• “Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel käesoleva aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) • Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul Eesti keele päritolu Läänemeresoome hõimukeeled • Idarühm > karjala, vepsa, isuri, idasoome • Põhjarühm > edelasoome, häme • Lõunarühm > eesti, lõunaeesti, liivi, vadja Eesti keele ajaloo põhietapid • Varajase läänemeresoome keele keskmurded (1500−1000 e.m.a) • Lõunaeesti hõimukeel (1000−600 e.m.a) • Hilise läänemeresoome keele lõunamurded (500−250 e.m.a)
Parva (1622) keelest" (1938). Koos A. R. Cederbergiga on A. Saareste avaldanud kogumiku "Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi" III (1927; 19291931). Professor Julius Mägiste põhjalikke käsitlusi vanade tekstide sõnavara ja grammatika kohta. Lõpetamata jäänud eesti vana kirjakeele sõnaraamat (628 + 107 lk, käsikirja koopia olemas TÜ vana kirjakeele uurimisrühmas). Vana kirjakeele andmeid kasutab etümoloogilistes artiklites. Käsitlus "Possessiivsufiksite rudimentidest eestis, eriti vana eesti kirjakeele (1520--1739) adverbides ja muudes partiklites" (välja antud 2000). Grammatikaalaseid artikleid: "Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest" (1936). Professor Mihkel Toomse käsitlus 1739. a piibli vokaalide kvantiteedi märkimise traditsiooni kujunemisest (1939). Professor Paul Ariste uurinud ennekõike saksa ja vene laensõnu vana kirjakeele tekstides, nt käsitlused
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel)
keelest" (1930), "Agenda Parva (1622) keelest" (1938). Koos A. R. Cederbergiga on A. Saareste avaldanud kogumiku "Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi" III (1927; 19291931). Professor Julius Mägiste põhjalikke käsitlusi vanade tekstide sõnavara ja grammatika kohta. Lõpetamata jäänud eesti vana kirjakeele sõnaraamat (628 + 107 lk, käsikirja koopia olemas TÜ vana kirjakeele uurimisrühmas). Vana kirjakeele andmeid kasutab etümoloogilistes artiklites. Käsitlus "Possessiivsufiksite rudimentidest eestis, eriti vana eesti kirjakeele (1520--1739) adverbides ja muudes partiklites" (välja antud 2000). Grammatikaalaseid artikleid: "Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest" (1936). Professor Mihkel Toomse käsitlus 1739. a piibli vokaalide kvantiteedi märkimise traditsiooni kujunemisest (1939). Professor Paul Ariste (prof 19441990) uurinud ennekõike saksa ja vene laensõnu vana kirjakeele
(tuleb kindlasti teada!)Koos A. R. Cederbergiga on A. Saareste avaldanud kogumiku "Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi" III (1927; 19291931). · Julius Mägiste põhjalikke käsitlusi vanade tekstide sõnavara ja grammatika kohta. Lõpetamata jäänud eesti vana kirjakeele sõnaraamat (628 + 107 lk, käsikirja koopia olemas TÜ vana kirjakeele uurimisrühmas). Vana kirjakeele andmeid kasutab etümoloogilistes artiklites. Käsitlus "Possessiivsufiksite rudimentidest eestis, eriti vana eesti kirjakeele (1520--1739) adverbides ja muudes partiklites" (välja antud 2000).Grammatikaalaseid artikleid: "Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest" (1936). Etümoloogia sõnaraamat on väljaantud, kui siiski poolik, ühtegi Mägiste etümoloogia sõnaraamatuga võrreldavat etümoloogia raamatut eestis ei ole. · Mihkel Toomse käsitlus 1739. a piibli vokaalide kvantiteedi märkimise traditsiooni kujunemisest (1939)
Mitmuses on ülekaalus de-mitmus, mis näitab, et 17.saj alguses oli de-mitmus eesti keeles juba üldlevinud. Mitmuse osastavat leidub harva, selle asemel kasutatakse mitmuse nimetavat. Võrdluse tunnus on mb. Verbi ainsuse 1. pöörde lõpu kasutus on vahelduv. Mitmuse 3. pööre on tugevaastmeline. Infinitiivid on da-tunnuselised. Imperatiivi ainsuse ja mitmuse 3. pöördel on lõpp t. Tingivas kõneviisis on pöörde lõpud. Mineviku kesksõnad enamasti nud/-tud-lõpulised. Adverbides possessiivsufiksite rudimendid. Saksapärane lausestus. Genitiivi asemel elatiiv. Paljud sõnad esinevad vanemal häälikulisel kujul. Rikas sõnavara: arhaismid. Vana arvusüsteem. Saksa laensõnad. Kirde-Eesti rannikumurde ja läänemurde jooned. Sarnaneb Wanradt-Koelli katekismuse keelekasutusega tõestus, et Põ-Eestis võis olla juba kiriklik ühiskeel. Stahl - Koos panid Jheringiga aluse Eesti talurahva katekismuseõpetusele ja regulaarsele eestikeelsete jutluste pidamisele Eesti maakirikutes
7) 1 Jäänukmorfeem aja jooksul vormide läbipaistmatuks muutudes ja vormipiiride kadudes tekib keelde uusi morfoloogiliselt liigendamatuid sõnu, mis võivad kunagi olla kuulunud mingi täistähendusliku sõna vormiparadigmasse, kuid on hiljem jäänud morfoloogiasüsteemist välja. Nt mitmed eesti keele määrsõnad, milles võib veel olla säilinud vanu possessiivsufiksite elemente, nt eales, iganes, tahes, samuti vanad instruktiivi vormid paljapäi, üksipäini. Ka paraku, õnneks. NB! Sünkrooniliselt ei analüüsita! 8) Kliitik võrreldes grammatiliste ja leksikaalsete morfeemidega liituvad kliitikud tüvedele vabamalt. Need ei ole enamasti seotud mitte niivõrd tüve, kuivõrd konkreetse muutevormi või fraasiga ega saa esineda lauserõhulises positsioonis. Neil on pigem pragmaatiline funktsioon.