Mittu aastat kulus Kesk-Aasia mägirahvaste alistamiseks.Jõudnud India loodepiirile,otsustas Aleksander ka sellegi maa vallutada.Sõjaretkel osalenud õpetlaste arvates pidi India piirduma maailmaookeaniga.Järelikult taotles Aleksander kogu maa idapoole osa alistamist enda võimule. 327. aasta kevadel sõjaretke Põhja-Indiasse. Tema 120 000 meheline armee koosnes põhiliselt vallutatud maade vägedest. Ületanud Hydaspese jõe, astus ta lahingusse kuningas Porose armeega, mis koosnes 30 000 jalamehest, 200 sõjaelevandist ja 300 sõjavankrist. Verine võitlus Hydaspese jõe kaldail lõppes suure vallutaja järjekordse võiduga. Olulist rolli võidu saavutamisel etendas kreeka kergejalavägi, rünnates külmavereliselt sõjaelevante, kelle ees idamaised sõjamehed suurt hirmu tundsid. Suur osa rohketest haavadest marru läinud loomadest pööras ringi ja tormas läbi omaenese vägede, tekitades India armee ridades põhjaliku segaduse
saavutades sellega isa püstitatud eesmärgi. Vähem kui viie aasta jooksul oli Aleksander rajanud oma aja suurima impeeriumi. Võidetud territooriumil valitses kohalik ülemkiht. Ainult sõjaasjanduse ja rahanduse korraldamine jäi kreeklaste ja makedoonlaste kätte. Aleksander alustas 327 eKr kevadel sõjaretke Põhja-Indiasse. Tema 120 000 meheline armee koosnes põhiliselt vallutatud maade vägedest. Ületanud Hydaspese jõe, astus ta lahingusse kuningas Porose armeega, mis koosnes 30 000 jalamehest, 200 sõjaelevandist ja 300 sõjavankrist. Verine võitlus Hydaspese jõe kaldail lõppes suure vallutaja järjekordse võiduga. Ent edasine pealetung India südamesse kippus takerduma: Makedoonia armees puhkes avalik rahulolematus. Kaheksa aastat järjepanu kestnud sõjaretkedest ja lahingutest kurnatud sõdurid anusid kuningat koju, kaugesse Makedooniasse tagasi pöörduma. Jõudnud piki Induse jõe kallast
332. jõuab Egiptusesse, asutab Aleksandria antiikmaailma teaduse ja kultuuri keskuse. Egiptuses kujuneb tal veendumus, et ta on jumal ja hakkab endale hiilgust nõudma. 331. suundub Mesopotaamiasse Gaugamela lahing 331. Aleksander võidab, Dareios põgeneb, hiljem sureb omaenda vasalli käe läbi Aleksander sõidab suurde uhkesse Babüloni, kavandatavasse uue impeeriumi pealinna. Pärsia vägi on hävitatud, vastupanu ei osutata. Liigutakse Persepolisesse, pannakse põlema. Porose lahing 326. Indias, viimane lahing Indiast pöördub tagasi, sest sõjavägi on väsinud, kõrbeteekonnal sureb Hephaistion. 323 jõuab Babüloni, kus ta sureb või tapetakse. Poeg on alles väike, Aleksander ei ütle oma järglast, pillab sõrmuse ja ütleb ,,kõige väärikamale". Järgneb sõda trooni pärast diadohhide sõjad. Aleksandri maailmariik jaguneb: 1. Egiptus Ptolemaiosed 2. Babüloonia, Süüria, Pärsia Seleukiidide riik 3
Rase, lähenedes sünnitamisele muutub ilusaks ja heatujuliseks, ning ta sünnitab. Lähenedes inetusele, muutub ta süngeks ja kurvaks, pöördub tagasi ega sünnita. Rasedale naisele ja juba pakutavale ilu palju, see vabastab ta suurtest sünnitusvaludest. Sünnitamine on igavene ja surematu, mis võib avalduda surelikus vormis. Kui püüelda tuleb surematust koos hüve omamisega, siis hüve pidev omamine ongi armastuse objektiks. Ka surematus on armastuse objekt. Eros on jumala Porose ja sureliku naise Penia poeg. Ta on alati vaene ja kaugeltki mitte kaunis. Ta on mühaklik ja näotu, paljajalgne ning kodutu; alati ta vedeleb ilma tekita kuskil põrandal, magab uste ees või tänaval, lageda taeva all, ning oma ema tõelise pojana on ta alatasa puuduses. Isa mõjul on ta aga üha ilusat ja head jälitamas, mehine, uljas ja reibas, osav jahimees, kange riugaste sepitseja, püüdleb arukuse poole, on taibukas, tegeleb kogu elu filosoofiaga, on
See vürst oli, püüdes säilitada oma riiki Kesk-Aasias, Aleksandrile eriti kaua vastu pannud. Sõjaretk Põhja-Indiasse. Viimane verine lahing Hydaspese jõe kaldal. Rahulolematus Makedoonia armees. Baktria lõplikult alistanud, alustas Aleksander 327. aasta kevadel sõjaretke Põhja-Indiasse. Tema 120 000 meheline armee koosnes põhiliselt vallutatud maade vägedest. Ületanud Hydaspese jõe, astus ta lahingusse kuningas Porose armeega, mis koosnes 30 000 jalamehest, 200 sõjaelevandist ja 300 sõjavankrist. Verine võitlus Hydaspese jõe kaldail lõppes suure vallutaja järjekordse võiduga. Olulist rolli võidu saavutamisel etendas kreeka kergejalavägi, rünnates külmavereliselt sõjaelevante, kelle ees idamaised sõjamehed suurt hirmu tundsid. Suur osa rohketest haavadest marru läinud loomadest pööras ringi ja tormas läbi omaenese vägede, tekitades India armee ridades põhjaliku segaduse
Sel ajal hakkas Aleksander nõudma makedoonlastelt ja kreeklastelt idamaise kombe kohaselt enda kui kuninga ees näoli maha heitmist (proskynesis), mis tekitas suurt vastuseisu ja põhjustas uue Aleksandri- vastase vandenõu. See paljastati ja vandenõulsed hukati. Tugevdamaks sidemeid kohaliku aristokraatiaga võttis Aleksander naiseks Baktria valitseja tütre Roxane. 327 tungis Aleksander Indiasse ja võitis lahingus Hydaspese jõe kaldal kohaliku kuninga Porose väge. Peagi keeldusid aga sõjamehed edasi minemast ja Aleksander oli sunnitud 326 asuma tagasiteele. 325 jõudis sõjavägi, osalt maismaad pidi, osalt Indias ehitatud laevadel mööda India ookeani, Mesopotaamiasse. 323 suri Aleksander oma uues pealinnas Babylonis. Diadohhide sõjad 323 279 Kreekas vallandas teade Aleksandri surmast Makedoonia-vastase ülestõusu nn Lamia sõja 323 322. Ateenasse naases vahepeal pagendatud Demosthenes. Kuid kreeklased ei
Aasiast aga saabusid Aleksandri veteranid ja peamiselt foiniikia laevadest koosnev tugev laevastik. Maavägede kokkupõrge Tessaalias ei andnud küll otsustavat edu kummalegi poolele, kuid Ateena laevastik purustati merelahingus Amorgose saare juures (see tähistas Ateena merevõimu lõppu Egeusel), kreeklaste liit lagunes lõplikult ja ateenlased, nagu muudki kreeklased, pidid alistuma (322. a.). Demosthenes otsis varjupaika Poseidoni pühamus väikesel Kalauria (tänapäeva Porose) saarel Peloponnesose rannikul ja võttis lootusetus olukorras mürki. Ateenlased pidid rahuleppe kohaselt maksma suure sõjahüvitise ja leppima Makedoonia garnisoniga oma sadamas Pireuses. Kuid Antipatros nõudis ka demokraatliku riigikorra muutmist. Ateenas kehtestati mõõdukal varandustsensusel (2000 drahmi) põhinev oligarhia, mis piiras kodanikkonna u. 9000 mehega, jättes u.12000 senist kodanikku poliitilistest õigustest ilma. Ateena demokraatia periood oli sellega läbi
annaabi.ee 
