Harilik porss Harilik porss (Myrica gale) on porsaliste sugukonda kuuluv puittaim (põõsas). Harilik porsa areaal on Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolsed piirkonnad. Ta kasvab pärismaisena Eesti lääneosas, soostunud pinnasel. Kirjeldus. Taime kõrgus on 11,5 m. Ta on püstine tihe põõsas. Koor on hallikaspruun, võrsed peened, punakas- kuni mustjaspruunid, kollakate näärmetäppidega. Pungad munajaskoonilised, kattesoomusedpunakaspruuni d, heleda servaga ning kollakate näärmetäppidega. Porsal on vahelduvad lihtlehed. Lehed on äraspidimunajad, kuni 4 cm pikad, tipuosas
rästikutele, nastikutele, sisalikele ning Fifth level konnadele Enamus loomi on päevaloomad, kuid ööloomad on näiteks hunt ja mõned linnuliigid Linde on madalsoodes kõige rohkem juunis, kui on soe. Talvel liiguvad sooservade põõsastikes üksikud tedred ja leevikesed, ülejäänud linnuliigid lendavad lõunasse talvituma. Organismidevahelised suhted Sümbioos Porsa juured on sümbioosis kiirikseentega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Parasitism Põder ning parm Click to edit Master text styles Second level Third level
armastusest. Tegelikult aitavad sellise eluga kohastunud samblad ja samblikud suurendada metsa viljakust, imades ja talletades õhus leiduvat lämmastikku. Lämmastik säilitatakse sambliku kehas ehk talluses ning kui samblik või oks, millel see kasvab, maha kukub, satub seal leiduv lämmastik pinnasesse, ning läheb omakorda taimede kaudu ringlusesse (6.). 4 Porsa juured kasvavad sümbioosis kiirikseentega, mis võimaldavad tal turbast paremini lämmastikuühendeid omandada, kiirikseened saavad porsa abiga aga pinnasest vajalikke toitaineid. (7.). Parasitism Emased sääsed vajavad paljunemiseks verd, kuid saavad elada ilma peremeheta (fakultatiivne parasitism),suvisel ajal on niisketes rabades palju sääski, kes üritavad igal võimalusel imeda rabas elutsevate loomade (nt. põtrade) verd, põder saab sellest suhtest kahju (8.). Kisklus
väga taluv, kasvades Hawaii saarestikus ja ka Põhja-Euroopas ja Kanadas, samas on Pikaleheline huulhein tundlik niiskuse suhtes vajades palju vett ja ka valgust . Laia ökoamplituudiga rabades kasvav liik on mänd Harilik mänd on kohastunud kasvama kuivades ja ka märgades tingimustes, ning levib suure temperatuuri amplituudiga piirkondades (tundratest troopika liivaaladeni). Harilik mänd on tundlik vaid valguse suhtes (valgus lembeline). Biootilised tegurid · Sümbioos: Porsa juured kasvavad sümbioosis kiirikseentega, mis võimaldavad tal turbast paremini lämmastikuühendeid omandada. Sookaili taime juured elavad sümbioosis seentega. · Parasitism: Kase koldrooste ja sookask. Soodsal roosteaastal sööb ta juba augustis paljud sookase lehed elujõuetuks ja seetõttu need kolletuvad järk-järgult. · Kisklus: Sookurg ja rabakonn. Rabakonn ja rohutirts. Hunt ja valgejänes.
Tarn on lõikheinaliste sugukonna liigirikkaim perekond. Perekonda kuuluvate liikide arvuks on pakutud 11002000. Eestis on tarnaliike loendatud 77 ja kasvab neid peamiselt madalsoodes. 4. Biootilised tegurid Samblikud (seened) sümbioosis vetikatega. Samblikus elavad vetikad sisaldavad kloroplaste. Vetikad saavad seeneniidistikust vajalikud ained ning toodavad valgusenergiat kasutades toitaineid, mida seen vetikatest imeb. Nii toimub seene ja vetika vahel kooselu Porsa juured kasvavad sümbioosis kiirikseentega, mis võimaldavad tal turbast paremini lämmastikuühendeid omandada. Porss on paju meenutav aromaatse lõhnaga taim. Lehti on kasutatud õlle ja likööri maitsestamiseks. Parsitism- põder ja parm. Parm imeb põdralt verd. Verd imevad ainult emased parmud, kes vajavad seda munade tootmiseks. Kisklus soos- konn ja sookurg, jänes ja hunt, hiir ja rästik, kärnkonn ja nastik. Esimesena nimetatud loom langeb teisena nimetatud looma saagiks.
Marjad mürgised. Ka lihtsalt vaigu sattumine nahale põhjustab raske põletuse ning hiljem haavandeid. Vaasi toodud näsiniine õite lõhn võib tekitada peavalu ja uimasust. Paakspuu Mürgised on kaheluulised marjad. Juhul kui peaks tekkima mürgistus, mis seisneb tugevas kõhuvalus, oksendamises ja verises väljaheites, siis tuleb kannatanule kiiresti anda sütt ja toimetada ta haiglasse. Harilik porss Porsa lehtedel on joovet ja uimastust tekitav toime. Porss võib põhjustada samasuguse mürgistuse nagu sookail. Mürgistusnähtudeks võivad olla oksendamine, kõhulahtisus, võivad tekkida ka neerukahjustused või kuse- ja suguelundite talitluse häired. Eestis looduskaitse alla võetud taim. Toomingas Toomingas lõhnab küll kevadöös hurmavalt, aga kui suur kimp magamistuppa tuua, võib hommikuks saada peavalu. Harilik türnpuu
porss meil Eestis võetud looduskaitse alla. Tema kasvukohtadeks on niisked alad. Sageli võime teda kohata soostunud järvekallastel, harvem soostuvas metsas või niidul, ka madal- ja siirdesoos. Päris turbarabasse porss ei tungi. Eemalt vaadates tundub porss olevat põõsakujuline paju. Tegelikult ei kuulu ta pajuga isegi mitte ühte sugukonda. Porss on palju rohkemate harunenud okstega. Soos kasvaksid otsekui valmis luuad, mida pole vaja kimpu siduda. Küll aga on nii paju kui porsa õied koondunud urbadesse ning isas- ja emasurvad kasvavad eri põõsastel. Väga harva võib kohata porsa põõsaid, millel alumised urvad on isaõitega, aga ülemised emased. Porsa lehed on väga lühikese rootsuga, see hakkab järjest aeglaselt lehelabaks laienema, lehe ülemisel poolel on aga serv saagjas. Porsa lehtedel ja okstel võib aga näha kindlat määramistunnust: kollaseid näärmetäppe. Kes veel kahtleb, see purustagu porsa leht või oks näpu vahel ja nuusutagu.
Peajuurest lähtuvad tugevad külgjuured, mille abil puu ankurdab end kindlalt mulda. Enamik puittaimi elab sümbioosis seentega, moodustades mükoriisa e seenjuure (vt lähemalt ptk 7.9.4). Sümbiontsed bakterid moodustavad taimede juurtel paksendeid – juuremügaraid ehk aktinoriisasid, milles seotakse õhulämmastikku. Juuremügarad esinevad kõigil liblikõielistel taimedel, puittaimedest on need veel hõbepuu, astelpaju, lepa ja porsa perekonnal. Juuremügaraid moodustavad mitmesugused mikroorganismid, tavaliselt mügarbakterite (Rhizobium, Bradyrhizobium, Sinorhizobium) eri liigid, samuti kiirikbakterid. Mügarbakterid tungivad juurekarva kaudu juurerakkudesse ja panevad juurekoed vohama. Selle tulemusena tekivad nii pea- kui külgjuurtele ebamäärase kujuga juuremügarad. Mügarbakterid aitavad taimel omastada mullaõhu lämmastikku ja rikastavad sel moel ka mulda lämmastikuga. Tänu
annaabi.ee 
