ja vaesetele R nagu Recovery (taastumine) majandusele, normaalsele tasmele tagasi R nagu Reform finatssüsteemis, et kriis ei korduks Kehtestati hinnad, palga- miinimum ja tootmismäärad Parandati tööandja ja töölise vahelisi suhteid Loodi juurde riiklikud hädaabitööd Riiklik metsaistutus Võimalus töötada suurtel ehitusprojektidel Teed, sillad, tammid parandati ja uuendati Hulgaliselt ehitati uusi koole, haiglaid, raamatukogusid, postkontoreid ja mänguväljakuid, et suurendada elanikkonda Lapsed kooliõues Inimesed olid saanud omale jälle vabad võimalused Lapsed, kes enne ema töid olid kohustatud tegema.. ..said nüüd võimaluse emaga aega veeta Migrandid, kes olid kodud kaotanud ja telkides elasid.. Said nüüd võimaluse omale enda kodu ehitada Inimesed said üle pika aja naeratada jälle..
rohkem toitu. Siit võibki öelda, et hankima ja muretsema on üks ja sama väljend. Aga praeguse kirjandi teemaks on ,,Eestimaa rõõmud ja mured". Eestis on palju asju, mis vajaks parandamist. Sõiduteed ei ole eriti korras, võiks hakata neid rohkem parandama. Kui on halvad sõiduteed, on rohkem avariisid. Talv Eestis võib ka anda põhjust muretsemiseks, on vaja varuda küttepuid ja toitu, et elaks külma talve üle. Maal on elu raske. Suletakse koole, postkontoreid, poode. Inimesed lähevad linna, et paremat elu ja tööd otsida. Nii võib paari aasta pärast korralikust tööjõust puudu jääda. Paljud lähevad hoopis välismaale. Eestist rändab inimesi välja päris palju. Mõned lähevad kergemat ja huvitavamat elu otsima, aga mõnel pole teist väljapääsu. Millestki on ju vaja elada. Eestis on majanduslik ebavõrdsus, mõned saavad liiga vähe palka, kuigi peaksid saama rohkem ja mõned vähesed saavad liiga palju palka
Loodava süsteemi riistvaranõudeks on PC-tüüpi arvuti, mille operatsioonisüsteemiks oleks Windows 95 või uuem versioon ja kus töötaks programm EXSYS. 2.2 Funktsioonid Ekspertsüsteemi funktsioonid on: 1. Kasutajale erinevate teemade (vastusevariantide) kuvamine. 2. Kasutaja poolt tehtud valikute mälus hoidmine. 3. Vastavalt kasutaja tehtud valikutele võimalike vastusevariantide reastamine. 4. Valikute kuvamine. 2.3 Kasutajad Ekspertsüsteemi kasutajatena näen esialgu postkontoreid, kust palju inimesi on harjunud oma ajalehti/ajakirju tellima. Hiljem, kui süsteem on seotud andmebaasiga ja välja pandud Internetti, saaksid kliendid (ajakirjade tellijad) ise süsteemi kasutada. RULES: ---------------------------------------- RULE NUMBER: 1 IF: Ajakiri peab ilmuma vähemalt kord nädalas Jah THEN: Kroonika - Confidence=10 ELSE: Kroonika - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 2 IF:
Cleveroni firma ehk Eestis SmartPOSTI, teele saata või kätte saada. 1. SMARTPOST SmartPOST on logistikaettevõte, mis tegeleb internetikaubamajade ja postimüügikataloogide klientidele tellitud kaupade kohaletoimetamisega. Samuti võimaldab SmartPOST inimestel ja ettevõtetel pakke saata kõikjale Eestis. SmartPOST kasutab selleks üle Eesti kaubanduskeskustes asuvaid ,,iseteeninduslikke postkontoreid" ehk pakiautomaate. SmartPOST on ka tehnoloogiaettevõte, mis tegeleb iseteeninduslike postkontorite seadmete ja tarkvara arendamise ja tootmisega. SmartPOSTI missiooniks on muuta internetikaubamajadest ja postimüügikataloogidest tellitud kaupade kättesaatmine ning pakkide saatmine võimalikult kiireks, mugavaks ja soodsaks (2). 1.1 SmartPOST - moodsaim, mugavaim ja soodsaim pakkide saatmine ja kättesaamine
Loodava süsteemi riistvaranõudeks on PC-tüüpi arvuti, mille operatsioonisüsteemiks oleks Windows 95 või uuem versioon ja kus töötaks programm CLIPS. 1.2 Funktsioonid Ekspertsüsteemi funktsioonid on: 1. Kasutajale erinevate küsimuste (vastusevariantide) kuvamine. 2. Kasutaja poolt tehtud valikute mälus hoidmine. 3. Vastavalt kasutaja tehtud valikutele võimalike vastusevariantide reastamine. 4. Valikute kuvamine. 1.3 Kasutajad Ekspertsüsteemi kasutajatena näen esialgu postkontoreid, kust palju inimesi on harjunud oma ajalehti/ajakirju tellima. Hiljem, kui süsteem on seotud andmebaasiga ja välja pandud Internetti, saaksid kliendid (ajakirjade tellijad) ise süsteemi kasutada. 3 1.4 Reeglid CLIPS> (ppdeffacts knowledge-base) (deffacts MAIN::knowledge-base (goal is type.ajakiri) (legalanswers are jah ei) (rule (if värviline is jah) (then superphylum is värviline))
projektide jaoks kasutavad, linnas või maal, on inimeste poolt kasutusel olevad kohad. Nad ei tee kunagi ühtegi projekti, mis oleks inimtühjas või maha jäetud kohas. Isegi Mastaba, Abu Dhabi kõrbes, ei ole tühjusesse planeeritud projekt, selle kõrval asub kiirtee. Kõikide projektide kohad on valitud nii, et inimesed neid näeksid. Nad on planeeritud sinna, kus inimesed elavad. Inimesed kasutavad ruumi--maju, kirikuid, postkontoreid, monumente. Kõik projektid on tehtud kohtades, kus inimesed kasutavad ruumi. Ruum, mida nad kasutavad on inimeste jaoks juba mingi eesmärgiga kasutusel. Kunsnike paar tuleb kohale, teeb oma projekti ja laenab seda ruumi lühikese perioodi jooksul. Inimesed oma suhtumisega enne projekti elluviimist ja projekti käigus rikastavad seda, nende jaoks on see ruum hoopis teise tähedndusega ja kunstnikel on seda väga huvitav jälgida, mida
kaduma läinud hobune. Aastas avaldati nii Riias kui Tallinnas 60-70 erinevat patenti, mis trükiti, et jätkuks laiali saatmiseks vähemalt üks igasse kihelkonda. Patendid viidi lähimasse postijaama, kuhu need jäid seniks, kuni mööduv mõisnik pastor või mõni teine isik nad kaasa võttis ja edasi toimetas. Kindralkuberner George Browne kehtestas, et iga kihelkonna esindaja pidi kaks korda nädalas tooma posti kohale. Postkontoreid pidasid ülal linnad. Postiveo tariifid ja reisijate sõiduhinnad olid riiklikult kindlaks määratud ning rüütelkondadel polnud õigust neid suurendada. Iga rakendatud hobuse kohta tuli maksta 12 kopikat kümneverstase sõidu eest, kuid 1732. a tuli maksta 24 kopikat. Sõiduaeg sõltus teeoludest kui ka postihobuste vahetamise kiirusest. Peterburi-Riia postiteel, ühest postijaamast teise jõudmiseks kulub 5-6 tundi.
mis on ülemisele kihile nähtamatu on postkontorite süsteem (liides) – et võta kiri ja järgi vaadata millisele aadressile ta läheb (kõik pärnu kirjad sorteerime kokku ja paneme postikotti. Postikotil peab olema aadress peal. Kui on vahepostkontor (näiteks peapostkontor on igas linnas). See on marsruutimine. Kuidas sorteeritakse kirju? Kas automaatne või mõni inimene, kirja kirjutaja jaoks on savi, ta nkn ei tea. Ehk ühte kihti ei huvita kuidas teine kiht toimib!! (postkontoreid ei huvita mis keeles ma oma kirja kirjutasin). Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile! Füüsiline andmeedastus – autod, lennukid, laevad jne. - Postisüsteem on mitmekihiline arhitektuur. Ülevalt alla toimub füüsiline liikumine. Horisontaalselt on protokoll, ehk kuidas omavahel suheldakse. Mitmed võrgukommunikatsiooni põhimõtted toimivad täpselt samamoodi nagu meie igapäeva elu kommunikatsioonis. Kui me võtame näiteks postisüsteemi, siis täpselt nagu ühes