rohkuse tõttu kulub palju päikesekiirgust vee aurustamiseks. Veestik. Alutaguse on sisevetelt rikas ala. Eriti palju on siin järvi. Kurtna mõhnastikus on umbes 15 km2 suurusel alal 40 järve, moodustades Eesti suurima järvestiku. Alutaguse idapiiril voolab Eesti veerohkeim jõgi Narva, mille lähtel on rohkesti harujõgesid, nn struuge. Tähtsamad vooluveekogud on Avijõgi, Rannapungerja, Tagajõgi, Alajõgi, Purtse ülemjooks ehk Oandu, Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi. Alutagusel on väga tihe kuivenduskraavide võrk ning palju on kaevanduste ja elektrijaamade kanaleid ja paisjärvi. Muld ja taimkate. Valitsevad leedemullad, soostunud leetmullad ja soomullad. Lääneosas ka soostunud kamarmullad. Ka lodu-, palumetsa soo-, glei- ja mitmesuguseid liivmuldi. Alutaguse on Eesti üks ürgsema loodusega metsarikkamaid piirkondi, mis meenutab taigat. Suurte rabade soosaartel kohtab ka laialehist salumetsa
Suur-Emajõgi ja Narva jõgi Võrdlus Narva Jõgi · Algab Peipsi järvest · Suubub Narva lahte · Parempoolsed lisajõed: Vtroja jõgi, Tserjomuhha oja, Zasseka oja, Pljussa jõgi, Petäjoki, Rosona jõgi. · Vasakpoolsed lisajõed: Jaama jõgi, Karoli oja, Tsiretoki oja, Permisküla peakraav, Gorodenka jõgi, Poruni jõgi, Mustajõgi, Kulgu jõgi, Tõrvajõgi, Kudruküla oja. · Pikkus 75 km. Suur-Emajõgi · Algab Võrtsjärvest · Suubub Peipsi järve. · Parempoolsed lisajõed: Kavilda jõgi, Elva jõgi, Ilmatsalu jõgi, Porijõgi, Mudajõgi, Luutsna jõgi, Ahja jõgi ja Agali jõgi, Mõra jõgi. · Vasakpoolsed lisajõed: Pedja jõgi, Laeva jõgi, Amme jõgi ja Koosa jõgi. · Pikkus 100 km.
Muld ja taimkate Kurtna mõhnastiku liivadel leetunud mullad → palu- ja nõmmemännikud Õhuheitmete tõttu on suurenenud rabade toitainete hulk ja liikide arv kasvanud Liigniisketes tingimustes gleistumine ja turvastumine → sinika- ja siirdesoo männikud ning rabad (kesk- ja idaosa) Lääneosas gleimuldadel soostunud metsad. Ojade läheduses lodusanglepikud Peipsi põhjarannikul luitevöönd – männimetsad Liigirikas Poruni ürgmets Vaatamisväärsused ja muud huvitavat Aidu karjäär, sõudekanal Kuremäe nunnaklooster Vaivara sinimäed Kiviõli tuhamäed, seikluskeskus Purtse kindlus Aidu karjäär http:// www.soudeliit.ee/UserFiles/image/Pilte_uudistesse/Uudised_2014/201406_Aidu_kanal_copy Kiviõli tuhamägi http://www.ut.ee/BGGM/maavara/kiviqli_tuham1.jpg Kuremäe nunnaklooster http:// Kasutatud allikad http://www.estonica
(Kreenholmi) saar, mis on hoonestatud ajalooliste Kreenholmi tootmishoonetega. Saare kohal on jõe mõlemas harus joaastangud (kosed), mis alates 1956.aastast on enamjaolt veeta. Seoses sellega, et 1956.a. rajati Narva veehoidla ja Narva HEJ ning kaevati kanal hüdroelektrijaamani, on looduslik jõesäng ~2 km pikkusel lõigul jäänud kuivale. Narva jõe suurimad lisajõed on idapoolt (Venemaa poolt) Pljussa ja Rossoni, läänepoolt (Eesti poolt 11 jõge ja oja) suuremad Jaama, Gorodenka, Poruni ja Tõrvajõe. Narva jõe neljast sadamakohast on tänapäeval kasutusel Narva ja Narva-Jõesuu, vähesel määral ka Kulgu, Vask-Narva sadamast on jäänud ainult mälestused. Euroopa ajaloos on Narva jõgi tuntud varjaagide ( viikingite) kaubateena. Alates 13.sajandist on jõgi olnud püsivalt riigi- või halduspiiriks, Narva ümbrus erinevate kultuuride ja maailmavaadete kokkupuutealaks. Narva linna
Suurem osa umbes 40 paarist Eestis pesitsevaist kalakotkaist on koondunud Alutagusele ja Karulasse.(estonica) (delfi) Veestik Alutaguse on sisevetelt rikas ala. Eriti palju on siin järvi. Kurtna mõhnastikus on umbes 15 km2suurusel alal 40 järve, moodustades Eesti suurima järvestiku. Teistest järvedest on veel suuremad Arvila ehk Ratva, Imatu ja Puhatu. Tähtsamad vooluveekogud on Avijõgi, Rannapungerja, Tagajõgi, Alajõgi, Purtse ülemjooks ehk Oandu, Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi. Alutaguse idapiiril voolab Eesti veerohkeim jõgi Narva, mille lähtel on rohkesti harujõgesid, nn struuge. Alutagusel on väga tihe kuivenduskraavide võrk ning palju on kaevanduste ja elektrijaamade kanaleid ja paisjärvi.(galerii) (estonica) Asustus Kuigi Alutaguse on enamasti vähese inimmõju ja kohati veel ürgse loodusega piirkond, on põlevkivikaevandused ja suured karjäärid maastikurajooni põhjapiirile jäävaid alasid tundmatuseni muutnud
3 Vetevõrk Alutaguse lääneserv ulatub Pandivere kõrgustiku idajalamini. Viimast iseloomustab veerohkete allikate vöönd, millest saavad alguse Alutaguse suuremad jõed. Jõed kuuluvad kolme erinevasse vesikonda: Avijõgi, Rannapungerja, Tagajõgi ja Alajõgi suubuvad Peipsisse; Purtse ülemjooks ehk Oandu jõgi suundub Soome lahte; Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi suubuvad Alutaguse idapiiril Eesti veerohkeimasse Narva jõkke. Alutagusel on ka palju järvi, mis aga paiknevad ebaühtlaselt. Suurim järvede koondumisala on Kurtna mõhnastikus, kuid järvi on rohkesti ka IisakuJõugaIlluka oosideaheliku piires (Jõuga ja Kõnnu järved). Nimetamisväärsed on ka kaugemal soodes asuvad Arvila ehk Ratva, Tudu ja Imatu järv ning Puhatu järved. Rannal...
birch. Estonia, along with Finland and Sweden are the countries with the greatest percentage of forested land. Forest management and wood production are particularly important for the Estonian economy. One third of Estonian forests are protected areas. In these protected forests you can come across types of primeval forest cover, which have long ago disappeared from other parts of Europe. Examples of such primeval forests are the Järvselja forest in Tartumaa County and Poruni in Ida- Virumaa County. Meadows in Estonia are rich in different species much more so than in Western Europe. Estonia is a country of thousand of lakes. In the Estonian territory there are about 1200 natural lakes. The largest of these is Lake Peipsi, which is the fourth largest freshwater lake in Europe. Most of Estonia's lakes are small and are found in the south of the country. Larger lakes such as Lake Peipsi and Lake Võrtsjärv are rich in fish. One can find rare species of fish
ürgoru taimestiku-loomastiku kaitseala ning 1990. aastal moodustaud Permiküla taimestiku mikrokaitseala. Kaitseala südamiku moodustab Puhatu lagesoo. Teadaolevalt on Puhatu looduskaitsealal I kategooria kaitstavate loomaliikide osakaal suurem kui kusagil mujal Eestis (60 80% kõigist liikidest). [], [] Kaitsealal on 21 kaitsealust taimeliiki, lisaks leidub seal mitmeid erinevaid kaitse all olevaid linnu ja loomaliike. [] Puhatu looduskaitsealal on 3 looduslikku vooluveekogu: Puhatu oja, Poruni jõgi ja Pahasenja ehk Manni oja. Kaitsealaga piirneb kirdes Eesti suurima läbivooluga Narva jõgi. Puhatu sookaitsealal on 8 järve: Pahasenja järv, Viinamardi järv, Puhatu järv, Korponi järv, Puhatu Martiska järv, Pagari järv ja kaitseala lõunaserval kaks kinnikasvavat Agusalu järve ehk Soska järve. Samuti leidub looduskaitsealal arvukalt laukaid ja väiksemaid soojärvi. Rikkaliku vetevõrguga kaitsealal on esindatud Euroopas kaitset vajavad vee-elupaigad: jõed
enne lendu Karlsson. Salvadore on alati parim valik pulmade ja bankettide pidamiseks! Banketisaal, elavas ettekandes muusika ja Salvadore tamada annavad erilise koloriidi teie pulmadele, korporatiivsele peole, sünnipäevale, banketile, pere pidustustele. Ida-Virumaa matkarajad • Kauksi oja õppematkarada (3,6 km) • Kotka matkarada (8 km) • Kurtna matkarajad (4,5 - 5,5 km) • Luite matkarada (4,4 km) • Muraka matkarada (3 km) • Poruni matkarada (5 km) Kokkuvõte Olen palju kordi Ida-Virumaal käinud, sellepärast valisin ka selle. See on üks ilusamaid maakondi minu jaoks. Sain seda tööd tehes teada palju, mida pole märganud selle maakonna juures. Tööd tehes oli suur tung neid samu kohti külastada ja oma silmaga näha, kas see mida kirjutasin, vastab ka tõele.
· Läänes piirneb Pandivere kõrgustikuga · Alad, mis on olnud Peipsi nõo kerkinud põhjaosas olnud jääjärve põhjaks · Domineerivad jääjärve- ja järvetasandikud ning sootasandikud · Asustus väga hõre · Rohevõrgustiku suhtes väga oluline koht · Aluspõhi o Ordoviitsiumi lubjakivid, lõuna pool ka siluri kivid (mõlemad ei paljandu) o Madaliku idaosas Devoni Narva lademe lubjakivid ja savid (paljandid). Poruni jõe ääres Devoni Narva lademe paljandid · Pinnamood o Täis positiivseid pinnamood o Selgrooks on Iisaku-Illuka-Kurtna sevamoodustiste vöö (suhteline kõrgus ligi 30 m). Tekkinud Pandivere staadiumis. Nimetatud ka oosiks o Lisaks veel mitmed oosistikud (Kõnnu oos) o Kurtna mõhnastik, tekkinud irdjääväljas (u 15 km2). Kõige järvederikkam koht ja kõige väljapaistvam mõhnastik. Vasavere mattunud oru kohal
annaabi.ee 
