppi uuritav kuulus (kas ümberlõigatud või ümberlõikamata rühma). Kasutatud kirurgilised manipulatsioonid viidi läbi parimas võimalikus keskkonnas, postoperatiivset haava kontrolli viidi läbi reglaarselt. Uuringus osalejad said tasuta meditsiinilist abi, neid nõustati seksuaalkäitumise osas, nad said tasuta kondoome, neid testiti sugulisel teel levinud haiguste osas ja osalejaid raviti kui nad olid naktunud bakteriaalsetesse infektsioonidesse. Antud uuring otsis ka põhjuslikku seost HIV nakkuse ja meeste ümberlõikamise kohta (biloogilised uuringud).Uuring keskendus nii jälgimisele, vaatlusele kui bioloogilise info
kergesti lokaliseeritav ja see vaheldub vastavalt liigutustele ja koormusele. · Vistseraalne valu - tuleneb suurematest kehaõõnsustest ning on raskesti lokaliseeritav patsiendi poolt. Vistseraalse patoloogia puhul on samuti olemas kindlad valupiirkonnad. Neuropaatiline valu Neuropaatiline valu tekib närvisüsteemis eneses; perifeersetes närvides, ajus ja seljaajus. Neuropaatiline valu on oma iseloomult põletav või lõikav. Postoperatiivne valu Ägedat postoperatiivset valu võib defineerida kui valu, mis on kirurgilisel haigel olemasoleva haiguse, kirurgilise protseduuri (dreenid, rinnaku- või nasogastraalsondid) või haigusega seotud põhjuste tõttu. Valu põhjused peale operatsiooni Postoperatiivse valu puhul on valu põhjuseks operatsioon. Postoperatiivse valutustamise eesmärgiks on vähendada või kõrvaldada valu ja ebamugavus minimaalsete kõrvaltoimetega nii odavalt kui võimalik. Postoperatiivne valu
postoperatiivse perioodi kulgu PREOPERATIIVSED ÕENDUSPROBLEEMID 1. Hirm ja ärevus seoses kirurgilise vahelesegamisega ja mitteteadaolevate tulemustega Haiged tunnevad hirmu eelseisva operatsiooni ees. See on väga loomulik inimlik reaktsioon ning mõne inimese hirm ja ärevus on suurem kui teisel. Seda mõjutavad ka inimese stressitaluvus, tema vaimne seisund, eelarvamused anesteesia ja operatsiooni suhtes ning eelnevad kogemused. Haiged kardavad ka postoperatiivset valu, anesteesiat, komplikatsioone, surma, vähkkasvajaid, organi kaotust, teadvusetust ja kontrolli kaotamist oma eksistentsi üle. Haige hirmud võivad olla väga varieeruvad ja selleks, et patsient saaks ennast avada on vajalik usaldusliku suhte loomine. Patsientide võivad oma hirmu väljendada tavapäratu käitumisega, olles väga endassetõmbunud või sõnaaher, abitu, sõjakas, põiklev, nutune, abitu, desorienteeritud
leevendavad hirmu ja ärevust (Nigussie jt 2014). 5)Selgitan patsiendile postoperatiivset valuravi ning selle tõhusust valu ennetamisel (Ortiz jt 2013). Postoperatiivne õendusplaan Õendusprobleem Diagnoos Eesmärk Tegevus Hinnang
Patsient istub voodi serval või on voodis selili (võib olla ka külje peal), põlved on kõverdatud, kõhulihase lõdvestatud. Patsient paneb käed külgedele kõhu keskosas ja hingab läbi nina sügavalt sisse – diafragma peab tõusma üles. Väljahingamine peab toimuma suu kaudu, sellel ajal kõhulihased kontraheeruvad ja kogu õhk pressitakse välja. Patsient peaks sellist hingamisharjutust tegema 5 – 10 minutit igas tunnis, et vältida postoperatiivset pneumooniat ja kopsu atelektaasi aspireerimine tagada takistusteta kopsude ventilatsioon; sekreedivabad hingamisteed; hoida ära hingamisteede infitseerumine. Üks aspiratsioon vältab 10-15 sek (hüpoksiaoht) 11.Patsiendi monitooring invasiivne (veresoonesisene) haige monitooring CVP -tsentraalse veeni rõhu mõõtmine – südame parema vatsakese täitumisrõhu jälgimine, hüpovoleemia konstateerimine. Norm on 4-8 mmHg PAP -kopsuarteri rõhk – näitab südame
annaabi.ee 
