ainult neis kauplustes, kus müügil kallid tooted. Kui mina sisenen poodi ning märkan, et müüja mind sõnagi lausumata jälgib, tunnen end ebamugavalt ning lahkun. Juhul, kui teenindaja üldse välja ei tee, võin ma vajalikke tarbeid üldse mitte leida või vastupidi kui kaupu hakatakse peale suruma, pakutakse võib-olla selliseid asju, mille vastu huvi võib sajaprotsendiliselt puududa. Erinevates asutustes on isemoodi teenindus. Ma ei kurdaks pankade, postkontorite ega näiteks piletikassade üle sealne teenindus on korrektne ning veatu. Loomulikult peab klient ise ka omalt poolt midagi andma olema viisakas ning teadma täpselt, mille tarvis ta asutusse pöördub, siis on ka teenindaja abivalmis ning suhtlemisaldis. Kuid millist teenindust siiski mina noore kliendina? Esmalt kauplustes sisenedes poodi on viisakas esmalt teretada ning pean ka õigeks seda, kui müüja küsib, kas ta kuidagi aidata saab. Minu arvates on see täiesti loogiliselt
Isiklikult ma seda asja nii mustades värvides ei vaataks, kuna töökohti peab ju kuskilt tulema, et inimesed saaksin elatada ennast ja lähedasi. Samas on vaatenurk ebameeldiv ja hirmutav. Sellele kõigele annab juurde mõtteainet, meie riigi haldusreform ehk linnade tähtsuse tõstmine ja maaelu väljasuretamine. Hetkel tundub, Eesti riik tegevat kõik selleks, et võimalikult suur osa rahvastikust elaks linnas. Saavutada tahetakse seda, ühistranspordi vähendamisega, postkontorite ja pangakontorite sulgemisega. Elamine maal on kujunenud kallimaks kui linnas ja raha teenimise võimalused tehtud pea olematuks. Linnastumine on ju Eestis üks aktuaalne teema ja seda võib nimetada ka orjade ja orjapidajate kokku viimiseks. Sama juhtus ka pea 2000 aastat tagasi Vanas- Roomas ning seda loetakse ka üheks riigi langemise põhjuseks. Siin kohal peaks mainima, et see on nii olnud läbi ajaloo, tööstuslinnakud erinevates riikides. Saksamaal tõmbas Hitler nendele
müügikoolitused ja treeningud, meeskonnatöö koolitused ja stressi vältimiseks enesejuhtimiskoolitused ning näiteks spaade külastused. (Merkuljeva, T. Postimees, [ http://www.heateenindus.ee/?431] 01.10.08 ) Tehnoloogia arenedes vahetatakse välja inimene masina vastu. Juba lähitulevikus planeeritakse Eestis kasutusele võtta mõned tehnoloogia viimased leiutised. Eesti Arengufondi esimene investeering läks iseteeninduslike postkontorite tehnoloogiat ja võrku arendavasse firmasse. Smartpost teenindab kulleritest ja iseteeninduslikest pakiautomaatidest koosneva logistikavõrgu kaudu valdavalt postimüügikataloogide ja internetipoodide kliente. Kauba tellinud kliendile saadetakse SMSi teel kood. Selle sisestamisel pakiterminali puutetundliku ekraani kaudu avatakse automaatselt kapi uks ning klient saab kauba kätte. Lisaks kiirteavitusele kauba saabumisest, väheneb ajakulu
1. SMARTPOST SmartPOST on logistikaettevõte, mis tegeleb internetikaubamajade ja postimüügikataloogide klientidele tellitud kaupade kohaletoimetamisega. Samuti võimaldab SmartPOST inimestel ja ettevõtetel pakke saata kõikjale Eestis. SmartPOST kasutab selleks üle Eesti kaubanduskeskustes asuvaid ,,iseteeninduslikke postkontoreid" ehk pakiautomaate. SmartPOST on ka tehnoloogiaettevõte, mis tegeleb iseteeninduslike postkontorite seadmete ja tarkvara arendamise ja tootmisega. SmartPOSTI missiooniks on muuta internetikaubamajadest ja postimüügikataloogidest tellitud kaupade kättesaatmine ning pakkide saatmine võimalikult kiireks, mugavaks ja soodsaks (2). 1.1 SmartPOST - moodsaim, mugavaim ja soodsaim pakkide saatmine ja kättesaamine · SmartPOSTi pakiautomaat on ,,iseteeninduslik postkontor".
teatud reeglite järgi ümbrikusse. Ümbrikule tuleb teatud reeglite järgi peale kirjutada aadress, siis on võimalik postiteenust pakkuval süsteemil kiri kohale toimetada. See, mismoodi kirju edasi toimetatakse pole tähtis. Tähtis on see, et kiri jõuaks kohale ja postisüsteem näiteks ütleb, et kiri on kahe päeva jooksul kohal. See tähendab, et postisüsteem on sõltumatu sellest mismoodi kirja kirjutatakse. Järgmine tase selles süsteemis on postkontorite süsteem. Postkontorit ei huvita, mis selle ümbriku sees on, välja arvatud siis kui on kahtlus, et seal on keelatud asju sees. Postkontoris võtakse kirjad, kus on aadressid peal ja seal sorteeritakse erinevatesse sihtpunktidesse minevad kirjad. See kuidas neid kirju sorteeritakse ei ole tähtis. Sisendiks on kiri ja väljundiks on postikott kirjadega. Postkontorid on omavahel kokkuleppinud, et kirjad pannakse kottidesse ja kottide peale on kirjutatud kindla postkontori aadress
Teisel pool on ka postkast – postkastist leian oma nimega kirja. Postkastid on liidesepunktid. Aadressi kirjutamine korrektselt - KINDLAD REEGLID et liidesele ligi pääseda. Pean leidma keele, millest vastuvõtja ka aru saab. Korrektne keel kuidas kirjutada („jou“ „lugupeetud“ jne) ehk kahe vahel on kokku lepitud reeglistik, kuidas kirjutatakse ehk PROTOKOLL (käitumisreeglistik). Järgmine kiht mis on ülemisele kihile nähtamatu on postkontorite süsteem (liides) – et võta kiri ja järgi vaadata millisele aadressile ta läheb (kõik pärnu kirjad sorteerime kokku ja paneme postikotti. Postikotil peab olema aadress peal. Kui on vahepostkontor (näiteks peapostkontor on igas linnas). See on marsruutimine. Kuidas sorteeritakse kirju? Kas automaatne või mõni inimene, kirja kirjutaja jaoks on savi, ta nkn ei tea. Ehk ühte kihti ei huvita kuidas teine kiht toimib!! (postkontoreid ei huvita mis keeles ma oma kirja kirjutasin)
annaabi.ee 
