Philised tegelased: d`Artagnan - peategelane Athos - healoomuline, arukas, rahumeelne, d`Artagnani parim sber Porthos - hiiglaslik musketr, natuke rumal, d`Artagnani sber Aramis - Athose ja Porthose vahepealne de Treville - musketride kapten Louis XIII - Prantsusmaa kuningas Tema Eminents - kardinal(kaardivelaste kapten) mees Mueng`ist - raamatu vltel suhteliselt tundmatu isik; de Rochefort; kardinali teener hrra Bonacieux - mees kelle vaenlane oli samuti mees Mueng`ist; d`Artagnani korteriomanik Contance Bonacieux - proua Bonacieuxi; d`Artagnani armastatu; suri tnu mileedi mrgile Ketty - mileedi toatdruk; armastas d`Artagnani
Katre Rohumägi 8c Athos Dumas' teoste põhjal on Athose täielikuks nimeks Olivier d'Athos de la F ère ning tema eluaeg jääb vahemikku umbes 15951661. "Kolmes musketäris" on Athos d'Artagnan ja veel kahe musketäri, Aramise ja Porthose sõber. Athos on seltskonnast kõige vanem ja tal on sünge minevik, mis seob teda mileedi de Winteriga. Oma minevikumured uputab ta tavaliselt alkoholi.Athosel oli üllas ja peen välimus ,tema suursugusus,mis aeg ajalt esile tungis varjust,kuhu athos ennas vabatahtlikult peitis, muutumatult kindel meelelaad,mis tegi temast maailma sobivaima kasslase, terav hammustav lõbusus, vaprus,mida oleks võinud nimetada pimedaks.Need olid iseloomu jooned
Kolm musketäri Põhilised tegelased: d`Artagnan - peategelane Athos - healoomuline, arukas, rahumeelne, d`Artagnani parim sõber Porthos - hiiglaslik musketär, natuke rumal, d`Artagnani sõber Aramis - Athose ja Porthose vahepealne de Treville - musketäride kapten Louis XIII - Prantsusmaa kuningas Tema Eminents - kardinal(kaardiväelaste kapten) mees Mueng`ist - raamatu vältel suhteliselt tundmatu isik; de Rochefort; kardinali teener härra Bonacieux - mees kelle vaenlane oli samuti mees Mueng`ist; d`Artagnani korteriomanik Contance Bonacieux - proua Bonacieuxi; d`Artagnani armastatu; suri tänu mileedi mürgile Ketty - mileedi toatüdruk; armastas d`Artagnani
kord d'Artagnanina (tagasihoidliku päritoluga noormees, kes tuleb provintsist ja üritab kaasaegses ühiskonnas läbi lüüa). Nelja noormehe esimest kohtumist on võrreldud "Henri III ja tema õukonna" esietendusega, kus Dumas nägi esimest korda Hugo'd ja Vigny'd ning sellest kohtumisest arenes aastakümnetesse kestnud sõprus. Hugo olevat seega palju kaasa aidanud Athose, Vigny Aramise ja ei keegi muu kui Balzac Porthose tegelaskuju tekkele. Ka mõned põhimõttelist laadi küsimused, mis "Kolme musketäri" lugedes võivad tekkida puudutavad autori isiklikke probleeme: kellest saab tulevase kuninga tõeline isa? kas Richelieu, Mazarin või Buckingham? Mis vahe on legitiimsel ja õnnelikust perest pärit kuningal (Charles I) ning armastuseta peres ja tõelise isata kasvanud kuningal (Louis XIV)? Paralleeli otsimine "Musketärides" kirjeldatud XVII sajandi ja Dumas' kaasaja vahel ei ole kindlasti asjatu, sest
leitnandiks. 5. Peategelased: Oma romaanis esitleb Alexandre Dumas lugejale nelja kangelast – d’Artagnani, Athost, Porthost ja Aramist – kui prantsuse hingelaadi tunnetust. d`Artagnan - gaskoonlase ülemäärane uhkus, meeletu soov saada kuninga musketäriks ning äärmine tulipäisus, isegi mõtlematu vaprus, mis viib ta ühest peadpööritavast seiklusest teise. Athos – Ta on krahv La Fère'i. Athos on d´Artagnani ja veel kahe musketäri, Aramise ja Porthose sõber. Athos on seltskonnast kõige vanem ( umbes kolmekümneaastane) ja tal on sünge minevik, mis seob teda mileedi de Winteriga. Oma minevikumured uputab ta tavaliselt alkoholi. Ta on meeldiva välimusega, rikas, lahke südamega, healoomuline, arukas, rahumeelne. Ta oli suursugune ja karmi ilmega. Kõneles väga vähe. Porthos - hiiglaslik musketär, kes kõneles palju ja valjusti. Vihkas teadlasi. Riietus silmatorkavalt, oli kiitleja D`Artagnani sõber, kellel on romaan hertsoginnaga
mileedist. Lahkudes andis härra de Treville soovituskirja Akadeemia direktori jaoks. Kiirustades jooksis d'Artagnan treppist alla ja tõukas athost õlast. Noormees seletas, et tal on väga kiire ja palus vabandust. Athos kutsus d'Artagnani keskpäeva paiku Karmeliitide Kloostri juurde. Ukse juures, mis viis tänavale, vestles Porthos valvesõduriga. Poiss sööstis nende kahevahelt läbi, kuid unustas arvestada tuult. Samal hetkel tõusis Porthose mantel ning sidus gaskoonlase sisse,ta nägi selle all kuulsat kuld mõõgarihma, mis polnudki täitsa kullast ja nii sai ka aru Porthose nohust ja mantlivajalikkusest, sest tagant poolt oli see nahast. Porthos kisendas, d'Artagnan vabandas. Sellest ei piisanud musketärile, duell oli kell üks Luxembourgi lossi taga. Mööda tänavat minnes, nägi noormees Aramist, kes vestles kuninga kaardiväelastega.. Lähemale jõudes nägi d'Artagnan, et Aramis püüab varjata taskurätti
gaskoonlane. D'Artangnan oli musketääride seltskonnas kõige targem. Sai teose jooksul mitu korda peaaegu surma. Planchet oli d`Artagnani teener. Athose täisnimeks oli Olivier d'Athos de la Fère. Ta oli vanem mees, kel oli sünge minevik. Tavaliselt unustas ta oma mured juues alkoholi. Grimaud oli Athose teener. Porthos oli laisk, aga see-eest käsitles ta mõõka väga hästi. Mousqueton oli Porthose teener. Aramis oli naiivne, leebe näoilme, mahedad silmad, roosad sametised põsed. Ta kirjutas hästi poeeme. Aramis soovis ka tulevikuks vaimulikuks hakata. Bazin oli Aramise teener. 4 ,,Kolm musketäri" kokkuvõte D'Artagnan lahkus oma kodust isa kaasa antud viisteist eküüd, hobune,
elunautija: ta hindab head veini, ilusaid naisi ning meeldivat muusikat. Ta armuke on Madame Coquenard, rikka advokaadi naine. 2.2. Kõrvaltegelased Kõigil neljal põhitegelasel on teenrid. D'Artagnani teenib Planchet, kelle Porthos leidis jõe äärest vette sülitama ning palkas ta kohapeal d'Artagnani teenima. Selgub, et ta on vapper, intelligentne ning ustav. Athose teenri nimi on Grimaud, ta on treenitud rääkima ainult hädaolukordades ning suhtleb põhiliselt viipekeeles. Porthose teenistuses on Mousqueton, kelle esialgne nimi oli Norman, kuid Porthos muutis selle ära, sest see ei kõlanud tema arvates hästi. Bazin on ustav Aramisele, ta on vaga mees, kes ootab pikisilmi päeva, mis Aramis läheb tagasi kirikusse, sest ta on alati unistanud preestri teenimisest. Musketäride kapten on de Treville ning kaardiväelaste kapteniks on kardinal Richelieu, kelle heaks töötab spiooni, käskjala ning mõrtsukana Charlotte Backson, kes kasutab raamatu vältel
fooliokaustas käsikirja, mis oli registreeritud, ei mäleta enam hästi, kas number 4772 või 4773 all ja mis kandis pealkirja: «Härra krahv de la Fere'i mälestused mõningate sündmuste kohta Prantsusmaal kuningas Louis XIII valitsuse lõpul ja kuningas Louis XIV valitsuse algul.» Võib kujutleda meie rõõmu, kui me seda käsikirja lehitsedes, mis oli meie viimane lootus, leidsime kahekümnendal leheküljel Athose, kahekümne seitsmendal Porthose ja kolmekümne esimesel Aramise nime. Peaaegu imepärasena tundus meile täiesti tundmatu käsikirja leid ajajärgul, mil ajalooteadus on saavutanud nii kõrge taseme. Seepärast tõttasime nõutama käsikirja trükis avaldamise luba, et ühel päeval võõra pagasiga ilmuda Vana-ajaloo ja Keelte Akadeemiasse juhul, kui meil ei peaks õnnestuma, mis on väga tõenäoline, pääseda oma isikliku pagasiga Prantsuse Akadeemiasse. Peab ütlema, et trükiluba anti meile lahkelt.
D.A läks kalasadamast, siis sealt edasi kolme erineva hobusega, mille ta sai, öeldes märksõna ,,Forward" D'Artagnan sai kirja, et teda ootab kohtumine proua Bonacieuxiga. See kiri ilmus aga väga salajaselt lihtsalt tema koju. Kui ta läks kohale, polnud seal kedagi peale tema. Üks mees rääkis, et kaks meest võtsid ta endaga kaasa. Kirjelduse järgi oli see sama kuri mees, kes temalt kunagi kirja ära varastas. D.A sai teada, et ta oma mees oli rööviga seotud. D.A leidis Porthose sealt, kuhu kõrtsi tal olii jäänud. Porthos valetas, et ta komistas, tegelikult sai mõõgaga ja tänu sellele ta peabki voodis püsima. D.A läks Aramist otsima ning ta leidis mehe. Aramis istus toas koos jesuiitide kloostri ülema ja Montdiider' küreega. Näis, et Aramis oli väga usklikuks hakanud. Kui usukuulutajad läksid ära, andis d'Artagnan Aramisele kirja, mis oli mingilt naiselt. Aramis oli