harduses ja samas pöörata tahtmistega. Oma loominguga võitleb Jürgen nii vormilise kui ka vaimse stambi vastu. Esialgu küll läbinähtavalt, seega populaarsena, aga mis edasi tuleb, näitab luuletaja saatus. Oleks (on küll paha poiss ja olemata asi) luulesõbralikum aeg, siis müüdaks "Sonetid" vähemalt tiraaiga 3000 4000 päris kiirelt läbi. Mingis mõttes pole Rooste esikteos sugugi moodne, hoolimata nimetatud intertekstuaalsusest pole siin postmodernsuse hõngugi, sest tekstide ehitamist või miksimist nagu Sven Kivisildnik või Aare Pilv ta ei harrasta, ning lisaks kõigele on luuletustel olemas puändikus (varieeruvalt varjutatud). Kuigi vahel keeleliselt omapäratsev, on ta siiski tunde- ja mitte sõnamaag. Inimlikuimad ja mõistetavaimad asjad on murtud värsiridadeks, mis haaravad lugeja jäägitult. Tegu on isikliku elu kerge kõverpeegeldamisega fantaasia piirini. Kas "Sonetid" eesti kirjanduses midagi muudavad
Kumb neist sisaldab rohkem sisepingeid? Modernne moistus kinnitab, et teadmine on kindel, objektiivne ja hea. Modernses maailmas hinnatakse nahtusi ratsionaalsuse ja moistuslike kriteeriumide alusel. Modernne maailm usub progressi ja on optimistlik, selle optimismi aluseks on teadus ja haridus. Keskne on ka indiviid ja indiviidi vabadus. Tode on leitav, teadmine on inimmoistusele ligipaasetav. Postmodernsust iseloomustab originaalsuse ja ajaloolise toe ning standardite kadumine. Nii on ka postmodernsuse suhtumine ambivalentne: on nii neid, kes moistavad hukka postmodernsuse kui tuhjuse ja pealiskaudsuse taastootmist, kui ka neid, kes naevad postmodernsuses elitaristlikest hierarhiatest vabanemist. Samas tuleb meeles pidada ka seda, et postmodernsus kui diskursus on juba iseenesest fragmentaarne ja murtud. Postmodernsus toob esile iroonia, lohestumise, erinevuse, pidevusetuse, mangulisuse, paroodia, huperreaalsuse ja simulatsiooni ideed.Ideede paljusus aga tekitab paratamatult ideede vahelisi
kujundite kaudu vormist ja representeerimisest tulenev kallutatus, kus teated on kodeeritud või kodeerimata - -fotod teadete sisu- tarbimiskontekst - saatja-vastuvõtja- postmodernsuse idee köidab meid sellepärast, et see aitab ühendada mitmeid veenvaid arusaamu meedia arengust ja väljendab põhilist meedia loogikat, postmodernsus tundub ka sõnana sobivat, sest see ühendab endas erinevaid sotsiaalsed muutused. Väljaspool neid .tendentse on postmodernsusel vähe olemuslikku sisu ja kindlat sisemist tähendust
n Kommunikatsiooniviiside teisenemine nii isikute, kaupade kui teabe osas n Linnastumine: suurlinnad, linna ja maa suhete muutus, linliku eluviisi muutus n Standardhariduse ja kirjaoskuse levik n Kultuuritööstuse teke: kunstitooteid valmistatakse ja tähendusi luuakse kasumisoovist lähtudes n Demokratiseerumine: poliitilise osaluse laienemine, uued poliitilised institutsioonid ja legitimeerimisviisid Postmodernsuse põhiarengud n Kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, tarbijalikkus, meediaküllastus, keskklassi uued ametid, isikliku ja kollektiivse identiteedi hägustumine, rõhk stiilile, stiilide paljusus, segadused aja ja ruumiga n Riik kaotab positsiooni rohujuuretasandile: nõupidamised, sotsiaalsus, habitaatide konkurents, enesekujundamine n Inimtegevuse põhimotiveerijana asendub tootmine tarbimisega.
muudab vaataja passiivseks ning määrab ette ära need struktuurid, kuidas maailmaga suheldakse: vaatemäng "seletab ja kaunistab" fetisistlikus vormis seda, mida ühiskond ei suuda pakkuda. Ent kui Debord ja tema situatsionistidest liitlased kritiseerisid toonast arhitektuuri ja linnaehitust peamiselt selle ühetaolise elamuehituse ning teiselt poolt keskkonna turistlikule pilgule allutamise pärast ja kohtade ühetaoliseks muutmise pärast, siis postmodernsuse tingimustes on see loogika ümber pööratud: ikoonilised hooned on need, mis seisavad fetisite rollis ja "seletavad ja kaunistavad" seda, mida ei suudeta päriselt anda. Pärast Guggenheimi 21 muuseumi filiaali rajamist Frank Gehry projekti järgi Baskimaa tööstuslinna Bilbaosse 1997. aastal ning seda saatnud majanduslikku edu,
Tema eeskujudeks on Adorno, Walter Benjamin, Herbert Marcuse.Tema kultuurianalüüsialuseks on marksistlik teooria.Marxi ja Engelsi ühiskonnafilosoofia aluseks on idee, et igasugune kultuuriline käitumine on otseselt mõjutatud vastava ajastu majanduslik- poliitilstest tootmissuhetest.Kunstiteos ja üldisemalt kogu kultuuriline käitumine sisaldab valitsevate klassideideoloogiat ning hoiakut.Kultuuritekst on seega sotsiaalse teadmise ja informatsiooni allikas.Jameson tuletab postmodernsuse mõiste majanduslikest ja ühiskondlikest protsessidest lähtuvalt.Ta seostab majanduslikku arengut mingit tüüpi kultuuriga . Industriaal ühiskond+modernistlik kultuur Postmodernistlik industriaal ühiskond + posmodernistlik kultuur.Müüakse elustiili inimesele, kes pole välja kujunenud Jamesoni kolmeastmeline kultuuriteooria: Realismiajastu, mil domineerivad kodanliku klassi hoiakud, maailma
annaabi.ee 
