kirjeldada. Sellise eristuse järgi ei ole modernism ja postmodernism tegelikult mitte erinevad kirjandusajaloolised epohhid, vaid ühe ja sama kirjandusliku taotluse kaks külge. Postmodernismi võime leida juba modernismi algusaegade teostest (näiteks Luigi Pirandello näidend „Kuus tegelast autorit otsimas“). 20. sajandi teise poole eesti kirjaniku Mati Undi romaanid on ühtaegu nii modernistlikud kui postmodernistlikud. Jean-François Lyotard’i järgi postmodernistlikkus tunnetuslikus (kuigi mitte ajalises) mõttes isegi eelneb modernistlikkusele.
rahvalaule. Taustal näidati fotosid. Siberis olnute kannatused toodi sel viisil avalikkuse ette, eesmärgiks oli aga anda küüditatutele tagasi nende hea nimi ja au. Sama suunda jätkeas Karusoo 90-ndail Draamateatris tehtud lavastustega ,,Kured läinud, kurjad ilmad" ning ,,Küüdipoisid". Esimese aluseks oli elulugude kogumisvõistlusele laekunud lood armastusest. 19. Mati Unt kui postmodernistlik lavastaja: milles avaldub tema rezii postmodernistlikkus, tooge näiteid lavastustest. Reziioskusi kogus Unt Kaareln Irdi assistendina, kuid olulisemaks sai koostöö Hermaküla ja Toomingaga. Koos nendega kuulus U 60 70 legendaarse teatrimurrangu tuumikusse. Ta oli Hermaküla trupi liige ideede genereerija ja otsingute osaline. Tartu-aeg lõppes Undil dramaatiliselt ning ta lahkus sealt. Esimesed 10 aastat töötas Unt peamiselt väikeses mõõtkavas: eelistas väikest lava, väikest truppi ja lühikesi etendusi
Taustal näidati fotosid. Siberis olnute kannatused toodi sel viisil avalikkuse ette, eesmärgiks oli aga anda küüditatutele tagasi nende hea nimi ja au. Sama suunda jätkeas Karusoo 90-ndail Draamateatris tehtud lavastustega ,,Kured läinud, kurjad ilmad" ning ,,Küüdipoisid". Esimese aluseks oli elulugude kogumisvõistlusele laekunud lood armastusest. 19.Mati Unt kui postmodernistlik lavastaja: milles avaldub tema rezii postmodernistlikkus, tooge näiteid lavastustest. Ta viis edasi 1960. - 70. aastate modernistliku metafooriteatri traditsiooni, kasutades samalaadseid stiiliprintsiipe ja vormivõtteid, mis aga murduvad läbi postmodernse maailmataju ja mõtteviisi prisma. Ta oli äärmiselt ajatundlik. Tema teatrimõistmist mõjutasid Antonin Artaud, kaudsemalt Bertolt Brecht, samuti oli ta kodus sajandilõpu avangardses teatrimõttes. Ta rõhutas lavakunsti
1930. ,,Azorin``, ,,El Greco`` huumor pluss metafoor võrdub gregeriia. 30.11.10 Barca ,,Canciones``, ,,El primer romancero gitano`` 1928. ,,La casada infiel`` luulekogu ,,Poeta en Nueva York`` esimese maailmasõja järel algab vabavärss, mis jätkub sürrealsimis ja järjest kinnistub. Ignacio Sanchez Mejias ,,Divan(luulekogu) del Tamerit`` 1940 7.12.10 ultraism on ühendatav imagismiga, creacionism on ühendatud futurismi ja osalt ka sürrealismiga. Metapoeesia hispaania postmodernistlikkus luules. Kuluralistlikku kallakut esindavad nii mõnedki 27` põlvkonna esindajad. Ruben Dario Vallejo peamine uudsus oli erinevate tasandite ootamatu põimimine. Puhtakujuline metapoeesia. Kõrvuti vabavärsiga harrastas klassikalisi vorme. Vicente Aleixandre sünd. 1898. loomingu alguses ekspressionistlik sürrealistlik kallak. ,,Pasion de la tierra`` 1935. alateadvuse abil metafooride ja kujundite loomine. ,,Espadas como labios`` 1942. vabavärsilised luuletused, pikk vabavärss
käsitlusega. Kuid ikkagi ei saa olla kindel, et ka füüsikat ei oota tulevikus mingid drastilised muutused. Teadusfilosoofia või teaduse metodoloogia ei aita teadlasi kuidagi." Kuid ideoloogia, mis ei ole kooskõlas teadusega ja õigustab pseudoteadusi, tuleb muidugi selle abil võidelda. Tänapäeval heidab teadusfilosoofia kõrvale maailma objektiivsuse käsitluse. Järelikult käsitleb teadusfilosoofia üha enam maailma just postmodernistlikkus laadis. Postmodernistid pooldavad just 60 maailma loomist läbi meie enda loodud käsitluste. Postmodernistide arusaamad teadmistest põhinevad kahel eeldusel. Üheks eelduseks on see, et reaalsusest tehtavad tõlgendused ei ole objektiivselt tõesed, kuid need on siiski kasulikud. Teiseks eelduseks on muidugi see, et reaalsusest väljapoole minna ei ole paraku võimalik. Nendest kahest eeldusest järeldubki see, et neid teooriaid
käsitlusega. Kuid ikkagi ei saa olla kindel, et ka füüsikat ei oota tulevikus mingid drastilised muutused. Teadusfilosoofia või teaduse metodoloogia ei aita teadlasi kuidagi." Kuid ideoloogia, mis ei ole kooskõlas teadusega ja õigustab pseudoteadusi, tuleb muidugi selle abil võidelda. Tänapäeval heidab teadusfilosoofia kõrvale maailma objektiivsuse käsitluse. Järelikult käsitleb teadusfilosoofia üha enam maailma just postmodernistlikkus laadis. Postmodernistid pooldavad just 57 maailma loomist läbi meie enda loodud käsitluste. Postmodernistide arusaamad teadmistest põhinevad kahel eeldusel. Üheks eelduseks on see, et reaalsusest tehtavad tõlgendused ei ole objektiivselt tõesed, kuid need on siiski kasulikud. Teiseks eelduseks on muidugi see, et reaalsusest väljapoole minna ei ole paraku võimalik. Nendest kahest eeldusest järeldubki see, et neid teooriaid
käsitlusega. Kuid ikkagi ei saa olla kindel, et ka füüsikat ei oota tulevikus mingid drastilised muutused. Teadusfilosoofia või teaduse metodoloogia ei aita teadlasi kuidagi.“ Kuid ideoloogia, mis ei ole kooskõlas teadusega ja õigustab pseudoteadusi, tuleb muidugi selle abil võidelda. Tänapäeval heidab teadusfilosoofia kõrvale maailma objektiivsuse käsitluse. Järelikult käsitleb teadusfilosoofia üha enam maailma just postmodernistlikkus laadis. Postmodernistid pooldavad just maailma loomist läbi meie enda loodud käsitluste. Postmodernistide arusaamad teadmistest põhinevad kahel eeldusel. Üheks eelduseks on see, et reaalsusest tehtavad tõlgendused ei ole objektiivselt tõesed, kuid need on siiski kasulikud. Teiseks eelduseks on muidugi see, et reaalsusest väljapoole minna ei ole paraku võimalik. Nendest kahest eeldusest järeldubki see, et neid teooriaid ei ole võimalik „mõõta välise maailmaga“
annaabi.ee 
