Vaheta loputusvett. Kuni see jääb puhtakss ja läbipaistvaks. Pane materjal kuivama või aseta peitselahusesse. (allikas 6) Lõnga värvimine Porgandiga Töövahendid: 80g vett 28g riivitud porgandit 2tl soodat vee pehmendamiseks Peitsimiseks CuSO4+H2O FeSO4+H2O Alumiiniumkauss+ 3 anumat, et vesi kolmeks jagada 1,5g villast lõnga Töökäik: 1. Aseta kuum vesi riivitud porganditele, ning lase päev aega seista. 2. Kurna vesi ning pane kaussi 3. Lisa pestud ning kolmeks vihiks jaotatud lõng 4. keeda 30 min. 5. Jaga keedetud vesi kolmeks võrdseks jaoks erinevatesse anumatesse 6. igasse anumasse pane 1 lõngavihk 7. 1te anumasse panna noaotsatäis CuSO4+H2O teise FeSO4+H2O ja kolmas jätta naturaalseks. 8. lasta anumatel tund aega seista 9
koore all peidus olevatest võimalikest pestitsiidide jääkidest. Pestitsiidid on kemikaalid, mida kasutatakse põllumajanduses umbrohu ja kahjurite tõrjeks.Porgandeid tuleks säilitada külmkapis samas plastkotis, milles nad osteti. Kui olete ostnud pakkimata porgandeid, siis on oluline eemaldada enne säilitamist kõik rohelised porgandivarred, sest need imavad porgandist niiskust välja ja kiirendavad nii köögivilja kuivamist.Hea nipp pehmeks muutunud porganditele taas «eluvaimu» sissepuhumiseks on asetada nad veidikeseks ajaks jäävette. Keetmine teeb magusaks Kui enamiku puu- ja köögiviljade toiteväärtus kahaneb pärast töötlemist, siis porgandiga on vastupidi. Kui keedate või aurutate porgandeid enne nende tarvitamist, siis nende toiteväärtus hoopis suureneb ja organismil on kergem seal leiduvaid toitaineid omastada. Põhjus on selles, et porgandi põhiline kiudaine pektiin ei seedu toorel kujul.Keetmine ja aurutamine toob
neid anda ka varuväetisena. kultuurrohumaadel ei peeta otstarbekaks suurte kaaliumväetisenormide kasutamist, sest heintaimedel võib tekkida nn kaalium luksustarbimine. Magneesium vähendab liikuva alumiiniumi ja vesiniku kahjulikku mõju. Puudus eelkõige liivmuldadel. Väävli puudus avaldub eelkõige rist- ja liblikõielistel kultuuridel. Naatrium halvendab mulla struktuuri, kuid mõjub mõõdukates kogustes positiivselt peetidele porganditele ja ristõielistele kultuuridele. Kloor on kasulik mõõdukates annustes peetidele, vähendab köögiviljades nitraatide sisaldust. 16. Kompleksväetiste iseloomustus ja kasutamine- Tänapäeval on paljudes riikides enamus kasutatavatest mineraalväetistest kompleksväetised. Kompleksväetiste kasutamisel suureneb töötootlus 24% ning väetiste kasutamisega seoses olevad kulud vähenevad 25%. Et toitained asuvad väetise igas graanulis kindlas vahekorras
vajadustest. Sobiva väetise valikul tuleb arvestada ka lisandeid. Soovitatavad on magneesium ja väävel ja kohati ebasoovitavad naatrium ja kloor. Magneesium vähendab liikuva alumiiniumi ja vesiniku kahjulikku mõju. Puudus eelkõige liivmuldadel. Väävli puudus avaldub eelkõige rist- ja liblikõielistel kultuuridel. Naatrium halvendab mulla struktuuri, kuid mõjub mõõdukates kogustes positiivselt peetidele porganditele ja ristõielistele kultuuridele. Kloor on kasulik mõõdukates annustes peetidele, vähendab köögiviljades nitraatide sisaldust. Kaaliumväetised mullas Muld seob väetistega mulda antud kaaliumi hästi, sulfaatioone halvemini, kloor aga jääb mullalahusesse, kus ta allub väljauhtumisele. Raskema lõimisega mullad on võimelised siduma suhteliselt suurtes kogustes kaaliumi, mistõttu võib neid anda ka varuväetisena.
muldadel. Kaaliumväetiste kasutamisel tuleb arvestada, et nad sisaldavad lisandeid: 1. magneesium - vähendab liikuva alumiiniumi ja vesiniku kahjulikku mõju ning on vajalik toiteelement kõikidele kultuuridele. Temast on enamasti puudu liivmuldadel. 2. väävel - on samuti väga vajalik makroelement. Tema puudus avaldub eelkõige rist- ja liblikõielistel kultuuridel. 3. naatrium – halvendab mulla struktuuri, kuid mõjub mõõdukates kogustes positiivselt peetidele, porganditele ja ristõielistele kultuuridele. 15 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 4. kloor – on kahjulik kartulile, tatrale, hernele, ristikule, paljudele köögiviljadele ja ilutaimedele. Kloori suhtes ükskõiksed on teraviljad, lina, kõrrelised heintaimed. Kasulik on ta mõõdukates kogustes peetidele.
kirjanikutüüpi. Kirjanik üldrahvalikus arusaamas on keegi, kes räägib lugusid, aga Õnnepalu ei räägi niivõrd lugusid, kui esitab mingisuguseid mõtteid läbi seisundite, olemise. Proovib maailma läbi iseenda subjektiivse pilgu kirjeldada. Kasutab teksti vormistamisel päevikumudelit: ,,Flandria päevik" (2008) ajaraamat. Esseistlik seisundikirjandus, kus mõtistletakse erinevatel teemadel: nii Euroopa suurest poliitikast, võetakse sõna rahvuse küsimuses, samal ajal mõeldakse porganditele. Keskmeks jääb mõtlev, kirjutav ja tundev mina. Subjektiivne kirjandus mõtete väljendamine. Eelistab kultuurile loodust. Tugev kultuuripessimistlik hoiak moodsa kultuuri suhtes. Pole tegemist klassikalise ilukirjandusega, vaid elu endaga, meeleolu ja seisundite reflektsiooniga. ,,Paradiis" (2009) Hiiumaa reisikirjad hiiumaalt saadetud kirjad. Adressaat pole täpselt määratav. Adressaadiks on lugeja. Kaunis vaade ilusale ja olulisele ajale Õnnepalu elus armunud
annaabi.ee 
