Koosluste uurimine: Milline on kooslus? Sellele küsimusele vastamisel põhineb koosluste tüpoloogia 1. Füsiognoomia e välisilme alusel 2. Ligilise koosseisu alusel – süntaksonoomia e koosluste taksonoomia a. Dominandi alusel b. Kogu koosseisu alusel c. Diagnostiliste liikide alusel Eesti (taime)koosluste tüpoloogia Niidutüpoloogia – aluseks on võetud metsatüpoloogia skeem, sest Eestis on niidud reeglina inimtekkelised. Arendatud Kalju Porgi ja Heljo Kralli poolt. Sootüpoloogia – soopaigad, soopaigased ja soostikud, soo kasvukohad. Ökosüsteemi muutuste ajaskaala Lühiajalised muutused: valdavalt 1 aasta lõikes, ööpäevased, dekaadsed muutused. Eriaastased muutused: nt 10 aastane periood, fluktuatsioonid, pöörduvad muutused. Paleoökoloogiline ajaskaala: 1000ndete aastake lõikes. Klimaatiliste muutuste skaala. Miljonid aastad: evolutsiooniline ajaskaala
Ahelaid, Aherahu (Väinameri), Ankrurahu, Auklaid, Eerikulaid, Esirahu, Hanemaa, Hanerahu, Hanerahu (Jausa laht), Hanikatsi laid, Heinlaid, Hobulaid, Hõralaid, Härglaid, Härjamaa, Hülgerahu (Kõverlaid), Kadakalaid, Kaevatsi laid, Kajakarahu, Kakralaid, Kakrarahu, Kapussaare nasu, Koharahu, Korset, Kumari laid, Kõbajalaid, Kõinastu laid, Kõrgelaid, Kõverlaid, Käkirahu, Langekare, Leemetikare, Liialaid, Liivanuka ots, Luigerahu, Mardirahu, Mustarahu, Papilaid, Papirahu, Pasja, Porgi, Rauarahu, Ristlaid, Rukkirahu, Saarnaki laid, Seasaar, Sipelgarahu, Sitakare, Suur Pihlakare, Suurrahu, Sõmeri, Taguküla laid, Tauksi, Tondirahu, Uuemererahu, Valgerahu, Vareslaid (Käina laht), Vareslaid (Väinameri), Varesrahu, Väike Härjamaa, Öakse laid, Öörahu. 4 1.4. Suurimad läänemere saared: Aland, Hiiumaa, Saaremaa, Gotland, Öland, Bornholm, Rügen. (Joonis 2) Joonis 2. Läänemere suurimad saared. Allikas: (http://saare
Kahjuks osutus kaitse enamasti vaid nimeliseks, sest ei arvestatud piisava lt puisniidu kui pool- loodusliku koosluse iseärasusi. Niitmist ei seadustatud kohustuslikuks ning keelati ka puude raiumine. Seetõttu võsastusid suuremal või vä iksemal määral kõik Eestis kaitstavad puisniidud. 12 Eestis ulatub niitude aktiivse kaitse ajalugu mitme aastakümne taha, olgu siis Eerik Kumari sõnastatud vajadus jätkata loodaval Matsalu looduska itsealal niitmist ja karjatamist või Kaljo Porgi pingutused taastada ja hooldada Laelatu puisniitu. Siiski võib vä ita, et tänapäevane niitude kaitse sai alguse pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Põllumajanduse raskused üleminekul turusuhetele ähendasid järsult varasemat niitude hävitamise ohtu ja suurendasid mitu korda karjatamise ning niitmise lõppemisest 11 ,,Keskkonnaõi gus" Hannes Vei nla, Talli nn 2005, l k 245 -246. 12 ,,Puisniidud" T. Kukk, K. Kull, Maritima 9 tuleneva id ohte
33. Milles seisneb üllatava ökotoni üllatusmoment? pideval keskkonnagradiendil toimub muutus kooslustes 34. Selgitage Eesti metsatüpoloogia põhimõtteid Eesti metsad alluvad süntaksonoomiale, aga rohumaad mitte. Ordinatsioon selgitab koosluste ökoloogilisi omadusi, eeldades, et neid peegeldab liigiline kooseis. Niidutüpoloogia aluseks on võetud metsatüpoloogia skeem, sest Eestis on niidud reeglina inimtekkelised. Arendatud Kalju Porgi ja Heljo Kralli poolt. Sootüpoloogia soopaigad, soopaigased ja soostikud. Soo kasvukohad. Metsatüpoloogia kaasaegse versiooni arendaja Erich Lõhmus. Keskkonnatingimused (mulla pH, niiskusgradient, üldistatud pinnase viljakus) määravad metsa kasvukohatüübid, kus domineeriv puuliik määrab ära metsatüübi (kooslusetüübi). 35. Selgitage ökosüsteemi muutuste ajaskaalat
Niitmist ei seadustatud kohustuslikuks ning keelati ka puude raiumine. Seetõttu võsastusid suuremal või väiksemal määral kõik Eestis kaitstavad puisniidud. (,,Keskkonnaõigus" Hannes Veinla, Tallinn 2005, l k 245 -246.) Eestis ulatub niitude aktiivse kaitse ajalugu mitme aastakümne taha, olgu siis Eerik Kumari sõnastatud vajadus jätkata loodaval Matsalu looduskaitsealal niitmist ja karjatamist või Kaljo Porgi pingutused taastada ja hooldada puisniitu. Siiski võib väita, et tänapäevane niitude kaitse sai alguse pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Põllumajanduse raskused üleminekul turusuhetele ähendasid järsult varasemat niitude hävitamise ohtu ja suurendasid mitu korda karjatamise ning niitmise lõppemisest tulenevaid ohte. (,,Puisniidud" T. Kukk, K. Kull, Maritima ) Sai ilmseks, et ka meil tuleb hakata niitude kaitset korraldama talunikega sõlmitavate lepingute abil
rühma: 1) kaldaäärsete künniste (lammiaasade); 2) lühiajaliselt kuni keskmiselt üleujutatud luhaniitude; 3) pikaajaliselt üleujutatud luhaniitude ja 4) luhasoode assotsiatsioonide rühm. Eesti tingimustes moodustavad luhaniitudest pindalalt suurema osa keskmiselt kuni pikaajaliselt üleujutatavad niidud, mis üleujutuste tõttu on soostunud või muutunud sooniitudeks. 1.2.1. Luhakooslusi mõjutavad tegurid Porgi (1959) poolt läbi viidud uuringute kohaselt võime luhtadel eristada kolme suurvee faasi: 1) üleujutuse tulvafaas; 2) üleujutuse kõrgfaas; 3) üleujutuse alanemisfaas. Faaside kestus on erinevatel jõgedel erinev. Alluviaalse sette ladestumise tagajärjel muutub luha reljeef ning jõesäng asetub pidevalt ümber. Jõe põrkeveeru poolsel küljel lähenevad luhad pidevalt jõele, kuid jõe liuveerul ladestuvad settekihid ja need alad kerkivad ning eemalduvad jõest